Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui tahan kahe lapsega korterisse jääda, kas siis vara jagamisel pean ikka mehele poole korterist hüvitama?24.05.2022

Tere

Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades - kui jõuate abikaasaga kokkuleppele, võite loomulikult sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda. Kui aga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja ühisvara jagamiseks tuleb pöörduda kohtusse, siis kohus jagab ühisvara võrdselt mõlema abikaasa vahel.

Kui Teie sooviks on säilitada korter enda ja laste elukohana, siis tuleb Teil hüvitada abikaasale pool korteri turuväärtusest (kui ei õnnestu just saada teistsugusele kokkuleppele). Kui teil on ka laenukohustus, tuleb sellega arvestada ühisvara väärtuse kindlaksmääramisel (laenukohustus jääb selle abikaasa kanda, kes soovib saada kinnisvara ainuomanikuks).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas rõdu põranda remont ja niiskuskindlaks tegemine on korteri omaniku või ühistu mure?19.05.2022

Tere!
Korter asub ülemisel korrusel. Katust ega karniisi rõdu kohal ei ole. Vihmavesi koguneb rõdupõrandale ja imbub tuppa. Toa põrand on niiske ja kummis. Kas rõdu põranda remont ja niiskuskindlaks tegemine on korteri omaniku või ühistu mure?
Tänan.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
rõdu põranda näol on tegu korteriomandi kaasomandi eseme osaga (vt KrtS § 4 lõige 3 ja 4), mille eest vastutab korteriühistu (vt KrtS § 34 lõige 2).
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas selleks, et ehitada wc ja vannituba kokku ja lõhkuda mõni m2 vaheseina, on tarvis kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut?19.05.2022

Tere
Kas tõesti korterelamus, selleks, et ehitada wc ja vannituba kokku ja lõhkuda mõni m2 vaheseina, on tarvis kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut? Ja kui mõni korteriomanik on vastu jääb töö ära? WC-l ja vannitoal on mõlemal üks väike aken, sama küsimus akende vahetamise kohta, kas jälle kõigi omanike kirjalik nõusolek? Ja kuidas on suurte akende vahetamisega, samuti kui soovime ahju välja lõhkuda ja soojapumba paigaldada? Millisel juhul veel vaja kõigi nõusolekut oma korteris tehtavate tööde korral?
Palun ka seaduse paragrahvi(e), mille alusel peavad kõik omanikud kirjalikult nõus olema.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 38 lõige üks kohaselt tuleb tööde teostamiseks, mis ei ole seotud olemasoleva ehitise osa korrashoiuga, vaja korteriomanike kokkulepet. Sama seaduseparagrahvi lõige kaks näeb erandina ette ehitustöööd, mis teisi korteriomanikke negatiivselt ei mõjuta.
Seega tuleb selleks, et hinnata korteriomanike kokkuleppe vajadust, vaadata iga konkreetse töö mõjusid teistele korteriomanikele/kortermajale. Mõjude hindamisel on aluseks ehitustööde teostamise eelduseks olev korteri ümberehitusprojekt, ning, kui need on nõutud, siis ka kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusload.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes on süüdi, kui mind loeti süüdlaseks, kuigi teisel juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus, ta rikkus eeskirju juba autoga sõitu alustades?12.05.2022

Tere,

Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusõnnetuse toimumise põhjust ma siinkohal lahkama ei asuks, kuivõrd puuduvad kontrollitavad lähteandmed ja tõendid, mida saaksin uurida. Kui politsei on võtnud juhtumi menetlusse, siis koguvad nad menetluse käigus ka tõendeid ning siis hiljem on isikul, kellele esitatakse kahtlustus/süüdistus liiklusõnnetuse põhjustamises, võimalik nende tõenditega tutvuda ja esitada siis ka oma vastuväited süüdistusele. Vajadusel saab kaasata juhtumi õiguslikuks analüüsiks ka juristi/advokaadi.

Juhtimisõiguse puudumine ei pruugi iseenesest olla liiklusõnnetuse põhjus, kuid teiselt poolt ei ole juhtimisõiguse puudumine liiklusõnnetuse iseseisva põhjusena ka välistatud. Viimasena nimetatud võimalus esineb eelkõige siis, kui liiklusõnnetuseni viis juhi oskamatus sõiduki kulgemise suunamisel (näiteks ei osanud juht kasutada pidurit või pöörata rooli). Tavapärane hooletus kiiruse valikul või liiklusolukorra hindamisel sellise juhtimisõiguse puudumisest tuleneva põhjusena üldjuhul ei kvalifitseeru. Et aru saada, mis siis ikkagi viis liiklusõnnetuseni, tulebki hinnata tõendeid ning nende alusel tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis kokkupõrkeni viisid.
 

Küsimus: Kuidas ületada ristmikku ja kuidas aru saada kas tegu on reguleeritud või reguleerimata ristmikuga?12.05.2022

Männiku tee ja Paul Kerese tn ristmik Tallinnas.

Google street view:
vaade Männiku teelt https://goo.gl/maps/3PtKdmCKmgNwVgxe8
vaade P.Kerese tänavalt https://goo.gl/maps/UezHMEc2U8EnJ9xHA
Google Maps https://goo.gl/maps/opnZypQNGcFWek5B9

Olukord:
Sõiduk A liigub mööda Männiku teed linna suunas ja soovib pöörata äärmisest, vasakpoolsest reast vasakule P.Kerese tänavale.
Kuna linna poolt on tihe liiklusvool ja A ei saa pööret teostada siis jääb A stoppjoone taha seisma, et vasakpööret sooritada. P.Kerese tänaval seisab sõiduk B ja ootab lubavat foorituld, et pöörata vasakule.
P.Kerese tänaval fooris süttib põlema roheline tuli (töötava fooriga märk "anna teed" ei kehti).
Nii A kui ka B asuvad tegema pööret vasakule.
Kuidas ületada ristmikku ja kuidas Männiku teel liikudes linna poole aru saada kas tegu reguleeritud või reguleerimata ristmikuga. Minu arvamus on, et eesolevad foorid reguleerivad ainult ülekäigu rada. Mingi seltskond arvab, et Kereses olev foor on see mis teeb sellest ristmikust reguleeritud ristmiku. Samas Männiku teelt tulles seda ju ei pruugi märgata.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kaldun arvama, et tegemist on siiski reguleeritud ristmikuga, kuigi nõustun ka sellega, et Männiku teelt Pärnu mnt suunas liiklejatele ei ole ristmiku olemus kuigi hästi tajutavaks tehtud. Õiguslikult on aga neil juhtidel kohustus järgida LS § 58 lg 3 nõudest, mille kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Küsimusealusel ristmikul paikneb stoppjoon enne Kerese tn lõikumiskohta, seega kohustab Männiku teel põlev punane foorituli Männiku teel Pärnu mnt suunas liikvaid juhte peatuma stoppjoone või -märgi ees. Enne foori rohelise tule süttimist ei tohi juht stoppjoone märgist ületada, sh teha ka vasakpööret Kerese tn-le. Selguse huvides võiks minu hinnangul Männiku teel asuv foor olla dubleeritud ka enne Kerese tn lõikumise kohta. Vastavasisulise ettepaneku võib teha tee omanikule e. antud juhul Tallinna linnale linnavalituse vastava ametkonna kaudu.
 

Küsimus: Kas minuga saab lepingu lõpetada, kui ma ei soovi tähtaja möödudes oma endisele ametile naasta?09.05.2022

Tere

Asusin tööle tähtajatu töölepinguga 2010 aastal, spetsialistina.
2019. aastal sõlmiti minuga töölepingu lisa, kus on öeldud, et töötaja asub tähtajaliselt (2017-2022) täitma osakonnajuhi kohustusi (suurem vastutus ja töötasu) ja sel perioodil ei täida töötaja spetsialisti töökohustusi. Samuti on lepingu lisas öeldud, et tähtaja möödudes, jätkab töötaja tööd spetsialistina.
Kas tegu on tähtajalise või tähtajatu töölepinguga? Kui ma ei soovi tähtaja möödudes asuda tööle spetsialistina (madalam töötasu), kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?

Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tulenevalt Teie pöördumises olevast infost, on Teil eelduslikult tegemist tähtajatu töölepinguga, mille kokkulepitud tingimusi on muudetud tähtajaliselt. Tähtajalise töölepingu lisa sõlmimine ei muuda tervet töölepingut ja töösuhet automaatselt tähtajaliseks. Tähtajalise töölepingu või lepingu lisa sõlmimisega võtab töötaja algusest peale vastutuse, et muudatused on ajutised ning lõpevad kui tähtaeg saabub.

Tähtajalise töölepingu lisa tähtaja saabumisel naaseb töötaja tagasi oma vanade tööülesannete ehk varasemate töölepinguliste kohustuste juurde. Kirjutate oma pöördumises, et ka Teie lepingu lisas on välja toodud, et tähtaja möödudes jätkate tööd spetsialistina.

Kui Te ei soovi jätkata kokkulepitud (vanadel) tingimustel, siis on üheks võimaluseks teha tööandjale ettepanek töölepingu muutmiseks (nt palgatõusuks, teisteks tööülesanneteks, liikumine vabanevale töökohale vms). Kui tööandja keeldub ettepanekust, siis tuleb jätkata vanadel tingimustel või kui Te seda ei soovi, siis on Teil õigus tööleping korraliselt, omal soovil üles öelda vastavalt töölepingu seaduse § 85 lg 1. Korralise ülesütlemise korral ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas saada varem pensionile kui eksabikaasa, kes pole lapsi kasvatanud soovib ka eelisaastaid kasutada?02.05.2022

Tere.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus näeb ette, et suuremat pensioni või varem pensionile jäämise õigust saab kasutada lapsevanem, kes on kasvatanud alla 18-aastast last vähemalt 8 aastat. Seega on vaieldav, kas endisel abikaasal on üldse õigus neid soodustusi kasutada.

Olukorras, kus mõlemal vanemal on õigus saada eelnimetatud soodustusi, kuid omavahel kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.

Palun pöörduge täiendava info saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis ajast hakatakse elatise võla aegumist arvestama?26.04.2022

Tere. Minu laps saab 18-aastaseks 02.07.22. 2008 ja 2011 olin töötu ning tekkis võlg. Muidu maksan regulaarselt. Minul on teises abielus ka lapsed ning ei ole võimalust maksta vana võlga. Olen teadlik, et 10 aasta pärast võlg ei ole aktuaalne ning saan taotleda aegumisest. Mis päevast minu situatsiooni puhul saan taotleda võla aegumisest? Kas saan 2008 ja 2011 aasta eest korraga neid taotleda või igaühe aasta eest pean eraldi taotlema? Kas õigesti saan aru, et esimene võlg aegus 2018 ja teine 2021 aastal? Mis päevast arvutatakse 10 aastat?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 164 lõike 2 järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni - see tähendab seda, et enne lapse 18-aastaseks saamisest aegumise tähtaeg kulgema ei hakka.

Kui laps saab täisealiseks, kohaldatakse aegumisele TsÜS § 157 lõiget 5, mille kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada olukord, kus tegin avarii ja ei mäleta sellest midagi, juhiloa säilimine hädavajalik?25.04.2022

Osalesin liikluses tööautoga millega liigeldes kadusid autol peaaegu pidurid. Kuna mul on oimusagara epilepsia, siis tekkis mul kas paanikat või ma ei oska täpselt öelda millest epilepsia hoog, mis väljendub minul nii, et ma ei mäleta midagi juhtunust. Seega põhjustasin 10.03.2022 kaks avariid Pärnu mnt-l ehk viimase mälu järgi ITK haiglast mööda Liivalaiat Tondi politsei maja ligidal asuvasse garaaži, et autod ära vahetada. Aga Pärnu mnt tegin manöövri ilmselt sellest, et ei saanud pidama n-ö pöörde veendumata ohutuses ja riivasin sõiduautot micra ja sõitsin edasi, kaldusin vastassuuna vööndisse kus müksasin teeääres seisvat RAM-i. Kuna ma ei mäleta midagi sellest olukorrast. Vaid tean niipalju, et jõudsin garaaži juurde kus vahetasin autod ja sõitsin oma autoga Viru keskuse juurde tööle ja jõudsin sinna tervelt. Aga tööl kukkusin kokku ja ärkasin haiglas.
Kui politseisse kutsuti olin nõus esimese aja peale ja süü tunnistamine kergendav asjaolu. Kuna mul on ka vahtralehed, siis kohtuväline menetleja ei usu, et ma ei mäleta midagi ja määras karistuseks esimese rikkumise eest 3 kuud lubadest ilma ja 300 EUR trahvi ja teise eest 4 kuud ja 300 EUR trahvi. Kuna mul on ka pere ja paar laenu, siis ma ei tahaks kuidagi lube ära anda kui just tegelen enda väikse ettevõttega ja sain eemal pikalt kestva objekti. Kuna minu ainukeseks töölised ja paarimehel ka pole juhilube siis ma jään sellest objektist ilma ja ma ei suuda trahvi maksta firma läheb pankrotti ja pere on näljas. Minule kui vahtralehed kandjale läheb mul lubade tagasi saamiseks aasta või peale. Kuna tarvitan vahel ka natuke kanepit, siis ma ei julgenud politseile ka juurde ütlustele lisada epikriisi lugu. Kuna kanep on pikalt veres ja olin tarbinud ühe suitsu mõned päevad enne, mida ma ausalt öeldes teen 2-3 korda nädalas õhtuti ja mul pole kunagi midagi juhtunud sellest. Siis ma sügavalt kahtlen, et see on tekke põhjus. Kuna tööl kukkusin kokku ja adrenaliiniüstist tekkis mul psühhoos kus politsei ja kaastöötajad ei suutnud mind kinni hoida, seoti teibiga kinni ja haiglas ärkasin voodi külge seotuna, siis läks epikriisi ka diagnoosiks kannabinoididest tekkinud psühhoos. Seega küsimus mida ma peaksin kirjutama või tegema oma viimases vastulauses/vaidluses? Või kas siin on üldse midagi vaielda? Haigusega kardan ka vaidlema hakata, pärast jään tervise tõendist ilma.
Viimast vaiet on mul aega esitada 22.04.2022 kuupäevast siis 5 päeva. Mina ise ei tea ka kas nädalavahetus läheb ka sisse.
Ootan vastust.

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

See on nii pikka ja mitmetahuline lugu, et väärteotoimiku materjalidega tutvumata ei ole siin võimalik asjakohast arvamust avaldada. Laias laastus paistab, et häid valikuid ei pruugigi olla - kas tuleb leppida karistusega või tuleb leppida, et tervislik seisund võib välistada juhtimisõiguse omamise. Kanepijutt lisab juurde ka üldise negatiivse ja tendentsliku hoiaku riski õiguskaitseorganite poolt (hetkel ei selgunud kirjast, kas ja millises vormis on kanepiga seotud info jõudnud väärteotoimikusse). Seega asjakohase nõu või hinnangu saamiseks soovitan hankida väärteotoimikust koopiad ja konsulteerida juristi/advokaadiga oma väljavaadete osas.
 

Küsimus: Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee tsirkulatsioonist?19.04.2022

Tere
Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee
tsirkulatsioonist? Kas seadus võimaldab seda teha, kui jah, siis
millised dokumendid (projektid, load, kooskõlastused) on selle jaoks
vaja? Aga kui mitte, siis millisele seadusele (normile vms) ma võiks
tugineda ja esitada korteriomanikule oma vastuväiteid seoses sellist
laadi põrandakütte paigaldusega?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna sooja vee tsirkulatsioonitoru näol on tegu kaasomandi esemega ning sellest on mõjutatud kõik korteriomanikud (näiteks vastutavad süsteemi korrrashoiu eest korteriomanikud ühiselt ning selles ringleva vee temperatuur ja veesurve mõjutab kõiki korteriomanikke), siis tuleb vannitoa põrandakütte tarbeks sooja vee tsirkulatsioonitorust soojusenergia võtmiseks, ning sooja vee torustiku selle tarbeks ümber ehitamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Selleks kohustab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 38 lg 1.

Lisaks tuleb ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt koostada korteris põrandakütte rajamiseks korterelamu küttesüsteemi ümberehitamise projekt ning võtta kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Sealjuures on olulne märkida, et kohaliku omavalitsuse ehitusluba ei asenda korteriomanike kokkulepet.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ