Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist (välja arvatud konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolu puhul).

Konkurentsipiirangu kokkuleppe kohta leiate lisainfot siit: https://www.tooelu.ee/et/52/saladus-ja-konkurents#konkurentsipiirangu-kokkulepe

Kuigi töölepingu seadus (TLS) ei keela mitme tööandja juures töötamist, tuleb töötajal kinni pidada TLS 3. peatüki 3. jaos kehtestatud tööaja piirangutest. Seadus eeldab, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lõiked 1 ja 2). Järgida tuleb ka töö tegemise aja üldist piirangut, mis on koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46), igapäevast puhkeaega (TLS § 51) ja iganädalast puhkeaega (TLS § 52).

Seega kokkuvõttes töölepingu seadus otseselt ei keela mitme tööandja juures töötamist, kuid tuleb järgida töölepingu seaduses töö- ja puhkeaja kohta sätestatut, vältimaks töötaja tervise kahjustumist. Nimetatud piirangud on kehtestatud töötaja tervise kaitsmise eesmärgil, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning vähendamaks nende esinemise riski.

Põhipuhkust peavad mõlemad tööandjad andma eraldi ehk mõlemad vähemalt 28 kalendripäeva. Ka osalise koormuse puhul saab töötaja vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust. Põhipuhkuse aja määrab kas tööandja puhkuse ajakavaga või kui seda pole, siis töötaja ise avaldusega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere.

Kui töövõtja ei täida lepingut, siis iseenesest võib nõuda kohustuse täitmist (ka kohtus), kuid Teie kirjeldatud olukorras oleks selline nõue majanduslikult ebaotstarbekas, sest kedagi ei saa mingiks tegevuseks sundida. Jah, kohtutäitur võib täitemenetluse raames teha otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse, kuid teie olukorda see ei parandaks. Minu hinnangul oleks käesoleval juhul otstarbekas lasta tööd parandada teisel töövõtjal (juhul kui tööd on kiireloomulised), puudustega tööde osas aga alandada hinda (VÕS § 112) ja esitada nõue enammakstud summa tagastamiseks vastavalt VÕS §§ 112 lg 3, 189 lg 1 ja § 191 lg 1 sätestatule.

Variant 1 on püüda vaidlustada kehtiva seaduse põhiseaduspärasust e. seadusest tuleneva piirangu otstarbekust. Kohtupraktikat selles vallas veel ei ole, seega pole lahendus kuigi täpselt prognoositav. Menetlusele kulub märkimisväärne aeg. 2022.a kevadel on oodata sarnase vaidluse lahendit, kuid asjaolud ei ole päris 1:1-le identsed. Seega ei pruugi võimalik positiivne lahendus selles asjas aidata küsimuse esemeks olevas vaidluses.
Variant 2 on oodata ära 3 aastat.
Variant 3 on omandada juhtimisõigus mõnes teises riigis. Üldjuhul on teises riigis juhtimisõiguse saamise eelduseks elukoha olemasolu selles riigis.

Tere!

Kui Te soovite muuta lapse perekonnanime, on selleks vajalik lapse isa nõusolek (eeldusel, et teil on lapse suhtes ühine hooldusõigus). Kui lapse isa on lapse perekonnanime muutmisega nõus, on teil võimalik taotleda lapsele uue perekonnanime andmist, selle otsustab kokkuvõttes perekonnaseisuasutus.

Kui lapse isa nõusolekut ei anna, siis on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks, antakse Teile üle otsustusõigus, taotlemaks lapse perekonnanime muutmist isa nõusolekuta.

Märgin ära, et lapse perekonnanime muutmine ei too kaasa muid tagajärgi peale nime muutmise fakti - vanemalikud õigused ja kohustused jäävad samaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töövaidluskomisjoni uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kui kohus on tuvastanud ettevõtte ülemineku tühisuse, saab töötaja esitada oma nõuded endise tööandja vastu (üleandja).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1 kohaselt mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Kinnisvara valdkonnas MTÜ loomine ei ole küll keelatud, kuid otsustamaks, kas luua MTÜ või näiteks OÜ, tuleks lähtuda organisatsiooni eesmärgist ja tegutsemispõhimõtetest. Olukorras, kus põhitegevusalaks on ettevõtlus ning tulu saamine, siis tegutsemist MTÜ vormis ei saa pidada korrektseks. Kui tegutsete kinnisvara valdkonnas, kuid eesmärgiks on näiteks mõne ühiskondliku eesmärgi täitmine, mitte tulu saamine, oleks kohane MTÜ asutamine.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Lugupeetud pöörduja

Tervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 6 lg 4 kohaselt peab õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus olema tööülesande täitmiseks sobiv.

TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Õigusaktid ei reguleeri õhutemperatuuri numbrilist väärtust, mille tõttu võiks siseruumides töötamisest keelduda või nõuda lühendatud tööpäeva. Sellele vaatamata töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et vältida riski töötaja tervisele.

Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Kirjutasite, et töötate istuvas tööasendis. Vastavalt määruse "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lõikele 3 peavad tooli ja töölaua või töötasandi paigutus tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. See tähendab, et kui töökoht ei vasta nendele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, siis Teil on õigus nõuda tööandjalt õigusaktidele vastavaid töötingimusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töökoha õhutemperatuur peab olema tööülesannete täitmiseks sobiv. Kui madal või kõrge õhutemperatuur ohustab Teie tervist, siis tuleks kindlasti esiteks sellest teada anda vahetule juhile, töökeskkonnaspetsialistile või –volinikule või muule tööandja esindajale. Kui tööandja probleeme ei lahenda, saate esitada ka vihje Tööinspektsiooni järelevalve osakonnale.

Vihjeid töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumiste kohta saate edastada Tööinspektsioonile telefonil 640 6000 tööpäeviti 9.00-16.30 või e-postile vihje@ti.ee.

Vihje edastamisel palume kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning võimalusel edastada isikute ja ettevõtete andmed. Vihje võib esitada anonüümselt. Vihjete menetlemise ning selle tulemuste kohta Tööinspektsioon tagasisidet ei anna.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere.

VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Seega muutus üürileping tähtajatuks pärast Teie mainitud kolmekuulise tähtaja möödumist. VÕS § 312 lg 1 kohaselt eluruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest (VÕS § 311 lg 2). Kui ülesütlemisest teatati teile 12.11.2021, siis teil on õigus eluruumi kasutada kuni 12.02.2022. See, mida kavatseb teha maakler ei saa omada õiguslikku tähendust. Korteri Teie nõusolekuta "tühjendamine" on käsitatav eluruumist väljatõstmisena ja tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga. Nimelt KarS § 314 lg 1 kohaselt karistatakse ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest rahalise karistusega.

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus ei reguleeri otseselt lisatasu maksmist. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Kuna töösuhe on eraõiguslik suhe, siis on töötajal ja tööandjal õigus leppida kokku sobivas töötasus.

Esiteks peaksite üle vaatama oma töölepingu või ametijuhendi tööülesannete osas. Nii lisaülesannete tegemise kui ka lisatasu maksmise jaoks tuleb saavutada kokkulepe. Kui need lisaülesanded ei ole juba osa Teie kokkulepitud tööülesannetest, siis saate tööandjaga asuda läbirääkimistesse ka lisatasu osas. Kokkulepe tuleks vormistada kirjalikult nt töölepingu lisana.

Kui lisaülesannete täitmine tähendaks ületunnitöö tegemist, siis on tööandjale seadusjärgne kohustus ületunnid hüvitada tasustatud vaba ajaga või poolte kokkuleppel rahas 1,5 kordselt.

Ületunnitöö hüvitamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Vaba aega tuleb anda töötaja tööajast ning tasustada nagu tavalist tööaega. Nii on töötajale ületunnitöö tegemise eest tagatud piisav kompensatsioon ning ta on kaitstud võimaliku töötasu languse eest.

Näide: töötaja teeb 8 ületundi. Ta saab ühekordse tasu 8 ületunni eest ning seejärel 8 vaba tundi, mille eest makstakse samuti ühekordne tasu.

Teine võimalus on hüvitada ületunnitöö rahas. See aga eeldab kahepoolset kokkulepet ning ületunnitöö eest tuleb maksta vähemalt 1,5 kordset tasu.

Kokkuvõttes, nii lisaülesannete tegemiseks kui ka -tasu maksmiseks on vaja poolte kokkulepet ehk mõlemad pooled peavad olema nõus. Seega peaksite tööandjaga asuma läbirääkimistesse ja jõudma kokkuleppele, mis mõlemale poolele sobib. Ületunnitöö hüvitamise kohustus on seaduses sätestatud, kas tasustatud vaba ajaga või kokkuleppel rahas 1,5 kordselt.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, suitsetamisest tuleneva probleemiga tuleb pöörduda korteriomanike üldkoosoleku või korteriühistu juhatuse poole, mis on tulenevalt korteriomandi- ja korteriomandiseaduse §-st 31 ja §-st 34 kohustatud sellega tegelema.
Kui korteriühistu juhtorganid vabatahtlikult probleemi lahendamisega ei tegele, siis annab korteriomandi- ja korteriomandiseaduse § 30 lg 2 õiguse pöörduda suitsetava korteriomaniku ja/või korteriühistu tegevusetuse vastu kohtusse.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ