Õigus
Küsimus: Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga?17.05.2023
Tere!
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtule ei piisa lapse isa e-posti aadressi edastamisest ja kohus soovib saada ka kehtivaid elukohaandmeid, esitage päring Läti politseile. Samuti võite proovida infot saada ühistelt tuttavatelt (kui neid on).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui üks abikaasa abielu ajal loobub oma osast ühises majas, kas siis hiljem on lapse kaudu mingeid õigusi sellele majale?09.05.2023
Tere!
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest (naine) on kinkinud oma osa teisele abikaasale (mehele) või on abieluvaralepinguga määratud ühisvaraks olnud maja ühe abikaasale lahusvaraks (s.o mehele), ei näe ma aluseid, mis võiks anda naisterahvale kõnealuse maja osas mingeid (omandi)õigusi.
Laps võib küll maja kunagi isa surma korral pärida (kui isa ei ole otsustanud testamendiga teisiti) ja sealt edasi võivad ema-laps sõlmida maja osas erinevaid kokkuleppeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean tasuma osa sunnirahast, kuigi sunniraha määrati ühistu tegemata töö tõttu?03.05.2023
Tere !
Päästeamet tegi korteriühistule trahvi.
Moodustada korterelamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsioon, mille täitmise tähtaeg oli 31.12.2022 ning sellega kaasnes sunniraha summa 500 (viissada) eurot.
Korteriühistu kirjutas, et "Данные суммы будут включены в счет за 04/2023 всем квартирособственникам."
"Antud summa lisandub kõigile korteriomanikele 04/2023 arvesse."
See, et keldriust ei saadud õigeaegselt vahetatud tulekindla vastu on ühistu tegemata töö? Kas ma korteriomanikuna olen kohustatud tasuma osa sellest trahvist?
Lugupidamisega
Päästeamet tegi korteriühistule trahvi.
Moodustada korterelamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsioon, mille täitmise tähtaeg oli 31.12.2022 ning sellega kaasnes sunniraha summa 500 (viissada) eurot.
Korteriühistu kirjutas, et "Данные суммы будут включены в счет за 04/2023 всем квартирособственникам."
"Antud summa lisandub kõigile korteriomanikele 04/2023 arvesse."
See, et keldriust ei saadud õigeaegselt vahetatud tulekindla vastu on ühistu tegemata töö? Kas ma korteriomanikuna olen kohustatud tasuma osa sellest trahvist?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomanike kohustus tasuda korteriühistu kulude katteks raha, tekib korteriomanike üldkoosolekul otsuse alusel. Seega sõltub vastus sellest, kas sunniraha küsimuses on üldkoosolek otsuse teinud.
Asjaolu, et korteriühistu on sunniraha tekkimises ise süüdi, ei oma korteriomaniku kohustuse puhul tähtsust. Küll aga võib korteriühistu nõuda sunniraha hüvitamist oma juhatuse liikmetelt, kes oma hoolsuskohustust ei täitnud.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas lapselapsel on hoolduskohustus, kui talle kinkis maja vanainimene, kellel omal on veel 3 last elus? 03.05.2023
Tere. Maja kingitud lapselapsele tingimusega, et vanainimene jääb oma elupäevade lõpuni sinna elama. Lepingus ei ole kirjas, et lapselaps peaks vanainimest hooldama (vanus 95a). Kas on hoolduskohustus lapselapsel? Vanainimesel elab veel 3 oma last. Kas lapselaps saab kehtestada vanainimese juures külastamise korra. Praegu nii, et igaüks astub ette teatamata vabalt uksest sisse. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanainimene on kinkinud oma maja lapselapsele, kinkija kasuks on seatud isiklik kasutusõigus, kuid lepinguga ei ole kokku lepitud hooldamiskohustust, siis paraku nii ongi - kinkija võib kingisaajale kuuluvas majas oma elu lõpuni elada, kuid kingisaajal tema suhtes lepingust tulenevat hooldamiskohustust ei ole.
Eluruumi omanikul (antud juhul siis kingisaajal) on õigus otsustada, kes talle kuuluvas ruumis viibib (va isikliku kasutusõigusega isik). Seega põhimõtteliselt võib lapselaps teha ettepaneku küll, kuidas võiks vanainimese külastamine toimuda. Loomulikult võiks sellise ettepaneku esitada rahumeelselt, heas usus - võibolla pole külastajatel aimugi, et praegune nö vaba korraldus majaomanikku häirib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb ühisvara, kui mina olen maja ostu finantseerinud?03.05.2023
Tere, Plaanin lahutust ja jagada ka ühisvara. Soetasime mehega 3 aastat tagasi maja. Mina panustasin maja ostuks 20000€ enda korteri müügist saadud tulu (minu korter oli minu lahusvara). Ülejääk 15000€ võtsin ka mina väikelaenu lisaks kuna maja ostusumma oli 30000€. Maja peale võetud väikelaenu on veel maksta 2a. Kuidas jaotatakse maja müügist saadud tulud?
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete panustanud ühise elamispinna ostmiseks oma lahusvaraga, siis tuleb seda ühisvara jagamisel arvestada, st Teil on õigus saada selle eest panustatud lahusvara ulatuses hüvitist. Ühisvara jagamiseks on erinevaid võimalusi - seda on võimalik müüa, tasuda laenukohustused ja ülejääk pooleks jagada, samuti võib üks abikaasadest ühisvara enda omandisse jätta, võtta üle laenukohustuse ja tasuda omandi kaotanud abikaasale hüvitist.
Kohustused, mis on abielu ajal võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, on abikaasade ühised kohustused. Kui laenukohustus on võetud eluaseme soetamiseks, on tegemist abikaasade ühise kohustusega ja selle eest vastutavad abikaasad võrdselt. Kui üks abikaasa on võtnud kohustuse isiklikes huvides, on tegemist tema isikliku kohustusega - selle alla võib näiteks minna sõiduk, mille juhtimisõigust teisel abikaasal ei ole ning mida kasutabki ainult üks abikaasa oma isiklikes huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna?03.05.2023
Tere,
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni tegemist on rinnalapsega, peaks laps emaga veetma põhilise osa ajast - vastupidine oleks lihtsalt ebamõistlik. Lapse vanust arvestades ei oleks praegu asjakohane kohaldada vahelduva elukohaga elukorraldust, seda võib kaaluda hiljem ja olukorras, kus lapsel on mõlema vanemaga välja kujunenud kiindumuslikud suhted.
Kindlasti ei oleks lapse huvides ootamatu kodust lahkumine - sellised otsused tuleks vähemalt proovida vastu võtta rahumeelselt, vajadusel kasutades näiteks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi. Loomulikult, kui tekib oht Teie ja lapse tervisele/elule, eelöeldu ei kohaldu ja lahkuda tuleb esimesel võimalusel.
Kui peaks tekkima olukord, et isa lahkub lapsega kodust, võimaldamata Teile lapsega kohtumist, on võimalik kohtult taotleda esialgse õiguskaitse korras suhtlusgraafiku kehtestamist - vanem ei tohi takistada teise vanema suhtlust lapsega.
Hooldusõiguse kuuluvuse/suhtluskorra kindlaksmääramisel ei oma kindlasti määravat tähtsust vanema varanduslik olukord. Oluliseks on eelkõige lapse ja vanema kiindumusliku ning lähedase suhte olemasolu jms asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ridaelamus vaheaia paigaldamiseks on vaja korjata kõigi omanike allkirjad?24.04.2023
Tere!
Plaanis on paigaldada vaheaed, 1,3 m kõrgusega. Kui vaheaed paigaldatakse eriomandis oleval hoovialal kas sellisel juhul tuleb korjata maja elanike allkirjad? Tegemist on ridaelamuga, kokku on 4 korterit, ning terrass ja hooviala on eriomand, ainukasutusõigusega.
Ette tänades
Plaanis on paigaldada vaheaed, 1,3 m kõrgusega. Kui vaheaed paigaldatakse eriomandis oleval hoovialal kas sellisel juhul tuleb korjata maja elanike allkirjad? Tegemist on ridaelamuga, kokku on 4 korterit, ning terrass ja hooviala on eriomand, ainukasutusõigusega.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Piirdeaia rajamist reguleerivad kaks õigusakti - korteriomandi- ja korteriühistuseadus ja ehitusseadus, mis eeldavad ehitustöö teostamiseks kahte üksteisest sõltumatut luba.
Vastavalt KrtS § 4 lg-le 4, on hooviala alati korteriomandi kaasomandi osa ese. Seetõttu tuleb piirdeaia rajamine kooskõlastada kaaskorteriomanikega, ka siis, kui hooviala on korteriomanike kokkuleppe alusel erikasutusõigusega ära jagatud.
Ehitusseaduse kohaselt kooskõlastab piirdeaia rajamise kohalik omavalitsus.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas pean kuuletuma tööandja korraldusele kopeerida järele teha olemasolev seade, mida me ei saa/soovi osta?19.04.2023
Tere,
Ülemus saatis minu töö e-mailile korralduse.
Lisan siin mõned read elektrooniliselt taasesitatavast töökorraldusest.
"meil pole hetkel eelarves nende adapterite soetamiseks vahendeid"
"Me peame tegema need ise ja odavamalt" "3tk."
"Kopeerige robotilt lahendus maha."
Ma saan aru et meist ida pool on riik, kus on "Paralleelimport"
Meil justkui on Euroopa liit ja Eesti Vabariik, kus on natukene teised seadused, tavad ja kultuurid.
Ma saan aru, et kui kuskil on sõda ja sõjaväelane kes vande andnud kodumaale peab käsku täitma ja vaielda kuhugile pöörduda võib alles peale seda, kui käsk on täidetud, olenemata sellest mida teha kästakse.
Aga meil on siin oma riik ja omad seadused.
Palun vastust küsimusele kas sellises korralduses võiks olla ebaseaduslikke elemente ja kas mina kui töötaja kellele selline korraldus on antud peaksin selle kindlasti vastu vaidlematult täitma, või oleks mul ka selget õigust keelduda sellist kahtlast korraldust täitmast?
Äkki ma olen pärast ise kurjategija kuidagi, kui midagi sellist teen?
Lugupidamisega
Ülemus saatis minu töö e-mailile korralduse.
Lisan siin mõned read elektrooniliselt taasesitatavast töökorraldusest.
"meil pole hetkel eelarves nende adapterite soetamiseks vahendeid"
"Me peame tegema need ise ja odavamalt" "3tk."
"Kopeerige robotilt lahendus maha."
Ma saan aru et meist ida pool on riik, kus on "Paralleelimport"
Meil justkui on Euroopa liit ja Eesti Vabariik, kus on natukene teised seadused, tavad ja kultuurid.
Ma saan aru, et kui kuskil on sõda ja sõjaväelane kes vande andnud kodumaale peab käsku täitma ja vaielda kuhugile pöörduda võib alles peale seda, kui käsk on täidetud, olenemata sellest mida teha kästakse.
Aga meil on siin oma riik ja omad seadused.
Palun vastust küsimusele kas sellises korralduses võiks olla ebaseaduslikke elemente ja kas mina kui töötaja kellele selline korraldus on antud peaksin selle kindlasti vastu vaidlematult täitma, või oleks mul ka selget õigust keelduda sellist kahtlast korraldust täitmast?
Äkki ma olen pärast ise kurjategija kuidagi, kui midagi sellist teen?
Lugupidamisega
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 17 lg 1 sätestab, et tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Samas §-i lg 3 kohaselt korraldus, mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Lisaks TLS § 15 lg 2 p 5 kohaselt töötajal on kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara.
Seega juhul, kui tööandja korraldus ei ole seotud töötaja töökohustustega, on töötajal õigus selle täitmisest keelduda.
Lisaks juhul, kui seadmed (või osa nendest) on registreeritud kasuliku mudelina, tööstusdisain lahendusena, mikrolülituse topoloogiana või sisaldavad autoriõigusega kaitstud arvutiprogrammi, siis rakendub neile seadusest tulenev õiguskaitse, mis tähendab, et registreeringu omanikul on õigus keelata toote tootmist ja nõuda õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Seega juhul, kui töötaja teab, et tööandja korraldust täites tekitab ta teistele isikutele kahju, on tal õigus korralduse täitmisest keelduda.
Juhul, kui tööülesanne ei ole üheselt mõistetav või võib olla seaduse või hea usuga vastuolus, siis soovitame esmalt tööandjaga läbi arutada korralduse aspektid, veendumaks, et töötaja on kohustatud tööandja korraldust täitma.
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas on seaduslik valida ja määrata vaid 3 KÜ juhatuse liiget, kuigi põhikirja järgi on ette nähtud 5 liiget?19.04.2023
KÜ põhikirja järgi on ette nähtud valida 5 juhatuse liiget, kas on võimalik seaduse järgi valida ja määrata vaid 3 juhatuse liiget?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tõlgendan olukorda nii, et juhul, kui põhikiri sätestab 5-liikmelise juhatuse, siis on siin tegu ülemmääraga, millist sätet ei pea täitma.
Eelkirjeldatud tõlgendust kinnitab KrtS § 17 lg 2, mis ütleb: Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda minu puhkusest §69 punkt 7 korral?12.04.2023
Tere,
Andsin täna sisse tööandjale nii lahkumisavalduse kui ka kirjaliku puhkuseavalduse. Tööandja keeldub puhkust andmast. Puhkusegraafikut meil tööl pole ja siiani on kõik käinudki kas avalduse või suulise kokkuleppe teel. Mul on ka 3-aastane laps. Töölepingus kirjas, et töölepinguseaduse §69 kohaselt kohe tööandjat teavitada, mida ma nüüd ka tegin ametliku avaldusena ja 2 nädalat ette. Ma saan aru, et kuna mul alla 7a laps kodus, on mul õigus see puhkus siiski saada. Lisaks on mul ka eelmisest aastast 11p puhkust saamata ja lapsepäevad võtmata. Lisaks on mul töögraafikusse märgitud ka lapse operatsiooni aeg juba aasta algusest peale mida ma pean olema 2 nädalat hoolduslehel. See ka jääb viimaste töönädalate sisse, kuid tööandja väidab, et ma ei tohi ja saa töölt ära olla. Saan aru, et hoolduslehega ehk haiguslehega ta ei saa midagi teha, kuid tahaksin ka oma puhkust saada. Kas tal on õigus siiski mu puhkus tagasi lükata?
Andsin täna sisse tööandjale nii lahkumisavalduse kui ka kirjaliku puhkuseavalduse. Tööandja keeldub puhkust andmast. Puhkusegraafikut meil tööl pole ja siiani on kõik käinudki kas avalduse või suulise kokkuleppe teel. Mul on ka 3-aastane laps. Töölepingus kirjas, et töölepinguseaduse §69 kohaselt kohe tööandjat teavitada, mida ma nüüd ka tegin ametliku avaldusena ja 2 nädalat ette. Ma saan aru, et kuna mul alla 7a laps kodus, on mul õigus see puhkus siiski saada. Lisaks on mul ka eelmisest aastast 11p puhkust saamata ja lapsepäevad võtmata. Lisaks on mul töögraafikusse märgitud ka lapse operatsiooni aeg juba aasta algusest peale mida ma pean olema 2 nädalat hoolduslehel. See ka jääb viimaste töönädalate sisse, kuid tööandja väidab, et ma ei tohi ja saa töölt ära olla. Saan aru, et hoolduslehega ehk haiguslehega ta ei saa midagi teha, kuid tahaksin ka oma puhkust saada. Kas tal on õigus siiski mu puhkus tagasi lükata?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Puhkuste ajakava koostatakse tööandja poolt iga kalendriaasta alguses ja kinnitatakse hiljemalt 31.märtsiks. Kui puhkuste ajakava oli koostamata või kõik puhkused ei olnud ajakavasse märgitud, siis vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Seega juhul, kui puhkuste ajakava oli koostamata ja töötaja esitas tööandjale avalduse põhipuhkuse kasutamiseks 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis on tegemist korrektse avaldusega ning tööandjal ei ole alust jätta puhkust andmata.
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Lisaks, TLS § 69 lg 7 kohaselt on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:
1) naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;
2) mehel vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
See tähendab, et kui töötaja kuulub TLS § 69 lg 7 toodud sihtgruppi, on tal õigus põhipuhkust endale sobival ajal nõuda ja tööandjal ei ole õigust sellest keelduda.
Kokkuvõttes, töötaja peab puhkama, et hoida oma tervist. Oma õigust põhipuhkusele tuleb kasutada ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jääb ka puhkusetasu.
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee