Õigus

Tere, kui korteriomanike üldkoosolek ei otsusta teisiti, siis jõustuvad uue juhatuse volitused alates üldkoosoleku otsusest. Koosoleku protokoll peab olema tehtud korteriomanikule kättesaadavaks 14 päeva jooksul. Seda, kas registrikande tegemiseks esitab avalduse vana või uus juhatus, seadus ei reguleeri, samuti, mis aja jooksul tuleb anda üle dokumentatsioon. Siiski tuleb mõlemad toimingud teha ilma viivituseta, esimesel võimalusel.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Ka välisriigis saadud parkimistrahvi osas tuleb eristada nö avalik-õiguslikke nõuded ja eraõiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete piiriülene tunnustamine on mõnevõrra lihtsam. Kuna küsimuses käsitletud juhul tegeleb nõudega inkassofirma, siis võib eeldada, et jutt käib eraõiguslikust nõudest e. leppetrahvist vms tsiviilõiguslikust nõudest. Üldiselt saab piiriülestes tsiviilõiguslikes tunnustamata nõuetes aktiivseks pooleks olla võlausaldaja või võlausaldajat esindav isik (antud juhul inkassofirma). Nende otsustada on nõude kohtusse viimine (näiteks Euroopa maksekäsumenetlus). Nõude vastustaja (parkimistrahvi adressaat) võib nõudele küll oma vastuväited esitada, kuid nõude maksmapaneku osas valib õiguskaitsevahendid nõude esitaja ja seda sõltumata vastustaja vastuväidetest. Vastustaja võib ka küll hageda nõude esitajat ja nõuda kohtus õigussuhte puudumise tuvastamist, kuid arvestades nõude tagasihoidliku hinnaga (parkimistrahvide puhul), oleks selline rahapaigutus ilmselgelt ebamõistlik.

Praeguses praktikas on nähtav tendents, et inkassod survestavad võlgnikke pigem maksehäireregistri jms kohtuväliste vahenditega ilma, et reaalselt avaldust kohtusse esitataks. Kuidas võlgnik sellisele survele vastab, sõltub nõudest, võlgnikust ja paljust muust.

6 aasta vanune nõue on üldjuhul aegunud. Kontrollimist vajab, kas nõudele on kohaldatav pikenenud aegumistähtaeg. Samas ei pruugi aegumine takistada alternatiivsete survemeetmete (sh maksehäireregistri vms andmekogu) võimaluste kasutamist.

Eesti kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt on parkimistrahvi (antud juhul leppetrahvi) tasumiseks kohustatud sõiduki omanik (või vastutav kasutaja) ja seda ka juhul, kui sõidukit juhtis keegi kolmas isik. Omanik peab tõendama, kes oli sõidukit juhtinud isik. Kui ta seda ei tee, vastutab ta leppetrahvi eest ise.

Tere!

Kui servituut on seatud teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga. Kui servituut on seatud konkreetse isiku kasuks, on tegemist isikliku servituudiga.
Kirjutate, et olete saanud ühele maaüksusele servituudi, seega eeldan, et servituut on seatud konkreetse kinnisasja kasuks. Uuel kinnistul, mida omandada soovite sellist servituuti ei ole. Asjaolu, et teie olete hetkel servituuti omava kinnistu omanik, ei laienda servituudi õigust uue kinnistu kasuks ka siis kui saate ka selle omanikuks, sest teeservituut ei ole seatud konkreetselt teie kui isiku kasuks. Kui soovite kinnistusraamatusse kantud teeservituuti ka uue kinnistu kasuks, siis tuleb uus täiendav leping notaris sõlmida.

Tere!

Kui Teie olete lapse eestkostja, lasub Teil nii õigus kui ka kohustus hoolitseda lapse heaolu eest (hooldusõigus). Teil kui lapse seaduslikul esindajal on seega õigus valida lapsele sobiv kool, kuid loomulikult oleneb see ka sellest, kas valitud õppeasutuses on lapsele koolikoht olemas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui teenuse ostja jätab kokkulepitud kuupäevaks kokkulepitud tasu maksmata, siis on teenuse osutajal õigus seda nõuda. Kui lepingus on kokku lepitud, et teenuse ostja poolseks kohustuseks on tasu maksmine, siis selle tingimuse rikkumise korral võib teenuse osutaja keelduda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest senikaua, kuni teenuse ostja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud (VÕS § 111). Kui teenuse ostja soovib aga samal ajal oma dokumente kätte saada, siis isegi teenuse eest tasumata jätmisel tuleb dokumendid nende omanikule tagastada.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere!

Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.

Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Kui suitsuhais levib korterelamu konstruktsioonide kaudu teistesse korterelamus asuvatesse korteritesse, on korteris suitsetamise näol tegu KrtS § 31 lg 1 p 1 mõistes õigusvastase tegevusega, sõltumata sellest, kas korteriomanike üldkoosolekul on selles küsimuses otsuse teinud või mitte.
Korteris suitsetamisega kaasnevast probleemist tuleb korteriomanikku teavitada ning paluda tal korteris suitsetamine lõpetada. Juhul, kui korteriomanik jätkab korteris suitsetamist (ning suitsuhais levib teistesse korteritesse), siis lubab KrtS § 32 algatada tema suhtes korteri võõrandamisprotsessi.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!
Kui te ei ole kindel, et kliimaseade paigaldamine on toiminud ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel, siis esmalt tuleks alustada selle kontrollimisest. Kui kliimaseade on paigaldatud ilma ehitusteatiseta, on tegemist ebaseadusliku ehitamisega, mis allub kohaliku omavalitsuse poolt teostatavale järelevalvele. Korteriühistu juhatuse liikmed peavad tegema kõik selleks, et ehitustegevus oleks kooskõlas seadustega. Reeglina kohalikud omavalitsused küsivad ehitusteatise menetlemisel ühistu arvamust, seega on raske uskuda, et ühistu juhatus ei olnud projektiga tuttav.
Reeglina on rõdu alati kaasomandiosa (kui ei ole notariaalselt kokkulepitud teisiti) ning seda isegi siis kui keegi teine seda rõdu peale teie kasutada ei saa. Kaasomandi puhul vastutavad kõik korteriomandite omanikud ühiselt selle korrashoiu eest (v.a delikti puhul ehk tahtliku kahjustamise eest) ning sellisel juhul rõdu kaudu kliimaseadme paigaldamiseks katusele piisab korteriomanike häälteenamusest. Kirjutate, et rõdu kuulub teie korteriomandi pinna koosseisu, kui see on nii, siis on teil kohustus hoiduda selle rikkumisest ja kohustus hoida rõdu korras ning kindlasti oleks vajalik eelnevalt olnud ka teie kooskõlastus.

Vastavalt perekonnaseadusele varaühisus abikaasade vahel lõpeb, kui üks abikaasadest sureb. Testamendi puudumise korral toimub pärimine seaduse järgi ning seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ning sugulased. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Ühisvara lõppemise puhul surmaga kohaldatakse varale kaasomandi sätteid ning kaasomanikul on õigus oma mõttelist osa vabalt kasutada ja käsutada, st ta võib selle ka edasi kinkida. Seega võib vanaisa teile oma osa kinkida. Vanaema osa ühisvarast läheb jagamisele pärijate vahel, kelleks Teie küsimusest nähtuvalt on vanaisa ning kolm last, igaüks ¼ ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Vastavalt EL pärimisasjade määruse üldreeglile on pärimisasjade lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Ka kohalduvaks õiguseks on üldiselt selle riigi õigus, kus asus surnu alaline elukoht surma hetkel. Pärandajal on aga õigus valida pärimisasja lahendamiseks selle riigi õigus, mille kodanik ta on.

Notariaalselt tõestatud testamendil on õiguslik toime ka teises liikmesriigis, välja arvatud juhul kui see on vastuolus avaliku korraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal