Õigus

Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.

Tere,

Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.

Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?

Tänan!

Töötan Eestis asuvas firmas aga tööd teen Saksamaal. Kui mul on leping tunnipõhise tasustamisega, sõidutunnid ja montaaž (töötunnid) arvestatakse eraldi, kas siis tööandjal on õigus jätta alla 1 h sõidud tööautoga Saksamaal hotellist objektile ja tagasi tasustamata? Praegu tehakse nii, kui sõiduaeg jääb alla 1 h siis seda ei tasustata.

Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?
Jah, tegu on maksmata trahvidega.

Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne? Raseduse ajal ei lubanud naine ennast toetada ei lapse riiete ostuga ega kummuti. Peale sündi ei pannud minu nime lapse sünnitunnistusele, keeldub kokku saamast, last reaalselt olen näinud ühe korra (laps sündis kevadel 2022), lapse ema on ähvardanud minna kohtusse kui ma ei maksa lapsele alimente ning on lasknud ühel oma vanglast kutil mulle helistada ja ähvarada. Nüüdseks on jutt, et kui järgmine kuu see mees vabaneb, siis nad abielluvad.

Kuidas peaks toimuma asjaajamine, et registreerida ehitusregistris õhksoojuspumbad, mille 4 korteriomanikku on oma korterile paigaldanud? Jutt on 12 korteriga puuküttega majast, kus on kütmiseks pliidid ja ahjud.

Tere
Mida teha kui võlgnik keeldub maksegraafikule, mis ajataks ta võla, allkirjastamisest? Kas sellest piisab kui maksegraafik (leping) edastatakse e-mailiga või tuleb leping edastada mingil muul moel?
Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?
Lugupidamisega

Tere,

Kas mul on põhjust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui eksamineerija luges eksami mittesooritatuks sellise vea tõttu - tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale. Sõiduk ise oli otse, rattad joonte vahel. Ühtegi muud viga eksami jooksul ei teinud, sõitsime 35 minutit. Kas on olemas selline reegel, et peegel ei tohi jääda joonele?
Kui vaidlustada, kas see protsess on pikk ja keeruline?

Tänades

Kas lepingu võivad osapooled allkirjastada üksteisest erineval viisil - üks pool allkirjastab omakäeliselt ja seejärel teine pool allkirjastab selle skänneeritud dokumendi digitaalselt?

Tere,
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!