Õigus

Saan Teie poolt toodud asjaoludest aru nii, et tegemist on koduse testamendiga, st tegemist ei ole notariaalselt tõestatud ega notarile hoiule antud testamendiga. Kui koduse testamendi tegemisel on järgitud seaduses sätestatud vorminõudeid, siis on tegemist kehtiva testamendiga. Juhul, kui mingil põhjusel testamenti ei ole või kui see ei kehti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning pärijateks olete võrdsetes osades Teie ja isa abikaasa ehk pärandvara kuulub teile ühiselt. Pärandvara koosseis sõltub sellest, kas isal ja tema abikaasal oli varasuhteks valitud varaühisus või mitte. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Pärandvara hulka kuulub ühe abikaasa surma puhul sellisel juhul pool ühisvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest.

Kui testament on kehtiv, siis tuleb vaadata testamendi sisu. Kui testamendiga on määratud, et pärijaks on ainult isa abikaasa, siis saab kogu vara endale abikaasa, st nii raha, auto kui ka muud esemed.
Igal juhul on teil õigus testamendiga tutvuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Tulemuse saavutamine on võimalik nii kinkelepingu kui ka testamendiga. Testamendiga on võimalik kindlaks määrata, et partneri surma puhul pärite Teie osa ühisest majast ning partneri pere pärib tema osa maatükist.

Kinnisasja kinkimise kulu sõltub kinnisasja väärtusest. Notariaalse testamendi tegemise kulu on 32.55 eurot. Hiljem tuleb pärijal maksta notarile ka pärimismenetluse algatamise eest ning pärimistunnistuse väljastamise eest, käesoleval hetkel on need kulud ligikaudu 200 eurot.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse § 84 lõikele 1 muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. See tähendab, et tööandja peab maksma lõpparve välja töösuhte viimasel kuupäeval. Kui tööandja pole Teile lõpparvet tasunud, siis peaksite esiteks tema poole kirjalikult vastava nõudega pöörduma. Kui tööandja endiselt lõpparvet ei tasu, siis on töötajal õigus pöörduda rahalise nõudega töövaidlusorgani (töövaidluskomisjoni või kohtu) poole.

Töövaidluskomisjonile tuleb esitada allkirjastatud avaldus, kus on esitatud selgelt väljendatud ja tõendatud nõuded (rahalised nõuded tuleb välja arvutada, esitada brutosummas, näidata arvutuskäik, lisada tõendid).

Avalduse töövaidluskomisjonile leiate siit: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile

Avalduse täitmise õpetusvideo leiate siit: https://youtu.be/jrqa6xE2iQM

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 22 lg 2 kohaselt kasutatakse teemärgiseid kas iseseisvalt või koos liiklusmärkidega. Seega on teemärgise iseseisev kasutamine lubatud. Teemärgis on liikluskorraldusvahend LS § 2 p 29 tähenduses. Seega on ka teemärgise nõude rikkumine kvalifitseeritav LS § 21 lg 4 p 2 nõude rikkumisena.

Juhtimisõiguse seisukohalt võetakse aluseks täismassid, mitte tegelikku massi ega tühimassi ega registrimassi. Kui autorongi täismass (veduki ja haagise täismasside summa) ületab 3500 kg (teatud juhtudel 4250 kg), siis on sellise autorongi juhtimiseks vaja BE kategooria juhtimisõigust.

Tere!

Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetab kohus väga mõjuval põhjusel. Eelkõige võiks see kõne alla tulla olukorras, kus vanemal puudub täielikult huvi lapse käekäigu vastu ja ta ei soovigi lapse elus osaleda. Kui lahus elav vanem soovib lapse kasvatuses osaleda ja ta ei ole lapse hooldusõigust kuidagi kuritarvitanud, kohus reeglina vanemate ühist hooldusõigust täielikult ei lõpeta. Märgin ära, et ka ühise hooldusõiguse osalise/täieliku lõpetamise juures jääb lahus elavale vanemale õigus oma lapsega suhelda.

Kui aga lapse isa ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, on Teil võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kohustus last ülal pidada lasub mõlemal tema vanemal. Kui suur oleks lapse isalt väljamõistetava elatise suurus, oleneb juba paljudest asjaoludest - seda mõjutab vanemate varanduslik olukord, lapse vajaduste suurus, riiklikult makstavad toetused jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Esiteks, et tuvastada diskrimineerimist, peab esinema seaduses nimetatud tunnuse ehk soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu ebavõrdne kohtlemine.

Töövaidluskomisjoni pädevus on töövaidluse lahendamise seaduse § 2 lg 1 alusel piiratud töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenevate nõuete lahendamisega. Kui pooled ei ole alustanud värbamisprotsessis läbirääkimisi töölepingulise suhte sõlmimiseks, siis ei saa töövaidluskomisjon vastavat vaidlust lahendada, vaid tuleb pöörduda kohtu poole.

Tööle ja teenistusse soovijad, kellega tööandja ei sõlminud töölepingut või teenuste osutamise lepingut või keda ei nimetatud või valitud ametisse, ei või nõuda töölepingu või teenuste osutamise lepingu sõlmimist või ametisse nimetamist või valimist.

Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (sh mittevaralise kahju). Hüvitise suurust kindlaks määrates arvestatakse muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi.

Seega otseselt värbamiskomisjoni otsust vaidlustada ei saa, vaid kui esineb eelnevalt nimetatud diskrimineerimise tunnus, siis saab nõuda kahju hüvitamist.

Teil on võimalik pöörduda abi saamiseks ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole (info@volinik.ee ja lisainfo: https://volinik.ee/vota-meiega-uhendust/).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Selgitame esiteks koondamisega seonduvat.

Koondamine on töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Töötaja ei saa ise koondamist nõuda.

Enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3). Lisaks sätestab TLS § 89 lg 5, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Näiteks kui tööandjal tekib vajadus koondada ja ta on teinud kindlaks koondatavad, kelle hulgas on alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid, peab tööandja koondatavate töötajate hulgast jätma eelisjärjekorras kõrvale väikelast kasvatavad vanemad. Teisti öeldes, väikelast kasvatavat vanemat ei saa tööandja võrrelda teiste töötajatega. Seejärel kui väikelapse vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänute ringist valida koondatavad.

Töötajale tuleb enne koondamist pakkuda teist tööd, kuid kuna töölepingut saab TLS § 12 kohaselt muuta poolte kokkuleppel, peab ka töötaja olema nõus töölepingu tingimuste muutmisega. Kui töötaja uue töö pakkumist vastu ei võta, on tegemist endiselt koondamise olukorraga. Seega kui Teie ei nõustu teise töö pakkumisega, siis peaksite seda konkreetselt tööandjale ka väljendama, soovitavalt nt e-kirja teel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vaadeldakse töötajaga kokkulepitud tingimusi ning kas tööandjal on neil tingimustel töö andmine võimalik (sh ka tavalise tööaja muutmine summeeritud tööajaks). Kui see majanduslikel põhjustel enam võimalik ei ole, siis tööandja koondab töötaja.

TLS § 97 lg 2 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui töötajale teatatakse töölepingu lõppemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või etteteatamistähtaeg jäetakse hoopiski järgimata, peab tööandja maksma töötajale selle eest hüvitist (TLS § 100 lg 5) . Sellisel juhul tuleb tööandjal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võtta vähem ette teatati.

Kui tööleping lõppeb koondamise tõttu, on tööandjal kohustus lisaks nii-öelda lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele maksta töötajale TLS § 100 lg 1 alusel koondamishüvitist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Edasi selgitame, kuidas saab töötaja ise töösuhte üles öelda.

Kui töötaja ütleb töösuhte üles omal soovil, siis tõepoolest ei pea tööandja maksma töötajale koondamishüvitis ja ei saa taotleda ka töötuskindlushüvitist.

Kui tööandja ei taga enam kokkulepitud tingimustel tööd, siis esiteks peaks töötaja saatma tööandjale kirjaliku hoiatuse. Kui tööandja rikkumisi ei lõpeta, on töötajal TLS § 91 lg 2 alusel võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb töötajal tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95 lg 1) ja seda põhjendada (TLS § 95 lg 2). TLS § 91 lg 2 alusel töösuhte ülesütlemine eeldab igal juhul tööandjapoolseid rikkumisi (kohustused sätestatud eelkõige TLS § 28 lg 2) ja töötajapoolseid tähelepanu juhtimisi rikkumistele.

Lisame, et kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (TLS § 100 lg 4).

Väga oluline on tähele panna, et tööandjal on omakorda õigus, kui ta leiab, et tööleping on töötaja poolt üles öeldud kehtivat seadust rikkudes, esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seetõttu on oluline, et töötaja oleks püüdnud olukorda varasemalt rahumeelselt lahendada. Erakorralist ülesütlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Töötaja peab töövaidluskomisjonis suutma tõendada, et tööandja rikkumine oli nii erakorraline, et töösuhte jätkamine polnud enam võimalik.

Lõpetuseks, töövaidluskomisjoni pöördumiseks peab olema konkreetne nõue. Teie pöördumisest tulenevalt võivad olla nõueteks m.h saamata jäänud töötasu või ülesütlemise vaidlustamine (oleneb kes ja mis alusel ülesütlemisavalduse teeb).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteri veenäidu esitamise näol on tegu korterelamu tavapärase majandustegevusega, millega seotud küsimusi lahendavad korteriomanikud lihthäälteenamusega. Kui korteriomanikud, ei ole veenäiduga seotud küsimust eraldi otsusega (sh põhikirjaga) reguleerinud, siis vastutab veenäidu kogumise eest korteriühistu, sh annab seadus talle õiguse siseneda veenäidu kontrollimiseks korterisse. Selle õiguse annab korteriühistule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõige 4 kohaselt on kaasomand maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. Sama seaduseparagrahvi lõige 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
Eeltoodust lähtudes kuulub küttesüsteem koos ahjudega korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, kuna tegu on nii ühiseks kasutamiseks vajaliku hoone osaga ning see on oluline ka ohutuse tagamise seisukohast.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ