Õigus
Küsimus: Kas võin ise teha sanitaarremonti korteriühistu trepikojas, kui ühistul remondifond ja vabad finantsid puuduvad?06.11.2023
Tere.
Kas omavoliliselt võib sanitaarremonti teha korteriühistu trepikojas? Remont seisneb allapudenenud krohviaukude täitmises/värvimisest, trepikäsipuude parandamises ja värvimisest, sissekäigu uste värvimises ja vana betoonpõranda tasandamises ning uute põrandaplaatide paigaldamisest. Remondifond puudub ja kõigi tööde puhul on olnud nõusolek KÜ esimehelt. Kompenseeritud on ühistu poolt ca 20% materjalide eest ja ülejäänud tööd olen teostanud omadest vahenditest ja vabatahtlikult, töö eest tasu nõudmata. Eesmärk, et kojutulek oleks meeldiv juba trepikotta sisse astudes. Ehitajana olen ise töötanud 25 aastat.
Aitäh
Kas omavoliliselt võib sanitaarremonti teha korteriühistu trepikojas? Remont seisneb allapudenenud krohviaukude täitmises/värvimisest, trepikäsipuude parandamises ja värvimisest, sissekäigu uste värvimises ja vana betoonpõranda tasandamises ning uute põrandaplaatide paigaldamisest. Remondifond puudub ja kõigi tööde puhul on olnud nõusolek KÜ esimehelt. Kompenseeritud on ühistu poolt ca 20% materjalide eest ja ülejäänud tööd olen teostanud omadest vahenditest ja vabatahtlikult, töö eest tasu nõudmata. Eesmärk, et kojutulek oleks meeldiv juba trepikotta sisse astudes. Ehitajana olen ise töötanud 25 aastat.
Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KrtS § 30 lõige 1 punkt kohaselt on Teil õigus kasutada trepikoda vastavalt selle otstarbele.
KrtS § 37 lõige 1 kohaselt on Teil õigus teha trepikoja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt ei tohi korteriomanik korteriühistu loata trepikojas remonttöid teostada. Küll aga annab KrtS § 12 lg 2 talle õiguse nõuda remondi tegemist korteriühistult, kui remondi mittetegemine kahjustab korteriomaniku õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas vormistada vara müük ja raha võrdselt jagada, kui enne olime varalahususe vormistanud aga olukord on muutunud mehe äri probleemide tõttu?06.11.2023
Tere!
Septembri alguses meil mehega oli sõlmitud abieluvaraleping ja kõik meie ühisvara (2 korterit mis oli ostetud abielu jooksul pangalaenuga, üks korter juba ostetud välja) oli registreeritud minu lahusvaraks, mees loobus suuremas osas oma varast. Nüüd mehel on probleemid äriga ja arvatavasti ta peab isiklikult vastutama. Sain aru, et meie abielulepingu saab kergesti annulleerida, kuna vara jaotatud ebaõiglaselt. Nüüd tahame vara müüa ja raha jagada võrdselt omavahel. Kas saab kuidagi selle tehingu notariaalselt fikseerida? Tahame, et edaspidi meil oleks kehtiv lahusvaraleping, lihtsalt soovime seda lepingut õiglaselt teha ja meie vara (raha vara müügist) jagada meie vahel õiglaselt (võrdselt).
Küsimus:
1. Kuidas saab selle tehingu notariaalselt vormistada? (vara müük ja raha jagamine). Tahame, et edasi meil oleks ka lahusvara leping kehtiv. Kas sel juhul minu 50% korteri müügist raha ei saa kuidagi minu kontolt arestida minu mehe võlgade pärast?
2. Kuidas tulevikus saan endale korteri osta (kui mehel on võlg ja kohtutäitur näiteks)? Kas selleks peab olema vormistatud abielulahutus? Või piisab kehtiva lahusvaralepingu?
Tänan!
Septembri alguses meil mehega oli sõlmitud abieluvaraleping ja kõik meie ühisvara (2 korterit mis oli ostetud abielu jooksul pangalaenuga, üks korter juba ostetud välja) oli registreeritud minu lahusvaraks, mees loobus suuremas osas oma varast. Nüüd mehel on probleemid äriga ja arvatavasti ta peab isiklikult vastutama. Sain aru, et meie abielulepingu saab kergesti annulleerida, kuna vara jaotatud ebaõiglaselt. Nüüd tahame vara müüa ja raha jagada võrdselt omavahel. Kas saab kuidagi selle tehingu notariaalselt fikseerida? Tahame, et edaspidi meil oleks kehtiv lahusvaraleping, lihtsalt soovime seda lepingut õiglaselt teha ja meie vara (raha vara müügist) jagada meie vahel õiglaselt (võrdselt).
Küsimus:
1. Kuidas saab selle tehingu notariaalselt vormistada? (vara müük ja raha jagamine). Tahame, et edasi meil oleks ka lahusvara leping kehtiv. Kas sel juhul minu 50% korteri müügist raha ei saa kuidagi minu kontolt arestida minu mehe võlgade pärast?
2. Kuidas tulevikus saan endale korteri osta (kui mehel on võlg ja kohtutäitur näiteks)? Kas selleks peab olema vormistatud abielulahutus? Või piisab kehtiva lahusvaralepingu?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd mõlemad korterid kuuluvad hetkel Teie lahusvara hulka, siis on Teil võimalik need võõrandada ostu-müügitehingu alusel ja vastavas lepingus on seejuures võimalik kindlaks määrata, et müügitulu laekub võrdsetes osades Teie ja abikaasa pangakontodele. Tingimused tuleb muidugi eelnevalt läbi arutada ka krediidiasutusega (Teie kirjelduse alusel on üks korteritest koormatud pangalaenuga). Teile laekunud müügitulu arestimiseks alus puudub.
Abieluvaralepinguga on Teil võimalik lõpetada senine ühisvara varasuhe ja määrata edasiseks vararežiimiks varalahususe varasuhe. Varalahususe korral olete abikaasadena majanduslikult üksteisest sõltumatud - kui ostate endale korteri, on igal juhul tegemist Teie lahusvaraga, sama kehtib abikaasa suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laste isa lahkus kodunt mitu kuud tagasi ja nüüd paigaldas meie kaasomandis maja kinnistule kaamera, ma ei tea mida ta jälgib?12.10.2023
Tere,
Laste isa lahkus kodust 9 kuud tagasi. Maja, milles mina ja lapsed elame, on kaasomandis. Eile tuli ja paigaldas kinnistule kaamera. Ei andnud ma luba. Ei ole minul ei juurdepääsu ega infot millist kohta see filmib.
Hetkel tunnen, et minu privaatsust rikutakse sellega väga tugevalt. Kuna ei taha väga majast väljagi minna. Sest ei tea mida ja millal ta jälgib. Kodus on 3 alaealist last.
Laste isa lahkus kodust 9 kuud tagasi. Maja, milles mina ja lapsed elame, on kaasomandis. Eile tuli ja paigaldas kinnistule kaamera. Ei andnud ma luba. Ei ole minul ei juurdepääsu ega infot millist kohta see filmib.
Hetkel tunnen, et minu privaatsust rikutakse sellega väga tugevalt. Kuna ei taha väga majast väljagi minna. Sest ei tea mida ja millal ta jälgib. Kodus on 3 alaealist last.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kaasomandit peaksid kaasomanikud valdama ja kasutama kokkuleppel - ka turvakaamera paigaldamine peaks toimuma poolte kokkuleppel.
Andke veelkordselt teisele kaasomanikule teada, et Te ei ole nõus turvakaamera olemasoluga ja paluge kaamera eemaldada. Juhtige tema tähelepanu ka sellele, et kui ta ei ole nõus kaamerat ise eemaldama, teete seda Teie (tooge seejuures välja ka konkreetne kuupäev, milliseks ootate turvakaamera eemaldamist).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on normaalne kui paneeli vahelt tulnud vee kahju tehakse korda ühistu poolt suvalise tapeediga?11.10.2023
Tere!
Nädalavahetuse tormi tagajärjel on minu korterisse imbunud, tõenäoliselt läbi paneeli vuugivahe, vesi. Kohati lausa tilgub. Kahjustunud on lagi (hetkel ca 1 m2 nurk), tapeeditud sein ja põrand nurgast (laminaat). Korteril on ka kodukindlustus. Korteriühistu käis vaatamas ja ütles, et nemad teevad ainult nurga korda. Kas on mõeldav, et ühistu värvib tükikese lage, kleebib nurka suvalise tapeedi (kuna seinasolevat enam müügil ei ole) ja võtab nurgast üles ruutmeetri lamitaati ja asendab selle uuega? Või kuulub ruumi seisundi taastamise alla see, et mul on ikka ühtlane lagi ja seinas ühesugune tapeet? Või taastab toa hoopis minu kodukindlustus?
Kes ja millises ulatuses peaks rikutud toa korda tegema?
Nädalavahetuse tormi tagajärjel on minu korterisse imbunud, tõenäoliselt läbi paneeli vuugivahe, vesi. Kohati lausa tilgub. Kahjustunud on lagi (hetkel ca 1 m2 nurk), tapeeditud sein ja põrand nurgast (laminaat). Korteril on ka kodukindlustus. Korteriühistu käis vaatamas ja ütles, et nemad teevad ainult nurga korda. Kas on mõeldav, et ühistu värvib tükikese lage, kleebib nurka suvalise tapeedi (kuna seinasolevat enam müügil ei ole) ja võtab nurgast üles ruutmeetri lamitaati ja asendab selle uuega? Või kuulub ruumi seisundi taastamise alla see, et mul on ikka ühtlane lagi ja seinas ühesugune tapeet? Või taastab toa hoopis minu kodukindlustus?
Kes ja millises ulatuses peaks rikutud toa korda tegema?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kindlustusseltsi kõrval võib kahju hüvitamist nõuda ka korteriühistult, eeldusel, et kahju põhjus tulenes kaasomandi esemest. Sealjuures vastutab korteriühistu korteriomaniku ees sõltumata sellest, kas tema võimuses oli kahju ära hoida või mitte (vt Riigikohtu 9. märts 2022 lahend nr 2-19-9543, punkt 15).
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg?10.10.2023
Tere,
KÜ juhataja ei maksnud ametis olles kommunaalarveid üle 3 aasta. Samuti varjas juhataja raamatupidaja kontakte ühistu liikmete eest.
Ühistu liikmed ei saanud võlast teada enne kui erakorralisel üldkoosolekul uus juhatus valiti. Osa võlast on suudetud kätte saada aga osa ulatub üle 3 aasta taha. Endine juhataja ei ole ühistus korteri omanik aga suunas arvete saatmise ikkagi endale ja õige omanik ei saanud arveid.
Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg? Kas võlanõuet saab veel esitada omanikule või endisele juhatajale?
KÜ juhataja ei maksnud ametis olles kommunaalarveid üle 3 aasta. Samuti varjas juhataja raamatupidaja kontakte ühistu liikmete eest.
Ühistu liikmed ei saanud võlast teada enne kui erakorralisel üldkoosolekul uus juhatus valiti. Osa võlast on suudetud kätte saada aga osa ulatub üle 3 aasta taha. Endine juhataja ei ole ühistus korteri omanik aga suunas arvete saatmise ikkagi endale ja õige omanik ei saanud arveid.
Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg? Kas võlanõuet saab veel esitada omanikule või endisele juhatajale?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas nõuab mittetulundusühingute seaduse § 32 juhatuse kohustuste täitmist juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kui juhatuse liige seda sätet rikub, siis tuleb lisaks arvestada sellega, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas võin oma korteris eemaldada radiaatori, kellelt luba ja kooskõlastust vaja küsida?10.10.2023
Tere.
Kas tohin oma korteris eemaldada radiaatori köögist. 60 korteriga elamu. Ringlus jääb alles ja elan ise viimasel korrusel. Torumees ütles et küttesüsteemi see ei sega. Kas on vaja mingit projekti ja kui kes seda siis teeb ja kuhu pean pöörduma?
Kas tohin oma korteris eemaldada radiaatori köögist. 60 korteriga elamu. Ringlus jääb alles ja elan ise viimasel korrusel. Torumees ütles et küttesüsteemi see ei sega. Kas on vaja mingit projekti ja kui kes seda siis teeb ja kuhu pean pöörduma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel?10.10.2023
Tere
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas kvalifitseerub ebavõrdseks kohtlemiseks, kui graafikuid koostab sama ameti töötaja ja osade on rohkem pühapäevadel ja reedetel tööpäevi?10.10.2023
Tere!
Samal ametikohal, sama töötasuga, töötab kokku 7 inimest, töö toimub summeeritud tööaja arvestuse järgi, kolm kuud. Töö iseloomust tulenevalt on tööpäeva pikkuseks 13h, tööd tehakse ka nädalavahetustel. Töögraafiku koostaja on samal ametikohal olev töötaja ja ta ei ole erapooletu isik.
Tööaeg on 7.00-20.30.
Minu küsimus on selles, et töö iseloomust tulenevalt on kõige suurema töökoormusega päevad reede ja pühapäev. Graafikus tekib ebavõrdus töötajate vahel, kuna lisaks nädalas määratud tööpäevadele on osadel töötajatel kolme kuu jooksul 8 reedet ja 6 pühapäeva, siis teistel töötajatel on 5 reedet ja 4 pühapäeva. Aasta lõikes on erinevused ca 25-30%.
Kas antud juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja töökoormuse vale jaotusega töögraafiku koostaja poolt, kuidas seadus sellele vaatab?
Ette tänades
Samal ametikohal, sama töötasuga, töötab kokku 7 inimest, töö toimub summeeritud tööaja arvestuse järgi, kolm kuud. Töö iseloomust tulenevalt on tööpäeva pikkuseks 13h, tööd tehakse ka nädalavahetustel. Töögraafiku koostaja on samal ametikohal olev töötaja ja ta ei ole erapooletu isik.
Tööaeg on 7.00-20.30.
Minu küsimus on selles, et töö iseloomust tulenevalt on kõige suurema töökoormusega päevad reede ja pühapäev. Graafikus tekib ebavõrdus töötajate vahel, kuna lisaks nädalas määratud tööpäevadele on osadel töötajatel kolme kuu jooksul 8 reedet ja 6 pühapäeva, siis teistel töötajatel on 5 reedet ja 4 pühapäeva. Aasta lõikes on erinevused ca 25-30%.
Kas antud juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja töökoormuse vale jaotusega töögraafiku koostaja poolt, kuidas seadus sellele vaatab?
Ette tänades
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 3 peab tööandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Graafikute koostamine eelistades ühte töötajat teisele, võib olla võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kuid ei pruugi. Näiteks võib olla mõnede töötajate töölepingutes kokku lepitud tööaeg ainult kindlateks nädalapäevadeks või kellaaegadeks. Sageli väikese laste vanemad võtavad vastu tööpakkumise ainult tingimustel, mis võimaldab nende töö ja pereelu ühildada, nt minna kindlaks kellaajaks lapsele lasteaeda järele. See tähendab, et tööandja saab neid töötajaid panna graafikujärgselt tööle ainult töölepingus kokkulepitud ajavahemikesse.
Kui töötaja soovib, et tööandja arvestaks tema soove graafiku koostamisel, siis TLS § 18(1) lg 1 sätestab, et töötajal on õigus taotleda tööandjalt sobivaid töötingimusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tööandja kaalub, kas töötaja sobivate töötingimuste taotluses esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kui tööandja keeldub töötingimuste muutmisest, põhjendab ta keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, on tööandjal kohustus vastata ühele taotlustest.
Kui tööandja paneb teadlikult suurema töökoormusega perioodidesse ainult kindlat (või kindlaid) töötajaid, võib olla tegemist ka töökiusuga. Kui esinevad töökiusamisega sarnanevad momendid, siis peab juhtima nendele tööandja tähelepanu. Kui tööandja aga töötaja pöördumistele ei reageeri või kui töötaja ei saa tööandja poolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 punkti 1 alusel. Nimelt, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Töötajal, kelle tööleping lõpeb nimetatud alusel on seadusest tulenev õigus nõuda tööandjalt hüvitist TLS § 100 lõike 4 alusel töötaja enda kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ülesütlemisavalduse võib töötaja esitada sellises olukorras päevapealt.
Töökiusamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas ma tohin kasutada autos Waze rakendust, kuna see näitab liiklusjärelevalve mõõteseadmete asukohti, seadus keelab autos kasutada selliseid seadmeid?09.10.2023
Tere
Lugedes liiklusseadust § 73 lg 8 siis saab mõista, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Politsei kasutab muuhulgas liiklusjärelevalves ka mobiilseid kiiruskaameraid. Kui ma kasutan telefonis Waze rakendust siis see näitab ära ka kohad kus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmed paiknevad. Kas sellise rakenduse kasutamine on siis keelatud?
Lugedes liiklusseadust § 73 lg 8 siis saab mõista, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Politsei kasutab muuhulgas liiklusjärelevalves ka mobiilseid kiiruskaameraid. Kui ma kasutan telefonis Waze rakendust siis see näitab ära ka kohad kus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmed paiknevad. Kas sellise rakenduse kasutamine on siis keelatud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?05.10.2023
Tere,
Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?
Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasadel on vastastikune kohustus pidada oma töö ja varaga perekonda ülal, seejuures eeldatakse, et kui üks abikaasa teeb perekonna hüvanguks suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole tal õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatu eest hüvitist.
Igapäevakulutuste katteks kantud rahasummasid võib kahtlusteta käsitleda kui perekonna huvides tehtavaid kulutusi ja olenemata konkreetsete panuste suurusest, ei ole lahutuse korral alust neid rahalisi vahendeid tagasi nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand