Õigus

Tere, korteriomanike kaasomandis olevat maatükki saavad kõik korteriomanikud kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele. Eraldi luba selleks korteriomanik küsima ei pea.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tervist

Kaasomandis oleva hoone osa isiklikuks kasutamiseks peab naabril olema kõigi korteriomandite omanike nõusolek. Juhul, kui see puudub, on isik vastava kaasomandi osa hõivanud ebaseaduslikult. Kui isik vabatahtlikult kaasomandi osa ei vabasta, tuleb kohtusse esitada hagiavaldus kinnisasja osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning endise olukorra taastamiseks. Sellise nõude võivad esitada omanikud eraldi või ka ühistu, kui ühistule vastav volitus anda (nt üldkoosolekul).

Elamu ümberehitamiseks näeb seadus ette ehitusteatise esitamise kohustuse. Teatis tuleb esitada läbi EHRi kohalikule omavalitsusele ning koos ehitusteatisega tuleb esitada ehitusprojekt ümberehitustööde kohta. Kohalik omavalitsus kaasab menetlusse KÜ ning küsib arvamust ehitusprojekti kohta. Reeglina kohalik omavalitsus omanike vahelisse vaidlusesse selle üle, kas vastavat pinda on isik õigustatud kasutama või mitte, ei lasku. Seda seetõttu, et KOV hindab projekti vastavust nõuetele ning eelkõige kontrollib ehitise ja ehitamise ohutust, omanikevaheliste vaidluste lahendamine on omanike endi asi.

Mis puudutab kindlustust, siis tuleb lähtuda vastavast kindlustuslepingust ning kindlustusandja üldtingmustest. Täpsemalt ei ole võimalik olemasoleva info valguses hinnata, mis tingimustel kindlustusandja hüvitise maksmisest võib keelduda.

Tere, mõlemad küsimused alluvad samale regulatsioonile, milleks on KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, soovitan pöörduda küsimusega Maa-ameti poole, mis korraldab maareformi seaduse paragrahv 22² lõige 1 kohaselt maa erastamist. Eelviidatud seadusesäte jõustus 2018 aastal.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui kõnealune e-posti aadress on registreeritud eraisiku nimele, siis eeldab selle KÜ nimele vormistamine kokkulepet. Juhul, kui eelmine juhatuse liige ei ole enda nimel olevat, KÜ nime sisaldavat, e-posti aadressi KÜ nimele vormistama, siis soovitan lahendada küsimus korteriomanike üldkoosoleku otsustega, keelata meili kaudu korteriomanikele eksitava info edastamine, ning, kui otsust ei täideta, siis pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Millist abi peaks KÜ kohtult küsima, seda soovitan arutada juba juristiga.
Kuna suure tõenäosusega on eelmise juhatuse liikme poolt kasutatud meilikontol salvestatud ka isikuandemete kaitse seadusega kaitstud korteriomanike isikuandmed (e-posti aadress, telefon, isikukood, ees- ja perekonnanimi, jne), mis tuleb uuele juhatusele üle anda, siis soovitan teavitada olukorrast ka Andmekaitseinspektsiooni.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomaniku tegevus, kes enda kasutuses olevat kaasomandi eset korras ei hoia, on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)§ 31 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras, ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
KrtS § 34 lg-st 2 tulenevalt valitsevad korteriomanikud kaasomandit korteriühistu kaudu, mille kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek. Probleemi lahendamiseks saab korteriomanike üldkoosolekvalida kolme võimaluse vahel:
1. korteriomanikele nende valduses oleva kaasomandi osaga seoses korrashoiureeglite ja tähtaegade kehtestamine.
2. Kaasomandi korrastamine korteriühistu kaudu, nõudes sellega seotud kulud sisse korteriomanikelt.
3. Korteriomandi võõrandamisnõude esitamine korteriomanikele, kes korteriomanike üldkoosoleku otsustest kinni ei pea.
Soovitan sobivaima lahenduse leidmise ja juriidiliselt korrektse otsustusprotsessi läbiviimise nimel olukord enne otsus(t)e langetamist juristiga läbi arutada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Eksamiaja muutmine ei ole mitte niivõrd õiguslik küsimus, kui halduskorralduse valdkonda kuuluv. Soovitan vastava küsimusega pöörduda kirjalikult Transpordiameti poole, et saada põhjendus, miks ei pea Transpordiamet sõidueksami aja muutmist Teie puhul põhjendatuks.

Lugupeetud pöörduja

Tööandja ei vaja töötaja nõusolekut selleks, et töötaja töötaks ööajal (st 22.00-6.00). Kui töötaja tervis ei luba kokku lepitud tingimustel tööd jätkata, siis teeb arst sellekohase otsuse, kust nähtub, milliseid ülesandeid ei tohi töötaja täita (nt tõsta raskusi) või millisel ajal töötamine on töötajale vastunäidustatud (nt öösel töötamine on vastunäidustatud) jne. Tööandja peab arsti otsusest lähtuma ja seda täitma.

Teie küsimusest nähtub, et arst on teinud otsuse, mille kohaselt ta soovitab tagada inimesele stabiilse unerežiimi, kuid samas ei kohusta. Antud otsuses ei ole öeldud, et töötaja ei või ööajal töötada. Kuivõrd töötaja on arsti otsuse töötaja kohta saanud, siis ei saa tööandja jätta seda tähelepanuta. Tööandjal tuleks töötaja saata töötervishoiuarsti kontrolli, kes hindab konkreetselt töötaja tervist töökeskkonnast ja tööülesannetest lähtudes. Sellisel juhul on tööandjal kohustus töötervishoiuarsti otsusest lähtuda.

Kui ka töötervishoiuarst leiab oma otsuses, et töötaja ei tohi ööajal töötada, siis peab tööandja töötaja tööaega muutma ning ei tohi töötajat ööajal tööle panna. Kui tööandjal ei ole võimalik tööd selliselt korraldada ning kergemat tööd ei ole töötajale pakkuda (või ei võta töötaja kergema töö pakkumist vastu), saab tööandja töötajaga töölepingu töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda, põhjendades töölepingu ülesütlemist sellega, et vastavalt arsti otsusele ei sobi töötaja tervis kokku lepitud tingimustel tööd tegema ning tööandjal ei ole töötajale teist tööd pakkuda (või ei võta töötaja teise töö pakkumist vastu).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, seadus esitab korteriühistu juhatuse liiksmele kaks nõuet. Esiteks peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik. Teiseks ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49 primm kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
Seega võib korteriühistu juhatuse liikmeks olla ka isik, kes ei ole korteriomanik.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tegemist on agressiivse kauplemisvõttega tarbijakaitseseaduse § 18 lg 4 p 6 tähenduses, mille kohaselt kauplemisvõtet peetakse alati agressiivseks ja selle kasutamine on keelatud, kui sellega kaasneb kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine. Võite teatada sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Lepingut Teil kauplejaga sõlmitud ei ole, seega ei ole Teil ka mingeid tasumisega seotud kohustusi. Kaupa ei saa kaupleja Teilt tagasi nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest kõnealuste sätete kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees. Kui üleandja ehk kaupleja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust konkreetse tarbija ees, siis ei saa ta kaupa alusetu rikastumise sätete alusel ka tagasi nõuda. Seega mida Te sokkidega teete (kas kasutate või hävitate) on Teie otsustada, mingeid kohustusi Teile sellest saadetisest ei teki.