Õigus

Lugupeetud pöörduja

Kui Teiega sõlmitud töölepingule kohaldub Eestis kehtiv õigus, siis Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust või majutuskohast tööle ja töölt koju või majutuskohta sõitu, välja arvatud, kui pooled ei ole selles kokku leppinud. Seega seadus ei keela töölepingu pooltel omavahel kokku leppida töötaja tööle sõitmise aja ning vajadusel ka tööle sõidu maksumuse tasustamise või töötajale mingi vastava kompensatsiooni maksmise osas.

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 kohaselt maksab tööandja töötasu töötatud aja ja tehtud töö eest. Majutuskohast objektini tööülesandeid üldjuhul ei täideta, mistõttu ei tule selle aja eest töötajale töötasu maksta. Kui töötaja siiski täidab teel majutuskohast objektini teatud tööandja juhiseid, allub tööandja korraldustele ehk teeb tööd nagu näiteks transpordib oma kaastöötajaid töökohale (objektile), võtab peale kuskilt laost kaupa, mida ta peab objektile viima jm, siis on see tööandja heaks tehtav tegevus ja sellisel juhul tuleb töötajale selle aja eest maksta töötasu, sh kui see sõit kestab alla 1 tunni.

Euroopa Kohtu lahendi C 266/14 kohaselt kodust või lähetuses majutuskohast tööle sõit võib olla tööaeg siis, kui töötajal ei ole kindlat kontoripinda ning tööpäev saab alguse kodust. Näiteks müügitöötaja sõidab kodust/majutuskohast igal hommikul erineva kliendi juurde. Samas, kui töötajal on olemas tööandja kontoripind/ladu/objekt vms, kuhu ta iga tööpäeva alguses minema peab, siis ei ole tegemist Euroopa Kohtu lahendis märgitud olukorraga.

Kui on tegemist näiteks lähetatud töötajaga, siis sellisel juhul tuleb töötaja töötingimuste osas juhinduda lisaks ka Saksamaal kehtivatest õigusaktidest, mis reguleerivad Saksamaale lähetatud töötajate töötingimusi.

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega (direktiiv 96/71/EÜ). Direktiivi 96/71/EÜ mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Parklaomaniku või -haldaja ning sõiduki parklasse parkinud isiku (sõiduki omaniku) vahel sõlmitakse nö parkimisleping, mille tingimused peavad olema kajastatud parklasse sissesõidul. Üldjuhul need tänasel päeval ka niimoodi kajastatud on. Ühelt poolt tulenevad parklaoperaatori õigused seega pooltevahelisest lepingust. Teiselt poolt võib parklaoperaatori õigus sõiduki kasutamise tõkestamiseks tuleneda ka omaabi instituudist. Riigikohus on sarnases vaidluses märkinud järgmist: Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt on üürileandjal omaabi korras põhimõtteliselt õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega, aga ka auto teisaldamisega (Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 42.3).

Seega vastus küsimusele on, et jah, Europargil on põhimõtteliselt õigus parkimistasu mitte maksnud sõiduki kasutamist tõkestada.

Tere!

Kui olete kantud lapse isana sünnitunnistusele, on Teil kohustus lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita. Samamoodi on Teil õigus lapsega suhelda ja lapse ema selleks takistusi teha ei tohi.

Kui Teid lapse sünnitunnsitusele isana märgitud ei ole, siis ei ole lapse emal ka õiguslikku alust elatist nõuda, samuti ei saa Teie nõuda lapsega kohtumist. Kui lapse ema ei ole nõus Teie kandmisega lapse sünnitunnistusele, on Teil võimalik kohtu kaudu nõuda isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, muudatuste tegemiseks ehitusregistris tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, mis annab konkreetsed juhised, ja teeb nende täitmisel ehitusregistris soovitud muudatused.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, võlgnevuse maksegraafiku näol on tegu kokkuleppega, mille suhtes seadus vorminõuet ei sätesta. Seetõttu võib kokkuleppe sõlmida kõikidel võimalikel viisidel, kas kirjalikus-, kirjalikku taasesitamist võimaldavas-, elektroonilises vormis või notariaalselt.

Kokkuleppe sõlmimiseks ei piisa, kui üks pooltest edastab maksegraafiku teise poole e-postile. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad pooled ka vastavasisulisi (kokkuleppega nõustuvaid) tahteavaldusi vahetama.

Seadus ei sätesta korteriühistu juhatuse piiranguid võlgnevustega tegelemisel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise
kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 3 punkti 2.9. kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.

Nagu ülalpool refereeritud sättest näha, võib sõidueksami lugeda mittesooritatuks, kui sõiduk väljub harjutusala piiridest. Kuidas tõlgendada peegli "joonele jäämist", sõltub juba tehioludest. Kui eksamikatset salvestati, siis saab neid asjaolusid kontrollida salvestuselt.

Eksamitulemusega mittenõustumisel on eksamineeritaval õigus esitada Transpordiametile vaie 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest. Transpordiamet peab vaide lahendama 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide mitterahuldamisel saab kaebuse esitada halduskohtule (samuti 30 päeva jooksul). Halduskohtumenetlus on aga juba pikk menetlus ja selle kestus võib ulatuda aastani.

Jah, on võimalik.

Tere!

Siinkohal tuleb eristada elatise võlgnevust ja edasiulatuvalt makstavat igakuist elatisraha - kui Te tasute igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kohtulahendile, ei ole täitemenetluse läbiviimine ju põhjendatud. Elatise võlgnevuse suhtes täitemenetluse läbiviimise osas kohtutäiturile etteheiteid aga teha ei saa. Kas võib olla nii, et tööandja kantav osa katab osaliselt võlga ja osaliselt edasiulatuvalt makstavat elatisraha? See tuleks asja lahendamise seisukohalt kindlasti selgeks teha.

TsÜS § 157 lõige 5 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, küll aga tuleb arvestada sellega, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 järgi peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas soovite muuta laste perekonnanime või lõpetada laste isaga ühist hooldusõigust - kui soovite perekonnanime vahetada, kuid laste isa sellega ei nõustu, on võimalik vastavat otsustusõigust kohtu kaudu taotleda (selleks peavad loomulikult esinema mõjuvad põhjused).

Kui aga peate põhjendatuks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, tuleks ka selleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Kui kohus ühise hooldusõiguse lõpetab, säilib laste isal siiski lastega suhtlemise õigus (iseasi, kas ta seda kasutada soovib) ja elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomanike vahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Antud juhul reguleerib olukorda KrtS § 12, mille kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

Eeltoodud sätetest tulenevalt näeb seadus probleemi lahendust korteriühistus. Korteriühistu kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.

Siseministri määruse 02.09.2010 nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" § 3 lg 2 kohaselt on põlevmaterjali ladustamise koht hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses, kui see on mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Päästeamet.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ