Õigus
Küsimus: Kuidas peaks käima korteriühistusse kuuluva kolme maja üldelektri jagamine?22.05.2023
Tere
Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?
Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Milline on ühistu otsuste õiguslikkus, mis jääb kehtima, kas üldkoosoleku otsus, põhikiri, seadus?19.05.2023
Tere,
korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?
korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kuidas saan ühistut ja haldusfirmat tegevusetuse tõttu survestada kuna septembrist ei jõua minu korterisse soe?19.05.2023
Tere,
Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.
Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seejärel on üheks võimaluseks anda korteriühistu juhatusele kirjalikult teada, et keskküttesüsteemi mittetoimimine toob kaasa kaasomandi kahjustumise ning takistab korteriomandi sihipärast kasutust, mille tõttu kasutate korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1 sätestatud õigust, teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Antud juhul seisneks vajalik kulutus korteri reaalosa piires temperatuuri ja niiskustaseme viimises tasemeni, mis vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" sätestatud normile. Tehtud kulutuse saate tasaarvestada korteriühistu poolt esitatud majanduskulude arvega.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga?17.05.2023
Tere!
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtule ei piisa lapse isa e-posti aadressi edastamisest ja kohus soovib saada ka kehtivaid elukohaandmeid, esitage päring Läti politseile. Samuti võite proovida infot saada ühistelt tuttavatelt (kui neid on).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui üks abikaasa abielu ajal loobub oma osast ühises majas, kas siis hiljem on lapse kaudu mingeid õigusi sellele majale?09.05.2023
Tere!
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest (naine) on kinkinud oma osa teisele abikaasale (mehele) või on abieluvaralepinguga määratud ühisvaraks olnud maja ühe abikaasale lahusvaraks (s.o mehele), ei näe ma aluseid, mis võiks anda naisterahvale kõnealuse maja osas mingeid (omandi)õigusi.
Laps võib küll maja kunagi isa surma korral pärida (kui isa ei ole otsustanud testamendiga teisiti) ja sealt edasi võivad ema-laps sõlmida maja osas erinevaid kokkuleppeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean tasuma osa sunnirahast, kuigi sunniraha määrati ühistu tegemata töö tõttu?03.05.2023
Tere !
Päästeamet tegi korteriühistule trahvi.
Moodustada korterelamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsioon, mille täitmise tähtaeg oli 31.12.2022 ning sellega kaasnes sunniraha summa 500 (viissada) eurot.
Korteriühistu kirjutas, et "Данные суммы будут включены в счет за 04/2023 всем квартирособственникам."
"Antud summa lisandub kõigile korteriomanikele 04/2023 arvesse."
See, et keldriust ei saadud õigeaegselt vahetatud tulekindla vastu on ühistu tegemata töö? Kas ma korteriomanikuna olen kohustatud tasuma osa sellest trahvist?
Lugupidamisega
Päästeamet tegi korteriühistule trahvi.
Moodustada korterelamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsioon, mille täitmise tähtaeg oli 31.12.2022 ning sellega kaasnes sunniraha summa 500 (viissada) eurot.
Korteriühistu kirjutas, et "Данные суммы будут включены в счет за 04/2023 всем квартирособственникам."
"Antud summa lisandub kõigile korteriomanikele 04/2023 arvesse."
See, et keldriust ei saadud õigeaegselt vahetatud tulekindla vastu on ühistu tegemata töö? Kas ma korteriomanikuna olen kohustatud tasuma osa sellest trahvist?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomanike kohustus tasuda korteriühistu kulude katteks raha, tekib korteriomanike üldkoosolekul otsuse alusel. Seega sõltub vastus sellest, kas sunniraha küsimuses on üldkoosolek otsuse teinud.
Asjaolu, et korteriühistu on sunniraha tekkimises ise süüdi, ei oma korteriomaniku kohustuse puhul tähtsust. Küll aga võib korteriühistu nõuda sunniraha hüvitamist oma juhatuse liikmetelt, kes oma hoolsuskohustust ei täitnud.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas lapselapsel on hoolduskohustus, kui talle kinkis maja vanainimene, kellel omal on veel 3 last elus? 03.05.2023
Tere. Maja kingitud lapselapsele tingimusega, et vanainimene jääb oma elupäevade lõpuni sinna elama. Lepingus ei ole kirjas, et lapselaps peaks vanainimest hooldama (vanus 95a). Kas on hoolduskohustus lapselapsel? Vanainimesel elab veel 3 oma last. Kas lapselaps saab kehtestada vanainimese juures külastamise korra. Praegu nii, et igaüks astub ette teatamata vabalt uksest sisse. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanainimene on kinkinud oma maja lapselapsele, kinkija kasuks on seatud isiklik kasutusõigus, kuid lepinguga ei ole kokku lepitud hooldamiskohustust, siis paraku nii ongi - kinkija võib kingisaajale kuuluvas majas oma elu lõpuni elada, kuid kingisaajal tema suhtes lepingust tulenevat hooldamiskohustust ei ole.
Eluruumi omanikul (antud juhul siis kingisaajal) on õigus otsustada, kes talle kuuluvas ruumis viibib (va isikliku kasutusõigusega isik). Seega põhimõtteliselt võib lapselaps teha ettepaneku küll, kuidas võiks vanainimese külastamine toimuda. Loomulikult võiks sellise ettepaneku esitada rahumeelselt, heas usus - võibolla pole külastajatel aimugi, et praegune nö vaba korraldus majaomanikku häirib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb ühisvara, kui mina olen maja ostu finantseerinud?03.05.2023
Tere, Plaanin lahutust ja jagada ka ühisvara. Soetasime mehega 3 aastat tagasi maja. Mina panustasin maja ostuks 20000€ enda korteri müügist saadud tulu (minu korter oli minu lahusvara). Ülejääk 15000€ võtsin ka mina väikelaenu lisaks kuna maja ostusumma oli 30000€. Maja peale võetud väikelaenu on veel maksta 2a. Kuidas jaotatakse maja müügist saadud tulud?
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete panustanud ühise elamispinna ostmiseks oma lahusvaraga, siis tuleb seda ühisvara jagamisel arvestada, st Teil on õigus saada selle eest panustatud lahusvara ulatuses hüvitist. Ühisvara jagamiseks on erinevaid võimalusi - seda on võimalik müüa, tasuda laenukohustused ja ülejääk pooleks jagada, samuti võib üks abikaasadest ühisvara enda omandisse jätta, võtta üle laenukohustuse ja tasuda omandi kaotanud abikaasale hüvitist.
Kohustused, mis on abielu ajal võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, on abikaasade ühised kohustused. Kui laenukohustus on võetud eluaseme soetamiseks, on tegemist abikaasade ühise kohustusega ja selle eest vastutavad abikaasad võrdselt. Kui üks abikaasa on võtnud kohustuse isiklikes huvides, on tegemist tema isikliku kohustusega - selle alla võib näiteks minna sõiduk, mille juhtimisõigust teisel abikaasal ei ole ning mida kasutabki ainult üks abikaasa oma isiklikes huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna?03.05.2023
Tere,
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni tegemist on rinnalapsega, peaks laps emaga veetma põhilise osa ajast - vastupidine oleks lihtsalt ebamõistlik. Lapse vanust arvestades ei oleks praegu asjakohane kohaldada vahelduva elukohaga elukorraldust, seda võib kaaluda hiljem ja olukorras, kus lapsel on mõlema vanemaga välja kujunenud kiindumuslikud suhted.
Kindlasti ei oleks lapse huvides ootamatu kodust lahkumine - sellised otsused tuleks vähemalt proovida vastu võtta rahumeelselt, vajadusel kasutades näiteks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi. Loomulikult, kui tekib oht Teie ja lapse tervisele/elule, eelöeldu ei kohaldu ja lahkuda tuleb esimesel võimalusel.
Kui peaks tekkima olukord, et isa lahkub lapsega kodust, võimaldamata Teile lapsega kohtumist, on võimalik kohtult taotleda esialgse õiguskaitse korras suhtlusgraafiku kehtestamist - vanem ei tohi takistada teise vanema suhtlust lapsega.
Hooldusõiguse kuuluvuse/suhtluskorra kindlaksmääramisel ei oma kindlasti määravat tähtsust vanema varanduslik olukord. Oluliseks on eelkõige lapse ja vanema kiindumusliku ning lähedase suhte olemasolu jms asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ridaelamus vaheaia paigaldamiseks on vaja korjata kõigi omanike allkirjad?24.04.2023
Tere!
Plaanis on paigaldada vaheaed, 1,3 m kõrgusega. Kui vaheaed paigaldatakse eriomandis oleval hoovialal kas sellisel juhul tuleb korjata maja elanike allkirjad? Tegemist on ridaelamuga, kokku on 4 korterit, ning terrass ja hooviala on eriomand, ainukasutusõigusega.
Ette tänades
Plaanis on paigaldada vaheaed, 1,3 m kõrgusega. Kui vaheaed paigaldatakse eriomandis oleval hoovialal kas sellisel juhul tuleb korjata maja elanike allkirjad? Tegemist on ridaelamuga, kokku on 4 korterit, ning terrass ja hooviala on eriomand, ainukasutusõigusega.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Piirdeaia rajamist reguleerivad kaks õigusakti - korteriomandi- ja korteriühistuseadus ja ehitusseadus, mis eeldavad ehitustöö teostamiseks kahte üksteisest sõltumatut luba.
Vastavalt KrtS § 4 lg-le 4, on hooviala alati korteriomandi kaasomandi osa ese. Seetõttu tuleb piirdeaia rajamine kooskõlastada kaaskorteriomanikega, ka siis, kui hooviala on korteriomanike kokkuleppe alusel erikasutusõigusega ära jagatud.
Ehitusseaduse kohaselt kooskõlastab piirdeaia rajamise kohalik omavalitsus.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit