Õigus

Osalesin liikluses tööautoga millega liigeldes kadusid autol peaaegu pidurid. Kuna mul on oimusagara epilepsia, siis tekkis mul kas paanikat või ma ei oska täpselt öelda millest epilepsia hoog, mis väljendub minul nii, et ma ei mäleta midagi juhtunust. Seega põhjustasin 10.03.2022 kaks avariid Pärnu mnt-l ehk viimase mälu järgi ITK haiglast mööda Liivalaiat Tondi politsei maja ligidal asuvasse garaaži, et autod ära vahetada. Aga Pärnu mnt tegin manöövri ilmselt sellest, et ei saanud pidama n-ö pöörde veendumata ohutuses ja riivasin sõiduautot micra ja sõitsin edasi, kaldusin vastassuuna vööndisse kus müksasin teeääres seisvat RAM-i. Kuna ma ei mäleta midagi sellest olukorrast. Vaid tean niipalju, et jõudsin garaaži juurde kus vahetasin autod ja sõitsin oma autoga Viru keskuse juurde tööle ja jõudsin sinna tervelt. Aga tööl kukkusin kokku ja ärkasin haiglas.
Kui politseisse kutsuti olin nõus esimese aja peale ja süü tunnistamine kergendav asjaolu. Kuna mul on ka vahtralehed, siis kohtuväline menetleja ei usu, et ma ei mäleta midagi ja määras karistuseks esimese rikkumise eest 3 kuud lubadest ilma ja 300 EUR trahvi ja teise eest 4 kuud ja 300 EUR trahvi. Kuna mul on ka pere ja paar laenu, siis ma ei tahaks kuidagi lube ära anda kui just tegelen enda väikse ettevõttega ja sain eemal pikalt kestva objekti. Kuna minu ainukeseks töölised ja paarimehel ka pole juhilube siis ma jään sellest objektist ilma ja ma ei suuda trahvi maksta firma läheb pankrotti ja pere on näljas. Minule kui vahtralehed kandjale läheb mul lubade tagasi saamiseks aasta või peale. Kuna tarvitan vahel ka natuke kanepit, siis ma ei julgenud politseile ka juurde ütlustele lisada epikriisi lugu. Kuna kanep on pikalt veres ja olin tarbinud ühe suitsu mõned päevad enne, mida ma ausalt öeldes teen 2-3 korda nädalas õhtuti ja mul pole kunagi midagi juhtunud sellest. Siis ma sügavalt kahtlen, et see on tekke põhjus. Kuna tööl kukkusin kokku ja adrenaliiniüstist tekkis mul psühhoos kus politsei ja kaastöötajad ei suutnud mind kinni hoida, seoti teibiga kinni ja haiglas ärkasin voodi külge seotuna, siis läks epikriisi ka diagnoosiks kannabinoididest tekkinud psühhoos. Seega küsimus mida ma peaksin kirjutama või tegema oma viimases vastulauses/vaidluses? Või kas siin on üldse midagi vaielda? Haigusega kardan ka vaidlema hakata, pärast jään tervise tõendist ilma.
Viimast vaiet on mul aega esitada 22.04.2022 kuupäevast siis 5 päeva. Mina ise ei tea ka kas nädalavahetus läheb ka sisse.
Ootan vastust.

Lugupidamisega

Tere
Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee
tsirkulatsioonist? Kas seadus võimaldab seda teha, kui jah, siis
millised dokumendid (projektid, load, kooskõlastused) on selle jaoks
vaja? Aga kui mitte, siis millisele seadusele (normile vms) ma võiks
tugineda ja esitada korteriomanikule oma vastuväiteid seoses sellist
laadi põrandakütte paigaldusega?

Enne abiellumist ja ühisvara lepingu sõlmimist üks kaasadest võttis kodulaenu aastal 2019. Laenu sissemakse oli ühe inimese poolt, kuid nüüd laenu tasutakse võrdsetes osades. Laenuaastaid jäänud 27.
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?

Tere!
Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga? Tavakodanik näeb informatiivsetest andmetest, et tegemist on KOVile kuuluva transpordimaaga, mis on maa-ameti maanteeameti kaardikihil märgitud kui avalikus kasutuses kohalik tee. Seetõttu kuvavad teed ka regio, waze, googlemaps. Tekkis kahju antud teel sõites, talvel kui kogu tee oli jää ja lompidega kaetud. Tee algab õueala märgiga, puudub umbtee märk ja jätkub visuaalselt kuni järgmise suurema teeni. Tegemist on korterelamute piirkonnaga. KOV vaidleb, et tegelikult tee katkeb mingis lõigus ära ja koht kus õnnetus juhtus on tegelikult haljasala. Kas sellisel juhul ei peaks tee alguses olema umbtee märki, antud haljasala lõigus kus tee katkeb keelumärki vm tähistust, mis näitaks et tee katkeb? Näha on, et ka antud lõiku kasutatakse sõitmiseks. Ortofotolt on näha, et suvel on tõesti ala osaliselt kruusa-pinnase kattega. Samas ei olnud see talvistes oludes kuidagi tuvastatav. KOV ei anna ka infot, kus antud omavalitsusele kuuluvad avalikult kasutatavad teed siis paiknevad.

Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?

Tere

ettevõte X ühendati ettevõttega Y, peale mida ettevõte X sai kustutatud registrist. Eraisik ja ettevõte X sõlmis enne eelnimetatud registrikannet võlaõiguslepingu korteriomandi soetamiseks, millest taganes. Ettevõte X ei ole lepingulisi kohustusi täiel määral täitnud.
Küsimus: Kas eraisik saab oma nõudega pöörduda ettevõte Y vastu, kes peaks olema ettevõtte X õigusjärglane?

Tere
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...

Ette tänades

Renoveerin korterit ning soovin korteri välisseina teha ventilatsiooniava, kuna olemasolev passiivne ventilatsioon ei ole piisav. Teiseks põhjuseks on soov köök korteris ringi tõsta ning suunata köögikubu ventilatsioon otse õue 100mm ava kaudu (tundub parem lahendus, kui suunata olemasolevasse passiivsesse ventilatsioonikanalisse, kuna siis liiguksid toiduaroomid ülemise korruse korteritesse).

Korteriühistu esimees ei soovi vastutust võtta ning palus küsida luba valla ehitusspetsialistilt, kes lubas ava teha. Kui vastava nõusolekuga pöördusin tagasi KÜ esimehe poole, siis juhatus keelas siiski ventilatsiooniava tegemise viidates sellele, et on vaja projekti ning kõigi korteriomanike (75 tk) nõusolekut. Veel viidati võimalusele, et võib-olla kunagi ehitatakse ventilatsioonisüsteem kortermajja, kuid selles väikelinna kortermajas ei ole viimase viiekümne aasta jooksul veel renoveerima hakatud (isegi torustik vana).

Küsimus – kas korteriomanik võib omavoliliselt teha 100mm ventilatsiooniava välisseina? Kui ei tohi, siis millised eeltingimused peavad olema juriidiliselt täidetud?

Tere
12 korteriga ühistu võttis koosolekul vastu otsuse maja renoveerimiseks. Üksteist korterit oli nõus kohe ära maksma nende osa finantseerimisest.
Kuna ühe korteri osa finantseerimiseks on 2500.-eurot, siis ükski pank nii väikest summat majale ei laena vaid soovitab korteriomanikul väikelaen võtta. Antud korteriomanik aga vastas, et tema laenu ei võta ja teda ei huvita. Kas korteriühistu saab antud tingimustes korteriomanikule laenu anda või maksegraafiku teha?

Tänades

Tere.
KrtS § 40 ütleb, et kulud tuleb jaotada vastavalt kaasosa omandi suurusele (m2 põhiselt) kui põhikirjas ei ole määratud teisiti (meil on osaliselt seal ära toodud teatud kulud, mis on meil korteripõhised). Senimaani on kaasomandi osa pindalast meil maha arvestatud aga nii keldriboksi pindala kui ka hoovis olevad parkimise kohad (osadel ostetud koos korteri soetamisega)(kas parkimise kohad kuuluvad selle sätte alla?).
Kas KÜ juhatus peaks üldkoosolekul kõigile korteriomanikele tutvustama ka e-kinnistusraamatust väljavõtet, kuna korteriühistu väljavõtet saab vaid juhatuse liikmed vaadata ja tellida? Meil on osadel korteritel 2 keldriboksi ja 2 parkimise kohta, kuid ei ole teada, kas need on omandatud seaduslikul teel või lihtsalt kunagi kuidagi soetatud. Samuti on meil osades keldriboksides torustik, mis tegelikult vähendab kasutatavat pinda. Kuidas sel juhul arvestada tegelikku kasutatavat pinda keldriboksis, kas teha uued mõõtmised ja kes mõõtmised teeb?
Ühel korteril on ka rõdu. Kui hetkel on meil põhikirjas, et iga korteriomanik annab ühe hääle, siis kas on ka selline võimalus, et hääl on vastavalt m2 suurusele?
Oleme just ümber tegemas KÜ Põhikirja, seega soovime kõik parandused ja uuendused sisse viia.
Aitäh.