Õigus
Küsimus: Kas venna surma järel pärib nüüd vennanaine venna osa meie lapsepõlve kodust või on ka lastel mingi osa saada?15.09.2021
Tere. Meie isa surma järgi on meie maja pärijaid 3, minu ema, minu vend ja mina. Vend suri. Tal on abikaasa, kellega laps ja eelmisest abielust 2 last. Kas vennanaine pärib nüüd venna osa meie lapsepõlve kodust või on ka lastel mingi osa saada? Mis saab siis kui meie ema sureb? Ema on kogu aeg rääkinud, et tal on 2 võrdset last ja peale tema lahkumist oleksime jaganud 50% ja 50% meie lapsepõlvekodust. Huvitab kuidas venna surm mõjub jagamisele ja kui suur vastutus minule langeb. Kas see 50 ja 50 kehtib ka peale ema surma? Emal ei ole testamenti. Kuna meie lapsepõlvekodu ei ole täielikult meie halduses vaid meie ema õele kuulub 1/3 millest osa tema kasutuses olevast pindalast kuulub meie perele. Asja lahendamiseks pidi minu vend pöörduma kohtu poole aga praeguse olukorra tõttu asi seisab. Sellest tulenebki küsimus, et kui suur vastutus minule langeb? Ema on juba vana ja tema enam asju ei aja.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimusest ei nähtu, kas enne isa surma kuulus 2/3 majast isale või nimetatud osa vanemate ühisomandis. Eeltoodust sõltub see, milline osa kuulub Teie emale ja tema surma korral pärandvara hulka.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kes on minu venna lahkumise järel tema osa pärijad meie lapsepõlvekodust?15.09.2021
Meil on isa pärand 4/20 minul, 4/20 vennal ja 5/20 meie emal. Kes pärib venna ja kuidas pärandus jaguneb peale ema lahku. Meile on isa pärandina jäänud meie lapsepõlvekodust ülalpool mainitud osa. 7/20 majast kuulub meie tädile, ema õele. Ema on meile vennaga kogu aeg toonitanud, et siis kui teda enam ei ole, läheb tema osa jagamisele 50% ja 50% minu ja venna vahel. Mingit lepingut ega testamenti ei ole. Nüüd on aga olukord läinud nii kurvalt, et minu venda ei ole enam. Kas tema osa meie endisest kodust pärib nüüd ainult tema naine ja poeg või on ka tema poegadel eelmisest abielust oma osa saada pärandusena? Milliseks muutub olukord siis, kui meie ema enam ei ole (88 aastane)? Mina olen ilmselt tema otsene pärija. Kas ka minu lastel on õigus pärimisele ja kas ka vennanaine on meie ema pärija?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui Teie ema tee testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased ehk lapsed. Kui pärandaja surma ajal on elus tema alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased tema kaudu ehk Teie lapsed ei päri. Teie ema pärijateks on aga venna lapsed, kuna vend on surnud enne ema. Venna naine ei ole Teie ema pärijaks, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas minu ema uue mehe laps on ka minu ema pärija?15.09.2021
Tervist. Minu ema abiellus mehega ja sellel mehel oli ka alaealine laps. Nüüd laps on suureks kasvanud ja elab oma elu. Nendel on ühine perekonnanimi nüüd ehk minu emal, tema mehel ja mehe lapsel. Kuna emal on endal ka 2 last siis küsimus selline - emal on maja, kus hetkel emal pärandajad ei ole. Maja oli pärandatud emale veel vanaema kaudu aga nüüd kui emad enam poleks kas siis pärandajaks jääks ikka oma lastele või sinna kuulub ka selle mehe laps ka nüüd sisse? Kas siis kasulaps ka pärib minu ema vara ja maja? Kas oleks parem siis, et ema teeks testamendi sest ema ise ei soovi sellele kasulapsele midagi jätta.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui ema sai maja omanikuks pärimise teel, siis nimetatud maja ühisvara hulka ei kuulu ehk ema surma korral läheb maja täies ulatuses pärandvara hulka.
Teie ema abikaasa laps ei ole seadusjärgse pärimise korral Teie ema pärija, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kui laps loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele?15.09.2021
Tere.
Nagu ma olen aru saanud, siis pärija pärib ka võlad.
Kui laps, kui pärija, loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele (alaealine)?
Tänan abi eest.
Nagu ma olen aru saanud, siis pärija pärib ka võlad.
Kui laps, kui pärija, loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele (alaealine)?
Tänan abi eest.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas teada saada kes saab vanaema surma järel korteri, kuna ta rääkis, et see saab mulle aga kas ka mingi testament on, ei tea?15.09.2021
Tere
19.05.21 suri mu vanaema. Mis saab edasi tema korterist? Kuhu peab pöörduma?
Ta rääkis pidevalt, et korter jääb mulle (lapselaps), aga me ei tea kas ta tegi mingi reaalse dokumendi selle kohta. Elab ka tema poeg ehk minu isa. Minu arvates ikkagi siis läheb korter minu isale.
Lisaks - ma ise elan 200km oma vanematest ja ei saa tegeleda nt korteri välja üürimisega jne. Mu vanemad aga liiga vanad selleks ega oska. Kas ja kui kiirelt saab korteri nt müüki panna?
Tervitades
19.05.21 suri mu vanaema. Mis saab edasi tema korterist? Kuhu peab pöörduma?
Ta rääkis pidevalt, et korter jääb mulle (lapselaps), aga me ei tea kas ta tegi mingi reaalse dokumendi selle kohta. Elab ka tema poeg ehk minu isa. Minu arvates ikkagi siis läheb korter minu isale.
Lisaks - ma ise elan 200km oma vanematest ja ei saa tegeleda nt korteri välja üürimisega jne. Mu vanemad aga liiga vanad selleks ega oska. Kas ja kui kiirelt saab korteri nt müüki panna?
Tervitades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Testament on võimalik teha ainult kirjalikus vormis. Kui testamenti tehtud ei ole, toimub seadusjärgne pärimine. Seaduse kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk pärandaja lapsed. Lisaks pärib abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.
Korteri käsutusõigus (õigus müüa) kuulub asjaõigusseaduse alusel omanikule, seega kui pärimismenetluse käigus selgub, et seadusjärgseks pärijaks on Teie isa, on temal õigus ka otsustada korteri müügi ja muu sellega seonduva üle.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Millised on võimalused testamendi õigustühiseks tunnistamiseks testamendist välja jäetud abikaasal?15.09.2021
Millised on võimalused testamendi õigustühiseks tunnistamiseks testamendist välja jäetud abikaasal, kui tegu on abikaasade varalahususega ning ka õigust sundosale ülalpidamiskohustuse näol abikaasal ei ole?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärast pärandaja surma saab testamendi tühistamiseks hagiavalduse kohtusse esitada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks. Nendeks asjaoludeks võib olla näiteks pettus või asjaolu, et pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal võimeline aru saama testamendi sõlmimise asjaoludest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas jagatakse vara abikaasa surma korral üleelanud abikaasa ja kolme lapse vahel?15.09.2021
Kuidas jagatakse vara abikaasa surma korral üleelanud abikaasa ja kolme lapse vahel? Testament puudub. Minu arusaama järgi abikaasa on poole ühisvara omanik, teine pool läheb jagamisele. Kuidas toimub jagamine?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas on võimalik teha korteri kinkeleping pangalaenuga ostetud korterile kui laen pole veel täielikult kustutatud?15.09.2021
Kas on võimalik teha korteri kinkeleping pangalaenuga ostetud korterile kui laen pole veel täielikult kustutatud?
Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu
TsÜS § 76 lg 1 sätestab, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada, sama prg lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
Seega korterit on võimalik käsutada (kinkida) isegi olukorras, kui laen on tagastamata ja laenulepingus on võõrandamise õigus välistatud, kõne alla võib tulla üksnes lepinguliste sanktsioonide rakendamine (nt leppetrahv). Praktikas selliseid piiranguid vähemalt panga ja tarbija vahel sõlmitud lepingutes vähemalt üldjuhul siiski ei ole ja panditud vara võõrandamine lepingulisi sanktsioone kaasa ei too.
Küsimus: Kas võib sisse nõuda korteriühistult hallituse tekke ekspertiisi ja selle hallituse kõrvaldamise kulud?15.09.2021
Tegu 40-aastase kortermaja ülemise korrusega. Remont koos akende vahetusega korteris tehtud 8 aastat tagasi. 2 aastat tagasi hakkasid tekkima esimesed märgid hallitusest toa välisnurkades kohtades kus välisseintes samuti nurgad. Korduvalt sai korteriühistule teada antud probleemist nii telefoni kui ka maili teel. Hoolimata kõigest ei osutanud ühistu mingit huvi antud probleemi vastu. Omapoolselt sai poes olevate vahenditega tehtud hallitustõrjet nurkades. Suvel peale korteri müüki uute omanike soovil sai tellitud hallituse kohta ekspertiis mis tuvastas, et hallitus on tekkinud külmasildade tõttu nurkades ning probleem on korterist väljaspool. Ühistu poole uuesti pöördudes tuli vastuseks, et korteris oli mööbel paigutatud liialt nurka seina äärde ning seetõttu nurgad hallitasid. Antud nurkades polnud peale ühe riiuli mis seinast eemal miskit. Korteris pesu ei kuivatatud, igapäevaselt sai õhutatud ja kasutusel olid ka niiskusekogujad.
Hetkel on lisaks tellitud ekspertiisi kuludele teostatud nurkades ka tapeedi eemaldus, hallituse tõrje ning tapeedi vahetus. Kas on õigus teostatud tööde kulude kompenseerimist nõuda korteriühistult?
Hetkel on lisaks tellitud ekspertiisi kuludele teostatud nurkades ka tapeedi eemaldus, hallituse tõrje ning tapeedi vahetus. Kas on õigus teostatud tööde kulude kompenseerimist nõuda korteriühistult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu vastu kahjunõude esitamine on õigustatud juhul, kui:
- korteriomanikud (korteriühistu) on kaasomandi eseme korrashoiukohustust rikkunud;
- korteriühistu poolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav;
- korteriühistu vastu nõude esitanud korteriomanik on saanud kahju;
- korteriomaniku kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;
- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
Olukorras, kus kahjustatud korteriomanik peab kaasomandi eseme omanikuna tagama, et kaasomandi ese oleks sellises korras, et sellest ei tekiks kahju, tuleb lisaks eeltoodule hinnata kahjustatud korteriomaniku osa kahju tekkimises. Selle tegemisel väärivad kõrgendatud tähele panu korteri remondi käigus tehtud kaasomandi eseme muudatuste korrektsus ja korteriomaniku informeerimiskohustuse täitmine.
Kokkuvõtvalt vastutavad korteriomanikud korteriühistu kaudu tekkinud kahju eest juhul, kui kaalutluse tulemusena saadakse kõikidele eelnimetatud küsimustele vastus jah.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan nõuda kohtu kaudu elatist ja DNA testi mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? 14.09.2021
Tere!
Olukord selline, et lapse isa jäi Austraaliasse ning ise tulin last Eestisse sünnitama ja kasvatama. Laps on nüüd mõned kuud vanad ning lapse isa ei saanud märkida sünnitunnistusele. Kas mul on võimalik nõuda kohtu kaudu elatise maksmine ja DNA test mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? Lapse isa muutis vahepeal meelt ning ei ole enam üldse lapsest huvitatud. Ja kust võin leida detailsemat infot, kuidas seda situatsiooni läbi kohtu ajada? Ühe korra proovisin, kuid avalduse menetlemisest keelduti kuna avaldus polnud piisavalt hästi tehtud.
Ette tänades
Olukord selline, et lapse isa jäi Austraaliasse ning ise tulin last Eestisse sünnitama ja kasvatama. Laps on nüüd mõned kuud vanad ning lapse isa ei saanud märkida sünnitunnistusele. Kas mul on võimalik nõuda kohtu kaudu elatise maksmine ja DNA test mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? Lapse isa muutis vahepeal meelt ning ei ole enam üldse lapsest huvitatud. Ja kust võin leida detailsemat infot, kuidas seda situatsiooni läbi kohtu ajada? Ühe korra proovisin, kuid avalduse menetlemisest keelduti kuna avaldus polnud piisavalt hästi tehtud.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse tuvastamist ja elatise väljanõudmist on võimalik taotleda läbi kohtu, esitades kohtule vastavad hagid ja seda ka siis, kui lapse isa elab välisriigis.
Kuivõrd iga kaasus on oma asjaoludest lähtuvalt erinev, ei ole võimalik täita nö blanketti ja soovitan Teil võimaluse korral hagide koostamisel kasutada selle valdkonna spetsialisti abi. Lisaks asjaolude kirjeldamisele tuleb hagis esitada ka selgelt väljendatud nõue ja tasuda riigilõiv.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand