Õigus

Tere
Minu 93-aastane isa suri 2 aastat tagasi. Isa pidevalt kordas, et raha, mis jääb peale tema surma, jäävad minule ja minu õele võrdsetes osades, kuid minu teada kirjalikku testamenti ta pole teinud. Kaks päeva enne surma olles täiesti selgel mõistusel ütles isa minule, et ta ei usalda õde ja palus kontrollida tema pangakontot. Isa kahtlustas, et õde, kes haldas isa pangakontot, kuritarvitas oma õigusi ja kasutas pangakontol olevaid vahendeid enda kasuks. Kuna isa ei valdand eesti keelt, silmanägemine oli tal halb, haigete jalgade tõttu ei saanud ise minna pangakontorisse ei osanud ta kontrollida pangakonto väljavõtet. Kuid ta kirjutas kõik oma väljaminekud üles ja ütles mulle, kust ma võin leida tema paberid. Kahjuks isa suri ja ma ei jõudnud tema palvet täita. Õega on mul äärmiselt halvad suhted, õigemini me ei suhtle üldse. Isa matuseid korraldasin mina. Vahetult enne isa surma (õigemini surma päeval) õde kandis kõik rahalised vahendid isa arveldusarvelt enda arveldusarvele. Seejärel kandis minule 1/2 tema sõnul arveldusarvel olevast rahast lisades 1/2 matmise kuludest. Isa sõnul pangas tal pidi olema ligi 25000€, õde aga kandis minule alla 4000€. Palvele esitada minule isa pangakonto väljavõtet, ütles ta et arveldusarve suletud ja väljavõtet pole võimalik saada. Paar kuud tagasi korrastasin isalt jäänud dokumendid, pildid jms. Ja nende asjade vahel leidsin isa mainitud paberid, s.h. ka pangakonto väljavõtte, kust selgus, et õde oli tõepoolest kandnud endale ca 16000€, kusjuures makse selgituseks märkis, et see on isa kingitus temale. Mind ei ole sellest keegi teavitanud. Nagu ma sain aru, kirjalikku kinkelepingut pole.
Seoses sellega on mul järgmine küsimus: kas mul on õigus ka sellele rahale, mis õde pettusega kandis isa arvelduskontolt endale?

Vanaisa tegi testamendi kogu varale minule klausliga, et vanaema võib oma elu lõpuni seal elada. Nüüd tekkis vanaemal küsimus, et kui tema ära sureb kes pääseb tema pangakontole ligi. Kas ta peab selleks eraldi notaris tegema mingi dokumendi?

Vend on surnud, surnu abikaasa, kaks last ja 1 laps eelmisest abielust, kuidas on päranduse jagamine? Lesel on firma, kas see läheb ka ühisvarasse. Eelmisest abielust laps on teavitatud pärandusest kuid ei vasta ja ei keeldu ega nõusolekust, elab Šveitsis. Kuidas edasi toimida ja kuidas on jagamine sugulaste vahel?

Tere,

On kaks venda, R ja A. R on lastetu lesk, A-l abikaasa ja lapsed. Mõlemad vanad mehed on teovõimetud ja lamavad hooldekodudes. A naine andis sisse avalduse, et temast saaks A eestkostja. Kui nüüd juhtub, et R lahkub, siis on pärija A ja kui abikaasa millalgi eestkostjaks saab, võib ta pärandi A eest vastu võtta?
On ka teine variant - R lahkub ja varsti ka A. Abikaasa pole veel eestkostjaks saanud kuna protsess võtab aega. Kes siis on pärija? Kas abikaasa ja lapsed või ainult lapsed sest isa enam ei ole ja seaduse järgi oleks nad oma lastetu onu otsesed pärijad?

Korter on abieluvaralepingu järgi minu lahusvara. Lepingus on ka kirjas, et nimetatud korter jääb minu ja abikaasa kaasvaldusesse ka pärast lepingu sõlmimist.
Millised kohustused sellest tulenevad mulle lahutuse korral?

Tere,
kohtumäärusega aastast 2006 mõisteti minule, kui lapse isale, kohtulik kompromiss elatise tasumise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selle aasta varakevadel täitus lapsel 18 eluaastat. Laps on hetkel gümnasist/abiturient. Olen tänaseni tasunud elatist vastavalt kokkuleppele.
Küsimus: millised on minu edasised kohustused:
- kas mul kehtib endiselt vastavalt kohtumääruses kokkulepitud elatise summa tasumise kohustus või on kohtumäärus täies mahus kehtivuse kaotanud viidates faktile, et laps on täisealine?
- Kuna laps on täisealine, kuid siiski õpilane, kas on mul kohustus elatist tasuda kuni gümnaasiumi lõpetamiseni? Kas tuleb elatise määr uuesti kokku leppida.
- Või on elatise tasumine minu vabatahtlik valik ja õigusalaselt kohustusi pole?
Ette tänades!

Kas 16-aastane peab kohtuma ja suhtlema oma vanemaga, kellega ta ei soovi kohtuda ega suhelda? Kui vanem kohtu kaudu taotleb suhtlemist 16-aastasega?

Rõdu on kinnine. Aknaraamid puidust, ülevalt visatud koni süütas raamid.
Kindlustust korteril ei ole aga ühistul on terve maja kindlustus. Arvatav koni viskaja on teada aga ta ei tunnista et tema seda tegi.
Ekspertiis toimub 08.10. Kuidas peab korteri omanik edasi tegutsema.
Tänan.

Tere, elan Soomes ja seetõttu ei tunne hästi Eesti pärimisõigust. Isa suri enne lihavõttepühi. Isa elas oma abikaasaga, kes on veel elus. Nemad tegid isa ütluse põhjal testamendi.
1. Kas minul on õigus näha ja tutvuda testamendiga?
2. Kellele siirduvad isa pangaarvel olevad rahad?
3. Kes võib kasutada isa nimel olnud autot või müüa seda ja kellele kuuluvad müügitehingust saadavad rahad?
Ühiseid lapsi neil ei olnud. Mina olen isa ainus laps ja abikaasal on üks laps. Meil, lastel, on kõigil lapsed.

Tervitustega siit teisepool lahte

Tere Aldo!
Meil on partneriga kahepeale omandis 2 objekti: maja+krunt ning maatükk (mujal). Tervislikel põhjustel soovime omandivormi muuta ehk teha nii, et maja+krunt kuuluksid minule ning maatükk partnerile.
Partneril on pere varasemast abielust, meie abielus ei ole. Me jätkame oma suhet ja meil on ühine ka raha kasutamine. Samas soovime südamerahuks teha nii, et mina ei jääks ilma ½ meie majast tema surma korral ning tema pere päriks maatüki. Kuidas seda saaks teha võimalikult väheste kuludega? Kas kinkimisega?
Ostes olime terved ning ei näinud ette, et mulle võib probleem tulla. See on mõlema soov.
Heade soovidega