Õigus

Leppetrahvinõue on lepingulise suhte rikkumisest tulenev nõue. Antud juhul võib öelda, et teie ja parklaoperaatori vahel oli sõlmitud parkimisleping vastavalt kehtestatud parkimistingimustele. Parkimistingimused peavad olema eksponeeritud juhile nähtaval kohal parklasse sissesõidul või muul nähtaval kohal. Asjaolu, kas Te rikkusite või ei rikkunud parkimistingimusi, tulebki nende parkimistingimuste najal välja selgitada. Antud juhul võib tähtsust omada vabal parkimiskohal olnud sildi "määratud eesmärgiga parkimiskoht" tähendus.

Teine küsimus kaasneb leppetrahvi nõude testavaks tegemisega. Eesti õiguspraktikas on peetud mõistlikuks leppetrahvi kättetoimetamise viisiks parkimislepingust tulenevate leppetrahvinõuete puhul trahvinõude jätmist sõiduki tuuleklaasile. Kui leppetrahvi väljastaja tõendab, et on leppetrahvinõude sõiduki tuuleklaasile jätnud, siis üldjuhul on sellega loetud tõendatuks, et lepptrahvinõue on esitatud.

Edasi menetluslikult on Teil võimalus kas leppetrahv tasuda või jätta tasumata. Viimasel juhul tuleb arvestada, et parklaoperaator võib esitada Teie vastu leppetrahvi nõudes hagi kohtusse. Kohtuperspektiiv sõltub siis parkimistingimuste sisust ja selles osas ma siinkohal andmete puudumise tõttu hinnangut anda ei saa.

Teisele isikule kahju tekitamine on üldjuhul õigusvastane ja kahju tekitaja peab tekitatud kahju hüvitama. Liikuva sõidukiga parkivale sõidukile kahjustuste tekitamise korral vastutab tekitatud kahju eest üldjuhul liikuva sõiduki juht, isegi, kui teine sõiduk oli pargitud liiklusnõuete vastaselt. Selles osas olete õigesti aru saanud, et vastutate tekitatud liikluskahju eest. Kahju kohene hüvitamine ei ole kindlasti keelatud. Samas, kui kahju põhjustanud sõiduk oli liikluskindlustusega kindlustatud, oleks kahju põhjustaja eest kannatanule kahju hüvitanud kindlustusselts. Võite kaaluda võimalust nõuda kannatanule tasutud rahasumma oma kindlustusseltsilt tagasi.

Tere!
Saan teie kirjast aru, et naabreid, kellega teeservituudi saamiseks on vajalik sõlmida kokkulepe on rohkem kui üks. Kuna kinnisvara aegajalt ikka vahetab omanikku, siis õiguskindluse tagamiseks on parem kui teeservituut sõlmitakse notariaalselt ja kantakse kinnistusraamatusse, sest sellisel juhul on see kehtiv ka kinnisasja omanike õigusjärglaste suhtes. Vabas vormis sõlmitud leping sellist õigusindlust ei taga.
Notar valmistab vajaliku lepingu ette ning saab teid kindlasti aidata ka tingimuste seadmisel. Tavapärased tingimused, mis peavad olema lepingus kindlasti ära toodud on juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg, tasu kasutamise eest ja kasutamise viis.
Kui mõni naaber keeldub teeservituudi sõlmimisest, siis olenemata sellest, kas ta tegi seda kirjalikult või suuliselt, on võimalus temalt seda nõuda ka kohtu kaudu, kui vastasel juhul kinnisasjale puuduks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Tervist

Otseselt seadus sellist protsenti või ruutmeetreid ette ei näe. Üldine põhimõte on, et kinnistul asuvate ehitiste kasutusotstarve peab vastama katastriüksuse (kinnistu) sihtotstarbele. Saan aru, et kinnistul elamu funktsiooniga ehitisi ei paikne, mille teenindamiseks on päikesepaneelid mõeldud. Sellisel juhul tuleb lähtuda päikesepaneelide kasutusotstarbest - kui selleks on toota elektrit, siis järelikult peab katastriüksuse sihtotstarve olema tootmismaa.
Maakatastriseaduse § 18¹ lg 3 näeb ette, et tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:
4) tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa.
Arvestades, et katastriüksuse sihtotstarve määratakse 5% täpsusega, on kohalik omavalitsus tuletanud selle 2,5% ilmselt põhimõttest, et sellisel juhul ümardatakse protsent veel allapoole ehk maakatastris ei ole vaja sihtotstarbe muudatust teha. Kui protsent on üle 2,5%, siis tuleks ümardada see 5%, mis nõuab juba sihtotstarbe registreerimist maakatastris.

Äriseadustiku § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

Riigikohus on lahendi nr 2-16-17508 p-s 10 selgitanud, et ÄS § 172 lg 1 teine lause annab koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud osanike nimekirja või elektronposti aadressil. Kui vähemalt ühte neist võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks ÄS § 172 lg 1 teises lauses ette nähtud korda. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks õigustatud isik.

Viidatud lahendi p-s 13 on kohus muuhulgas selgitanud, et teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab. Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga.

Koosoleku kokkukutsumise teate e-kirja teel kättetoimetamist on Riigikohus selgitanud lahendi nr 3-2-1-10-17 p-s 15. Juhul kui osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga, loetakse osanike koosoleku teade õigeaegselt saadetuks, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti.

Eelpool toodust tulenevalt puudub seadusjärgne kohustus koosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks paralleelselt posti ja e-kirja teel. Kui koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanike nimekirja kantud aadressil või muul teadaoleval aadressil on koosoleku kokkukutsumise teade edastatud nõuetekohaselt. Koosoleku teate kättetoimetamisel on oluline jälgida ka ÄS § 172 neljandas lauses toodud tähtaega, st teade peab jõudma adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Esitatud kuupäevadest lähtuvalt ei jõuaks täiendav, e-kirja teel saadetav koosoleku kokkukutsumise teade, enam õigeaegselt adressaadini.

Osanike otsus on osanike koosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Reservõppekogunemisel viibimine on ajutine töö tegemise takistus, mis ei eelda töölepingu peatamist. Tööleping säilitab kehtivuse, kuid erisustega. Tasustamise seisukohast on oluline märkida, et reservõppusel viibimise perioodil ei ole tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu. Saamata jäänud töötasu kompenseerib töötajale riigi poolt makstav toetust, mille suurus ja maksmise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (leitav lingilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009).

Töötasu hüvitis on ajutine meede, mille saamiseks on ette nähtud kriteeriumid nii töötajale kui tööandjale. Töötaja seisukohast on peamised kriteeriumid kehtiv tööleping hüvitist taotleva tööandjaga, sh tööleping peab olema sõlmitud hiljemalt 01.01.2021.a. Kui tööandja kvalifitseerub hüvitise kõlbulikuks ning ka töötajale esitatavad kriteeriumid on täidetud, võib antud situatsioonis saada hüvitise maksmisel takistuseks üksnes töötaja viibimine õppekogunemisel kogu kalendrikuu ulatuses. Tõenäoliselt see nii ei ole, mistõttu ei tohiks reservõppusel viibimine omada töötasu hüvitise saamisele mõju.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere!

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui abikaasa sellel päeval kohale ei ilmu, siis notar abielu lahutada ei saa. Iseasi, kas sellisel tegevusel on mõtet - kui üks abikaasadest on otsustanud kindlasti abielu lahutada, on tal võimalik pöörduda abielu lahutamiseks kohtusse ja kohus lahutab poolte abielu igal juhul (tekib lihtsalt teatav viivitus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Olete tsiteerinud eelmist perekonnaseadust, millel pole enam kehtivust.

Praegune perekonnaseadus ei näe ette võimalust, et vanem vabastatakse oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Vanemal on kohustus leida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks - kohus võib küll elatist mõjuval põhjusel vähendada alla kehtiva miinimummäära, kuid ülalpidamiskohustusest täielikult vanemat ei vabastata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9 lg, mis ütleb, et asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi.
Iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui:
1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega;
2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Viimati nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Pööningu ümberehitamisel ja eriomandi eseme koosseisu vormistamisel tuleb alustada korteriomanike kokkuleppe sõlmimisest, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Juhul, kui kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik, siis tuleb pööningu ümberehitamisega seotud otsused korteriomanike üldkoosolekul piisava häälteenamusega vastu võtta, koostada ehitusprojekt, hankida ehitusluba ning pöörduda kohtusse, paludes nende korteriomanike nõusolek, kes pööningu välja ehitamisele vastanduvad, vastavasisulise kohtumäärusega asendada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

2019.a kehtinud LS § 31 lg 9 kohaselt sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Mina mõistan eeltoodut selliselt, et jalgratturil on küll sõidueesõigus (§ 31 lg-d 5 ja 6), kuid see ei vabasta neid kohustusest järgida LS § 31 lg-s 9 sätestatud kiirusenõudest. Kui menetleja tuvastab, et jalgratturi kiirus oli suurem, kui jalakäija tavakiirus ja kiirus on mõjutanud tervisekahjustuse või varakahju tekkimist, võib tegemist olla ka jagatud vastutusega.