Õigus

Korteriomaniku õigust saada teavet reguleerib KrtS § 45. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Seadus ei näe ette, millises vormis või millise sisuga teabe/dokumentide väljastamisest KÜ võib keelduda. Õigust tutvuda KÜ arvelduskontol toimuvaga võib eeldada.

Õiguskaitsevahendina võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (KrtS § 45 lg 3).

Kuivõrd tegemist ei ole vastastikuse kohustusega, ei anna teabe mitteväljastamine KÜ poolt Teile korteriomanikuna õigust arvete tasumisest keelduda. Arvete tasumisest keeldumine toob kaasa viiviste lisandumise. Pikema makseviivituse korral ei saa välistada ka kohtumenetlust.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere, seda, mis kuulub kaasomandi eseme koosseisu ning mis mitte, ei saa seadusest erinevalt reguleerida. Kaasomandi eseme koosseis on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 4 lõikes 3 ja sama paragrahvi lõikes 4. Nende kohaselt on korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed kaasomandi eseme koosseisus ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, ainult selle alusel, et arve on suur, korteriühistu juhtkond muutuseid teha ei saa. Selle küsimuste üle otsustab korteriomanike üldkoosolek, mis võib mh otsustada, et korteriomanike igakuiste maksete suurus ei lähtu tegelikust korteriühistu kuludest antud perioodil, vaid majanduskavas sätestatud summadest.

Korteriühistu maksevõimelisuse eest vastutab juhatus, mis peab juhul, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist ja korteriühistu püsivat maksevõimelisust, kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Facebooki konto tegemiseks ja andmete töötlemiseks peab loa andma töötaja ise. Tööandja ei saa üldjuhul nõuda töötajalt ühegi sotsiaalmeediavõrgustiku kasutamist ega kellegi kontaktiks lisamist.

Kui töötaja ei soovi Facebooki kontot luua, siis tuleb tööandjaga läbirääkimiste teel leida kompromiss, et vajalik info temani siiski jõuaks. Samas on võimalik luua eraldi konto tööalaseks suhtlemiseks, kus töötaja ei pea oma eraelulist infot jagama.

Täpsustavate küsimustega andmekaitse teemal võite pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole (info@aki.ee).

Soovitame tutvuda ka Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga isikuandmete töötlemisest töösuhetes siin: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmed_toosuhetes_juhendmaterjal26_05_2014_1.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui Teil ja lapse isal on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa keeldub nõusolekut andmast, on võimalik kohtult taotleda otsusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus vastava otsusõiguse annab, on Teil võimalik esitada lapse isa nõusolekuta perekonnaseisuasutusele taotlus lapse nime muutmiseks (kokkuvõttes otsustab lapse perekonnanime muutmise üle perekonnaseisuasutus).

Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, on keeruline öelda - seda mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas see, kas isa osaleb lapse elus või mitte. Pelgalt asjaolu, et lapse perekonnanimi ei ole Eestis levinud, põhjenduseks olla ei saa. Seega eelkõige proovige jõuda lapse isaga nimemuutmises kokkuleppele, see oleks kindlasti parim variant.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Liiklusseaduse tähenduses on isiku elukoht seotud eelkõige rahvastikuregistri andmetega (LS § 100 lg 2). Seega senikaua, kui Teie elukohana on rahvastikuregistris kajastatud Eesti, loetakse Teie elukohaks Eestit. Suurbritannia ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega kuulu ka selle majanduspiirkonda. Küll on Suurbritannia Viini 1968.a teeliikluse konventsiooni osalisriik. Seetõttu laienevad Suurbritannia juhiloale liiklusseaduse (LS) §s 99 Viini 1968.a teeliikluse konventsiooniga liitunud riigi juhiloale rakendatavad nõuded. LS § 99 lg 4' kohaselt ei kehti selline juhiluba Eestis, kui juhiloa saanud isik elas juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis (loe, tema elukohaks oli rahvastikuregistris märgitud Eesti). Sellisel juhul tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu ja selleks sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Kui juhiloa saamise ajal oli isiku elukoht aga Suurbritannias ja täna Eestis, siis kehtib Suurbritannia juhiluba Eestis 12 kuud arvates isiku Eestisse elama asumisest. Elama asumise aeg määratakse jällegi eelkõige rahvastikuregistri andmete alusel. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta.

Seega kokkuvõtlikult, kui Suurbritannias juhiloa saamise ajal oli elukohaks registreeritud Eesti, siis Suurbritannia juhiluba siin ei kehti ning Eestis juhtimisõiguse saamiseks tuleb sooritada liikluseksamid.

Pankrotivara müüakse kas avalikul enampakkumisel või võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutusel või pankrotitoimkonna nõusolekul enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil, kuid mingit pankrotivõlgniku ühe konkreetse võlausaldaja eelisõigust pankrotiseadus selles osas ette ei näe. Kas jääte oma sissemaksust ilma või millises ulatuses sõltub sellest, kas võlgnikul on vara, mida müüa, kas olete oma nõude õigeagselt pankrotipessa esitanud ja kui palju on võlgnikul teisi võlausaldajaid, sest raha makstakse võlausaldajatele välja jaotise alusel.

Lepingut nägemata pole võimalik Teie küsimusele detailselt vastata.

Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks võib kindlustusvõtja lepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal nimetatud taganemisõiguse kasutamist, nt. kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

Kindlustuslepingust taganemine on lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Lepingut on võimalik lõpetada ka poolte kokkuleppel ja võimalike lepingus sätestatud leppetrahvide nõudmine on üksnes võlausaldaja õigus, mitte kohustus.

Tere!

Kui kohus on Teilt elatise välja mõistnud muutuva suurusena pooles alampalga summas, siis perekonnaseaduse muudatustega eelmise (ja ka üleeelmise) aasta miinimumelatise summa 292 eurot nö külmutatakse - ka käesoleval aastal, kui alampalk on tegelikult kasvanud, on elatise summaks 292 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt ei saa kohus teha muudatusi hooldusõiguses, kui sellele vaidleb vastu vähemalt 14-aastane laps. Sellele tuginevalt on 14-aastasel lapsel juba õigus otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib.

Kui aga lapse elukohariik on välisriigis, nagu antud juhul, on pädevaks kohtuks lapse elukohariigi kohus. Seega eelkõige soovitan Teil üritada lapse emaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuivõrd kohtumenetlus välisriigis võib olla aeganõudev ja koormav. Arvestades lapse vanust, peaks ema olema võimeline mõistma, et lapse otsus on adekvaatne ja kaalutletud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand