Õigus

Tere
Kui kortermajas on küttesüsteemil igas korteris eraldi kollektorid vahel, millega saab iga korter oma radiaatorid lülitada välja üldisest küttesüsteemist vajaduse (vahetuse korral nt) siis kas radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?
Või lähtutakse sellisel juhul ikkagi sellest, et küttesüsteem on suures plaanis nö tervik ja ühine?
Kas ühistu saab üldse üldkoosoleku häälteenamusega muuta nt kütte radiaatorid korteri omaniku vastutuse alasse, lisades selle põhikirja või on seadus ikkagi nö primaarne ja see oleks õigustühine?

Tere, on käsil naisega varsti lahutus. Meil on ühisvara autod ja üks väike suvila. Naine tahab endale osta uut korterit ja tahab saada minult nõusolekut, et uus korter ei jääks ühisvaraks. Suvila tahab aga jätta esialgu ühisvaraks nagu on nüüd. Aga mina tahaks, et ta loobuks oma osast sest kardan, et ta tuleb kunagi seda maha müüma, kuna ühisvara kehtib mingi 30 a. Kui ma käin seal tegemas remondi töid ja muu selline asi. Siis mina investeerin sinna oma raha, aga tema ei midagi. Tahaks jätta suvila kunagi lastele. Kuidas toimida selles olukorras. Tänan

Tere
Olen nelja lapse isa. Kaks last (16a. ja 13a.) eelmisest abielust, ning kaks last kehtivast. Asjaolud muutusid (kahjuks) selliseks, et suure tõenäosusega toimub lahutus. Eelmisest abielust on olemas kohtumäärus mille kohaselt tasun ilusasti kahe lapse elatisraha. Milline on maksimaalne summa mida kohus võib minult nõuda teise abielu lahutamise puhul (elatisraha lastele teisest abielust), ja kas kohus võtab aluseks asjaolu elatisraha arvestamisel, et isal on küll sissetulek üle keskmise (ca 3000eur) aga isal pole oma pinda kus elada, ja ta peab olema sunnitud leidma uurikorterit ja maksma vastavalt üüri kulud+kommunaalid+toit)? Sooviksin teada kas või ümbkaudu mis mind võib ees oodata? Kas on mingi piirmäär mis "ei laseks" isa sissetulekust maha arvutada?

Lugupidamisega

Tere,
Kinnistu detailplaneering näeb ette ehitise(eramu) rajamist kinnistupiirile, kus hetkel asub lammutamisele minev kuur mis on kokku ehitatud naaber kinnistul asuva kuuriga. Kuurid on ehitustehniliselt omavahel seotud ehk kui lammutan oma kinnistul oleva kuuri kukub kokku ka naabri kuur.
Millised on minu õigused/kohustused olukorra lahendamisel?

Soetasime korteri Lasnamäele 2006 aastal, korter oli äsja renoveeritud ja hindamisaktis on kirjas, et üldseisukord hea ja uuendatud 2005a. siseviimistlus hea ja uuendatud 2005a. ja santehnika hea. Kõikidest tubadest on pildid kus on näha hetke olukord.
Mure siis selline, et augustis tekkis uputus või lekib toru. Kuna mina elan 7. korrusel ja allpool korterid nurisevad ja minul polnud leket. KÜ kutsus kahel korral välja santehnikud ja majahalduri, ühistuesimehe ja vaadati minu vannituba üle, leket ei tuvastatud.
Oktoobri alguses kui asi läks hullemaks ja tuli sulgeda KÜ kuuluvad kraanid, et leke on liiga suur, hakkasin ise vaatama kus on torud ja kus kraanid. Selgus et KÜ kuuluv veetorude püstak on muudetud minu korteris umbes 80cm (põranda seest keeratud seinani, sealt laeni ja siis lae alt jälle tagasi). Kuna heli järgi tundus et põrandaplaadi alt on tühi, otsustasin purustada põrandaplaadi ja seal põranda ja laevahel oli põlv mis lekkis. Ja väga oluline on veel see et minu all olevas korteris on muudetud osade KÜ kuuluvate torude asukohta. Ja selline lahendus ei meeldi minu all olevale naabrile. Ehk KÜ arvas et muudame oma veetrasside asukohta nõuetele vastavaks ja korteriomanik kannab kahjud. Ehk wc poti kõrvale tuleb ehitada lisasein kus on uus püstak, lõhkuda sein et eemaldada vanad torud mis ei kuulu mulle ja teha uus ühendus, põrandas auk 30cm*30cm auk (selliseid plaate enam ei müüda). Eemaldada nurgavann, wc pott, pesumasin, valamukapid.
KÜ tunnistas et veetrass on kuni korteriomandi veemõõtjani nende aga nemad ei tea kes ehitas ja kes nõusoleku andis. (Minu andmetel ehitati maja 1988 ja 2001 moodustati KÜ kuhu kuulus sama inimene kes täna juhib KÜ). KÜ puudub projekt et on muudetud 6 ja 7 korrusel veetrassi asukohta, seega on veetrass ehitatud ebaseaduslikult. Leian et KÜ kuuluvat veetrassi ei saa lihtsalt emotsiooni pealt ära muuta ja ringi ehitad, sellest pidid olema teadlikud juhatus ja muidugi alumine korter kellel muudeti KÜ kuuluvate torude asukohta. Täna ikka leiab KÜ et kõik eelmiste omanike jamad tulevad uuele omanikule.
KÜ vastus.
Te peate korteriomanikena mõistma ja omaks võtma, et vastutate oma korteri eest, et pärite eelmiste omanike vastutuse. Sellised on seadused. Täpselt samamoodi nagu teeb seda KÜ. Meie pole samuti sellele ümberehitusele nõusolekut andnud ega lekkes süüdi, aga vastutame ikkagi.
Tänaseks ei vastuta KÜ millegi eest, kogu vastutus laskub korteriomanikule kes oli heauskne ostja ja ei olnud teadlik peidetud vigadest ja veetrassi väärast asukohast.
Olen plaaninud kaasata ehitusekspertiisi et välja selgitad kas wc ümberehitus toimus torude paigaldamis käigus 2005 aastal või mitte (on näha et toimus).
Kas korteriomanik saab KÜ välja nõuda veetrasside renoveerimis akti, kus kirjas teostamis aeg?

Olen oma OÜ-s ainuosanik ja juhatuse liige. 2019 aastal saadeti mulle osaühingu mitme võlgnevuse tõttu kohtutäituri poolt vallasvara arestimise akt ning reaalselt tuldi manukatega kohale ja viidi minema osa vara 2300 euro ulatuses, mida enampakkumise korras müüdi. See ei kustutanud veel võlga.
Lisaks on äriregistris siiani osakapitalil keelumärge. Küsimus - kas see topelt "nõue" on õigustatud? Ehk siis arestitud vallasvara näol + keelumärge. OÜ tegutseb veel, kuid ise sooviks lõpetada. Mis võimalused on keelumärke puhul? Kas saan juh. liikme kohalt tagasi astuda, kui uus tuleb asemele? Kas saan firma üle anda, võõrandada?

Tere,
Kas on võimalik üks omanik välja visata aktsiaseltsist, kus omanikke on 3 ja kõigil võrdsed osakud? Seda ei saa teha ju ühemehe häälselt, ka teine omanik peab nõus olema? Kas see üks peab siis midagi tagasi maksma neile kahele? Või kuidas?

Tänades!

Kes on pärijad, kui sureb mees, kes ei ole abielus, kuid kellel on elukaaslasega 1,5 aastane laps? Kas pärija on ainult laps või kas on pärijateks ka mehe ema ja isa? Kas elukaaslasel on mingit õigust ettevõtte osakutele? Kes peab ettevõttega edasi tegelema, kui enne oli ainuke juhatuse liige ja 100% osanik mees üksinda?

Ema suri, ainupärijaks testamendiga olen mina, ja annakuna on mul kohustus saadud pärandvara (kinnisvara) arvelt katta oma õe elamiskulud ning tagada talle korralik elamispind. Kas õele tagatud elamispind, antud juhul pärandvara-kinnisvara, läheb peale õe surma ülejäänud õdede-vendade vahel jagamisele, või annak lihtsalt lõpeb ja kinnisvara, mis oli annakuks, jääb minu jagamatuks omandiks?

Tere!

Kuidas peksime toimima, kui üks pärijatest ei ole notariaalselt koostatud testamendiga nõus? Täpsemalt siis sellega, kuidas testamendi koostaja jaotas oma vara. Praeguseks on pärimine jõustunud ning notari jutu järgi läinud vara võrdselt kõigi pärijate omandisse.
Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, kas siis kohtusse peaks pöörduma üks või kõik pärijad?
Kas on võimalus, et testamendis soovitu jääb ellu viimata?

Ette tänades!