Õigus

2021. a septembris kehtinud äriseadustik võimaldas asutajatel valida, kas asutada osaühing sissemaksega või sissemakset tasumata. Sissemaksega ühingu asutamisel tuli äriregistrisse kandmise avaldusele lisada krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sissemakse kohta. See tähendab, et sissemakse tuli reaalselt tasuda ning seda ka kontrolliti. Kuna Te viitate, et osa eest tasutud ei ole, võib eeldada, et ühing asutati sissemakset tegemata. Sellise variandi kasutamisel võisid asutajad ise kokku leppida kuna nad sissemaksed teostavad või jätta selline tähtaeg määramata. Nii oli võimalik, et sissemakseid terve ühingu eksisteerimise ajal tegelikult ei tasutudki. Kui Te ei ole senini sissemakseid tasutud, vastutate Te ühingu kohustuste eest enda tasumata sissemakse suurusega võrdses summas ja keelatud on enne sissemaksete tasumist teha osanikele väljamakseid (v.a nt töötasu). Osa eest tasumisega viivitamisel (kui määrasite sissemakseta tegemise tähtaja ja see on ületatud) tuleb tasuda viivist.

2023. a jõustusid äriseadustikus olulised muudatused, mh kaotati miinimumkapitali (2500 eurot) nõue ja võimalus asutada ühing sissemakseid tegemata. Kuigi käesoleval hetkel saab ühingu asutada tõepoolest ühe sendi suuruse osakapitaliga, välistab seaduse § 520.1 lg 3 Teie puhul osakapitali vähendamise võimaluse enne sissemaksete täielikku tasumist (2500 eurot).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Liiklusseaduse § 125 lg 2 kohaselt loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Kuivõrd sellise kohtuotsuse täitmise alguseks loetakse vastava otsuse liiklusregistrisse kandmist, ei ole mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse äravõtmise kandmiseni liiklusregistrisse minu hinnangul käsitletav juhtimisõiguseta juhtimisena. Eelöeldu ei välista siiski, et mõni ametkond või näiteks kindlustusandja ei või seaduse tõlgendamisel asuda teistsugusele seisukohale.

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 punkti 2 kohaselt on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kuna töötajal on õigus töövõimetuslehel oldud ajal tööst keelduda, siis see tähendab, et ka töötaja tööaeg väheneb nende tööpäevade võrra, mil töötaja oli haige.

Tööandja kohustus on summeeritud tööaja kohaldamises töötajaga saavutada kokkulepe. Kui kokkulepe on saavutatud, peab tööandja töötajat teavitama ka tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimustest (TLS § 6 lg 6). Kui tööajakava on töötajale teatavaks tehtud saab selles muudatusi teha vaid nendel tingimustel, millest eelnevalt on teavitatud.

Kuu tööajanormi arvutamiseks täistööaja kokkuleppe korral tuleb korrutada kuu tööpäevade arv (esmaspäev-reede) 8 tunniga ja osalise tööaja kokkuleppe korral kokkulepitud tundide arvuga ning tööaja summeerimisperioodi jäävate kuude normtunnid liidetakse.

Tööaja summeerimise korral tööajanormi vähendamine töövõimetuslehel oldud aja võrra sõltub koostatud tööajakavast. Kui tööajakava oli koostatud ja töötajale teatavaks tehtud, vähendatakse tööajanormi töövõimetuse ajale langevate tööajakava järgsete töötundide võrra. Kui töövõimetuse aeg hõlmab ainult töötaja tööajakavas märgitud vabu päevi, siis tööajanormi ei vähendata.

Seega tööajakavasse märgitud vabadele päevadele sattuva töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-15). Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma ning töötajal võib tekkida n-ö kunstlikult üle- või alatunnitöö. Arvestus töötaja üle- või alatundide kohta tehakse summeerimisperioodi lõppedes.

Näiteks: töötaja oli töövõimetuslehel 29.05 – 04.06.2023, maikuu ja juunikuu tööajakava oli töötajale teatavaks tehtud ja märgitud tööpäevadeks 29.05 – 10 tundi, 31.05 – 10 tundi ja 02.06 – 10 tundi. Sel juhul väheneb tööajanorm summeerimisperioodil (märts – juuni) 30 töötunni võrra. Töötamise korral 0,75 koormusega on töötaja normtundide arv kokku on 510 (540 normtunnid – 30 töövõimetuslehel oldud töötunnid). Kui vahetult enne võidupüha s.o 22.06 töötajale teatavaks tehtud tööajakava järgi ta töötab, siis normtundide arv on 3 tunni võrra vähem, s.o 507 (537 - 30).

Eeltoodu alusel, tööandjal puudub seadusest tulenev õigus nõuda töötajalt töövõimetuslehel oldud töötundide järele töötamist ja töötajal ei ole kohustust neid tunde tasa töötada. Kuna töötaja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada üksnes nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Kokkulepitud tööaega ei ole alust vähendada päevade võrra, mil hagejal ei olnud tööajakava järgi kohustust tööd teha.

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere, 14 päeva on hiliseim võimalik tähtaeg protokolli korteriomanikele kättesaadavaks tegemiseks. Kui korteriühistu ei pea sellest kinni, siis on tegu mõjuva põhjusega menetlustähtaja ennistamise nõude esitamisel. Menetlustähtaja ennistamist reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 29 lõige 4.

Kui korteriühistu juhatus ei esita korteriomanikule tema soovitud teavet või ei kutsu teabenõude arutamiseks kokku korteriomanike üldkoosolekut, siis on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõige 3 alusel.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, kuna KrtS § 4 lg-st 3 ja 4 tulenevalt on kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomanike kaasomandis, siis kannab KrtS § 34 lg-st 2 tulenevalt selle eest vastutust korteriühistu.

Seega tuleks nii kahju, kui kanalisatsiooni taastamise nõue esitada korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistu keeldub oma kohustust täitmast, siis on Teil õigus pöörduda abi saamiseks tsiviilkohtu poole.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere!

Arvestades kohtulahendi aastat, võib eeldada, et laps on juba piisavalt suur, et omada oma elukorralduse osas kindlat seisukohta. Kui laps on otsustanud elama asuda teise vanema juurde ja see asjaolu vanemate vahel erimeelsusi ei tekita, ei olegi põhjust kohtulikult mingisuguseid hooldusõiguslikke muudatusi teha. Otsused lapse elukorralduse osas peaksidki ideaalis toimuma vanemate kokkuleppel.

Kui vanemad ei jõua aga kõnealuse muudatuse osas kokkuleppele, võib tekkida vajadus kohtusse pöördumiseks. Enne seda tuleks aga pöörduda abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kelle kaasabil võiks ikkagi õnnestuda kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse isal on seadusest tulenev õigus oma lapsega suhelda, seda keelata ei saa ega tohi. Küll aga tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel alati arvestada lapse huvidega ja Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleb kohtumistega alustada kindlasti tasapisi, esialgu ilmselt oleks põhjendatud ka Teie juuresolek isa ja lapse kohtumistel.

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tasub abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes proovib teid kokkuleppele suunata ja vajadusel selgitab, milline suhtlemiskord vastab enim lapse huvidele. Mõningatel juhtudel osaleb lastekaitsetöötaja ka ise lapse ja isa kohtumistel, kui see on asjaolusid arvestades vajalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Seadus annab menetlejale sellise võimaluse. VTMS § 68 lg 2 - Kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seadus räägib küll muutmisest väärteoprotokolli koostamise ajal, kuid kohtupraktika on läinud seda teed, et ka väärteoprotokolli muu sisu parandamine või täpsustamine on enne otsuse tegemist lubatav. Oluline on, et peale väärteoprotokolli muutmist või täiendamist tutvustatakse menetlusalusele isikule uuesti väärteoprotokolli, antakse sellest uuesti talle koopia ja määratakse uus otsuse tegemise tähtaeg. ühtlasi pikeneb ka vastulause esitamise tähtaeg.

Esmalt oleks hea teada saada, mis põhjusel ja kellena Teid politseisse kutsuti. Näiteks, kui Teid on kutsutud väärteomenetluses tunnistajana, siis ei ole väärteomenetluses tunnistajale ette nähtud õigust kasutada esindaja abi. Kaitsja/esindaja abi võib kasutada väärteomenetluses menetlusalune isik ja kriminaalmenetluses nii kahtlustatav kui ka tunnistaja. Seega esimene samm oleks välja selgitada kutsumise põhjus ja menetlusseisund, mis Teile on politsei pool omistatud, samuti menetlustoiming, mille läbiviimiseks Teid kutsutakse.

Kui kutse esitatakse juba alustatud menetluses, peab kutsel olema kajastatud järgmised andmed (VTMS § 40 lg 2):

1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress;
2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress;
3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi;
5) ilmumise aeg ja koht;
6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19;
7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik;
9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.

Nende andmete esitamiseks on menetleja kohustatud ka juhul, kui kutse esitatakse telefoni teel.

Kui menetlust veel ei ole alustatud ja isiku politseiasutusse kutsumine toimub nö järelevalvetegevuse raames, peab kutse sisaldama järgmisi andmeid:

1) haldusorgani nimetus;
2) kutsutava isiku nimi;
3) ilmumise koht ja aeg;
4) selgitus, mis asjas, kellena ja millise eesmärgiga isik välja kutsutakse;
5) ilmumata jäämise tagajärjed.

Seega on Teie õiguseks kutsujalt uurida, mis põhjusel ja kellena Teid politseisse kutsutakse ning vastavalt saadud selgitustele saate siis otsustada, kas Teil on õigus ja kas soovite kaitsja/esindaja kaasamist menetlustoimingule.

Karistus prognoosimine ei ole kuigi täpne tegevus. Sanktsiooni piirid leiate liiklusseaduse §-st 227 lg 4 alt. Võimalik on määrata trahv kuni 1200 € või arest kuni 30 ööpäeva või võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni 24 kuud. Kahte esimest karistust saab kombineerida ka lisakaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuud.

Et suunata menetleja otsust Teile soodsamas suunas, soovitan kaaluda vastulause esitamist. vastulauses saate põhjalikumalt selgitada nii väärteo toimepanemise asjaolusid kui ka vajadust juhtimisõiguse järele.

+77 km/h üle piirnormi on kahtlemata oluline kiiruseületamine, mida ongi keeruline põhjendada ka möödasõiduolukorras. Vastulausest maksimaalse kasu saamiseks on ilmselt vaja kaaluda ka muid taktikaid, mida siinkohal ametisaladusest tulenevalt kahjuks lahti kirjutada ei saa. Soovi korral võite tulla konsultatsioonile.