Õigus

Tere!

Kui maksate elatist jooksvalt iga kuu eest, siis tuleks viimane elatise makse teha juulis 2022, kahe kalendripäeva eest (arvutada välja elatise summa kahe päeva eest).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui te ei ole selle teatud asutusega kokku leppinud muus kui seaduses sätestatud viivisemääras, siis viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Seadusjärgseks viivisemääraks on hetkel 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tere.

Kui müüdud autol ei ole kokkulepitud omadusi ehk teisisõnu auto on puudustega, olete andnud müüjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja ja müüja ei ole suuteline puudusi kõrvaldama – siis tegemist on olulise lepingurikkumisega ja sel juhul on Teil õigus lepingust taganeda. Taganemisel peate arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi ja Te peate seda müüjale hüvitama. Seega ei pruugi auto tagastamine ehk lepingust taganemine olla kaugeltki efektiivne õiguskaitsevahend.
Juhul kui te lepingust ei tagane, siis teil on õigus nõuda näiteks hinna alandamist (nõuda kompensatsiooni).

Isiku kohta võib anda palju infot otsingusüsteemid, nt google, teatmik.ee, samuti riiklikud andmebaasid (nt ametlikudteadaanded.ee, ariregister.rik.ee/est?). Igal juhul selleks, et isikule esitada nõue, peate teadma tema andmeid, selleks piisab esialgu kasvõi e-maili aadressist.

Teil ei ole õigust lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Selles osas on müüjal õigus. See ei piira aga lepingust taganemist olukorras, kus müüja on lepingut oluliselt rikkunud (nt müüja keeldub alusetult varjatud puuduste likvideerimisest).

Tere

Müügihind on reeglina notari deposiidis ja teie mainutid 3 tööpäeva viitavad just selle. Uurige palun notarilt, miks ei ole summat Teile üle kantud. Tehingust taganemiseks hetkel alust ei ole.

Kui aga vald pidi tasuma otse teile ja ei ole seda teinud, peate andma ostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kui ka selle aja jooksul ostja oma kohustust ei täida, siis tegemist on olulise rikkumisega ja siis saate lepingust taganeda. Täiendava tähtaja andmisel võite määrata, et juhul, kui ostja ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, siis loete ennast lepingust taganenuks.

Tere, eeldan, et sundühistu all peate silmas korteriühistut. Korteriühistu lõpeb koos korteriomandite kustutamisega kinnistusregistrist. Korteriomandite kustutamiseks kinnistusregistrist peavad vastava avalduse allkirjastama kõik kinnisasjal (ühisel maatükil) asuvate korteriomandite omanikud.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, radiaatorite omavoliline eemaldamine (so ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta) ei anna korteriomanikule õigust nõuda küttekulude vähendamist. Esiteks ütleb korteriomandi- ja korteriomandiseaduse (KrtS) § 40 lõige 1, et korteriomanikud kannavad korteriühistu majanduskulusid (milleks on mh küte) kaasomandi eseme suurusele. Teiseks ei vähenda ühes korteris radiaatorite eemaldamine korteriühistu küttekulu suurust, kuna eemaldatud radiaatorite asemel suureneb teiste korterite soojatarve.
Korteriomanikul, kelle küttekulu korteriühistu õigusvastase kulujagamise tõttu suureneb, on õigus keelduda ülemäärase küttekulu tasumisest KrtS § 40 lg 3 alusel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 40 lõige 2 ütleb, et korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS paragrahv 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Eeltoodu põhjal annab KrtS suunise, mille kohaselt saab põhikirjaga seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduda juhul, kui tegemist on (A) tarbimiskuludega, mille suurus on (B) mõõdetav. Senine kohtupraktika, millega mina tutvunud olen, on seda põhimõtet ka järginud ning kõik sellega vastuolus olevad korteriühistu otsused on tunnistatud kehtetuteks. Kuna aga KrtS paragrahv 40 lõige 2 sisaldab sõna ÜLDJUHUL, siis ei saa lõpuni välistada ka seda, et kohus nõustub akende vahetuskulude jagamisega põhikirja alusel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kohus võib TsMS § 529 lõike 1 alusel eestkoste lõpetada, kui eestkostja määramise alused on ära langenud. Selleks, et kohus asja arutada saaks, peaksite Te kohtule sellest teada andma, esitades kohtule vastava avalduse.

Avalduse peaksite ise koostama, selgitades kohtule põhjalikult eestkoste lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid. Avaldusele võiks lisada ka erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja kirjalikud selgitused. Kohus arutab eestkosteasju hagita menetluses - avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand