Õigus

Tere!

Kui kohus on Teilt elatise välja mõistnud muutuva suurusena pooles alampalga summas, siis perekonnaseaduse muudatustega eelmise (ja ka üleeelmise) aasta miinimumelatise summa 292 eurot nö külmutatakse - ka käesoleval aastal, kui alampalk on tegelikult kasvanud, on elatise summaks 292 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt ei saa kohus teha muudatusi hooldusõiguses, kui sellele vaidleb vastu vähemalt 14-aastane laps. Sellele tuginevalt on 14-aastasel lapsel juba õigus otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib.

Kui aga lapse elukohariik on välisriigis, nagu antud juhul, on pädevaks kohtuks lapse elukohariigi kohus. Seega eelkõige soovitan Teil üritada lapse emaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuivõrd kohtumenetlus välisriigis võib olla aeganõudev ja koormav. Arvestades lapse vanust, peaks ema olema võimeline mõistma, et lapse otsus on adekvaatne ja kaalutletud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui peres kasvab kolm last ja igakuiselt makstakse neile riiklikke toetusi summas 520 eurot (lasterikka pere toetus 300 eurot + lapsetoetused kolmele lapsele 220 eurot), on ühe lapse proportsionaalne osa toetustest 173 eurot (520 : 3).

Kuivõrd peretoetuste arvelt on võimalik katta lapse igakuiseid vajadusi, on põhjendatud arvestada elatisest maha pool toetuste summast ehk antud juhul 87 eurot (173 : 2).

Juhin tähelepanu sellele, et kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, siis automaatselt kohtulahend eeltoodud muudatuste valguses ei muutu, selleks tuleb elatise suuruse muutmise hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatisraha suuruseks määratud 250 eurot, siis 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatused Teie jaoks automaatselt mingisugust muudatust kaasa ei too.

Kui soovite muuta elatise suurust vastavalt uuele regulatsioonile, on selleks vajalik elatise vähendamiseks kohtusse pöördumine - uus kohtulahend tühistab hetkel kehtiva lahendi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9(1) sätestab, et psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Tööandjal on kohustus viia läbi töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus hinnatakse erinevate ohutegurite mõju inimese tervisele ja ohutusele. Tööandja valib riskianalüüsi läbiviimiseks sobiva metoodika. Tööandjal on võimalik riskianalüüsi läbiviimine ka teenuspakkujalt tellida, sellisel juhul on teenuspakkujal olemas metoodika mida nad näiteks psühhosotsiaalse ohuteguri hindamiseks kasutavad. Oluline on, et metoodika oleks riskianalüüsi dokumendis lahti selgitatud, muidu ei ole riskianalüüsi käigus antud hinnangud arusaadavad.

Esiteks peaksite pöörduma vahetu juhi, tööandja, töökeskkonnaspetsialist või -voliniku poole (soovitavalt nt e-kirja teel), kirjeldama probleemi ning viitama tööandja kohustusele tegeleda ka psühhosotsiaalsete ohuteguritega.

Kui olukord ikkagi ei lahene, võib järgmisena kõne alla tulla kirjaliku hoiatuse tegemine tööandjale.

Kui tööandja oma kohustusi oluliselt rikub, on töötajal õigus pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist. Kui tööandja rikkumisi ei lõpeta, on töötajal töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb töötajal tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95 lg 1) ja seda põhjendada (TLS § 95 lg 2). TLS § 91 lg 2 alusel töösuhte ülesütlemine eeldab igal juhul tööandjapoolseid rikkumisi ja töötajapoolseid tähelepanu juhtimisi rikkumistele.

Seega esiteks peaksite tööandjale saatma kirjaliku hoiatuse ja andma tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks.

Töösuhte võib üles öelda siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud tähtaeg ei ole toonud kaasa rikkumise lõppemist (võlaõigusseaduse § 196 lg 2). Täiendava tähtaja andmine annab lepingust taganeda soovijale kindluse selles, kas vastaspoole rikkumist saab ikka lugeda oluliseks.

Eelkõige tuleb olukorda hinnata töötajal endal ning esmalt on mõistlik pöörduda kirjalikult tööandja poole ja anda teada, et nimetatud olukord ei ole aktsepteeritav ja nõuda rikkumise lõpetamist.

Kuigi tegemist on sisuliselt hoiatamisega, siis ühtlasi on tegemist ka töötaja poolse hea tahte näitamisega (s.t töötaja soovib olukorda lahendada mõistlikult).

Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda alles pärast pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega näiteks kui töötaja kirjutab tööandjale ja pöörab tähelepanu, et töötasu maksmisega hilinemine on rikkumine ning pole aktsepteeritav, siis töötasu väljamaksmise hetkel on rikkumine lõpetatud ja sellel alusel töösuhet üles öelda ei saa. Kui rikkumine kordub ning kirjalikud pöördumised tööandjale ei ole tulemust andnud, siis võib kõne alla tulla erakorraline ülesütlemine.

Kokkuvõttes võib töölepingu erakorraliselt üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Ülesütlemisavalduses tuleb töötajal ära näidata ülesütlemise õiguslik alus, põhjendus ja töölepingu lõppemise kuupäev. TLS § 91 lg 4 kohaselt töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel täitma.

Kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (TLS § 100 lg 4).

Väga oluline on tähele panna, et tööandjal on omakorda õigus, kui ta leiab, et tööleping on töötaja poolt üles öeldud kehtivat seadust rikkudes, esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seetõttu on oluline, et töötaja oleks püüdnud olukorda varasemalt rahumeelselt lahendada. Erakorralist ülesütlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Töötaja peab töövaidluskomisjonis suutma tõendada, et tööandja rikkumine oli nii erakorraline, et töösuhte jätkamine polnud enam võimalik.

Kokkuvõttes, pöörduge esmalt vahetu juhi, tööandja, töökeskkonnaspetsialist või -voliniku poole ning paluge olukorraga tegelemist ning lahendamist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kohus ei või tõepoolest teha abieluasjas tagaseljaotsust, küll aga võib kohus lahendada asja sisuliselt, nagu sätestab TsMS § 414 lõige 1. Selle eelduseks on asjaolu, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Seega ei ole võimalik kohtumenetlust lõputult venitada, ühel hetkel teeb kohus otsuse abielu lahutamise kohta. Kui kaua kohtumenetluse kokkuvõttes aega võtab, on paraku keeruline öelda, see oleneb paljudest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, mulle tundub, et oleme selles küsimuses juba ka telefonitsi vestelnud. Liiklusõnnetust analüüsida ilma tõendeid hindamata on küllalt tänamatu tegevus, kuivõrd arvamus ei baseeru sellisel juhul mitte tõenditel, vaid paljuski oletustel. Kirjeldatud situatsioonis tuleb ühelt poolt hinnata mõlema juhi tegevusi, sh ka tagapool liikunud juhi tegevust e. seda, kas juht reageeris ees toimuvatele sündmustele õigeaegselt ja adekvaatselt. Teiselt poolt tuleb hinnata sõidukite liikumise tehnilisi aspekte e. seda, kas ja millise ohu ühe või teise sõiduki liikumine objektiivselt tekitas ja kas ja kuidas liiklusõnnetus oleks olnud välditav.

Tere!

Kui elatise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud (sealhulgas on muutunud õiguslik regulatsioon), on võimalik pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks.

Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, kus on selgelt ja tõendatult kirjeldatud kõik asjaolud, mis põhjendavad elatise vähendamist ja nõue, millise suuruseni elatise vähendamist hagiga taotletakse. Riigilõivu elatise vähendamise hagilt tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, asjaõigusseaduse § 64 primm kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Eeltoodud normist tulenevalt on kaasomandi eseme korteriomaniku ainukasutusse andmiseks sõlmitud leping kehtiv üksnes siis, kui see on notariaalselt tõestatud, allkirjastatud kõigi korteriomanike poolt ning vastav asjaõigus on kantud kõigi lepingus osalenud korteriomandite kinnistusraamatu III jakku.

Kaasomandi eseme ebaseaduslikust valdusest vabastamist saab nõuda nii korteriühistu juhatus, korteriomanike üldkoosolek, kui ka üksik korteriomanik, kelle omandiõigust ebaseaduslik valdus rikub.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Osaühingut on võimalik lõpetada osanike otsusel (äriseadustik – edaspidi ÄS § 201 p 1). ÄS § 202 reguleerib osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmist. Sama sätte lg 2 kohaselt peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. ÄS § 211 lg 3 esimene lause sätestab, et lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus aasta. Sama sätte teise lause kohaselt koostavad likvideerijad (kelleks reeglina on juhatuse liikmed) majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Seega ei ole osaühingu likvideerimine võimalik majandusaasta aruandeid koostamata.