Õigus

Tere,
Meie ühistus on 4 korterit ja 2 juhatuse liiget. Hääled jagunevad igal üldkoosolekul 50% (II korrus + 1 juhatuse liige) vastu ja 50% (I korrus + 1 juhatuse liige) poolt.
Juhatuse liikmed ei suuda ka omavahel mitte midagi kokku leppida, ja nii juba 10 aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus on vaja nn. "tulekahju kustutada" ja renoveerimistööd tehakse vaid nn. "Augu paikamiseks". Üritasime avaldada mitte huvitatud juhatuse liikmele ka umbusaldust kuid tema naaber (II korrus) on tema poolt ja jälle on hääled 50:50.
Kas meil oleks võimalus I korrus korda teha oma vahenditest? Kuna meie ühistul ei ole ka remondifondi siis ei ole ka korteriühistul vahendeid, mille eest maja korda teha?
Oleme nõus I korruse koridori ja välisfassaadi korrastama oma rahade eest! Kuid II korrus ähvardab, et kui me teeme parendusi siis nemad lõhuvad või lammutavad parendused maha ja nõuavad, et taastaksime endise olukorra.
Põhikirja ühistul ei ole. Majanduskava ei ole. Juhatuse liige ei ole koosolekut kokku kutsunud ega ka selleks mitte midagi teinud, et maja korda saaks.
Veel üks küsimus kui hääled jagunevad 50% poolt 25% vastu ja 25% erapooletu või ei ilmu koosolekule, kuidas siis saaks otsustada? Siis ju ikka 50% poolt??

Uusarenduse majas on arendaja poolt valitud KÜ-le valitseja, kellega aasta jooksul suhted liiga soojad ei ole olnud ja oleme kõigi korteriomanikega vastu võtnud otsuse juhatuse määrata, et aru saada KÜ rahalisest seisust ja kulutustest.
Tulenevalt seadusest peaks selline otsus 100% nõusolekuga ja kõigi kaasomanike allkirjadega piisav olema, KÜ on alla 10 korteri ja otsus peaks olema kooskõlas KrtS §21 (7) ja § 24 (3)(4)?
Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab ja valitseja volitused on sellega lõppenud või saab KÜ eksisteerida Juhatus ja Valitseja samal ajal?
Haldusfirmaga sõlmitud leping peaks sõltumata Valitsejast või Juhatusest edasi kehtima ja haldusfirma kohustused ei tohiks volituste muutusest tulenevalt muutuda?

Firma andis isikule võlgu maa ostmiseks ja kolmeks aastaks, leping olemas aga kahjuks see sama isik suri ja tuli välja, et pärandas selle tükki oma mehele. Meest ei usaldata, mees ei käi tööl, ta räägib, et tal on aega kolm aastat. Küsimus kas saab firma midagi teha, et vähendada lepingut või küsida tagasi maatükk võla katteks?

Tere
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?

Võimalusel paluksin viidet seadusele.

Lugupidamisega

Tere! Sooviks teada, kas korteri omanikul on õigus vahetada ära püstaku küttetorustik ning vee ja kanalisatsioonitorustik ilma ühistu koosoleku otsuseta?

Ette tänades

Tere!
Elame väikelinnas, 24 korteriga majas. Parkimiskohti on 26. Ühistu maa-alal on võimalik igale korteriomandile eraldada üks parkimiskoht ja võimalike külaliste jaoks eraldada ühised kaks kohta. Viimastel kuudel tekkis olukord, kus kolmel korteriomanikul oli pidevalt parkimisalal 2-4 autot, mis takistasid teiste omanike parkimist, manööverdamist ja osad inimesed jäid seetõttu parkimiskohast ilma. Korteriomandi seadusest lähtuvalt otsustas ühistu juhatus algatada arutelu olukorra normaliseerimiseks. Praeguses olukorras ei olnud võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega saadeti kõikidele korteriomanikele küsitlusleht, kus olid kirjas juhatuse ettepanekud parkimise reguleerimiseks. Korteriomanikel oli võimalik vastata NÕUSTUN/EI NÕUSTU, põhjendada oma valikut ja teha lisaettepanekuid.
Küsitlusele vastas 18 korteriomanikku 24-st. Kõik vastajad nõustusid muutmise ettepanekutega ja leidsid, et korteriomanikel peavad olema võrdsed tingimused. Meie ühistu põhikirja järgi on otsustamiseks vajalik 2/3 ühistu liikmete nõusolek. Vastavalt enamuse kokkuleppele kinnitati igale korteriomanikule 1 parkimiskoht; parkimiskohad + 2 külaliste kohta märgistatakse; ühistu piirile paigaldatakse märk ERAMAA, mis lubab siseneda omaniku loal; korteriomanik kellel puudub sõiduk, võib anda kirjaliku loa, naabrile parkimiseks.
Probleem on kahe korteriomanikuga, nemad ei vastanud ka ettepanekutele ega ei andnud tagasisidet. Pargivad teiste korterite parkimiskohtadele (kuigi kohad on märgistatud), keelduvad lisaautode eemaldamisest parkimisalalt.
Mida teha? Millised oleks võimalused olukorra lahendamiseks?
Tänan!

Tere.
Minul on niinimetatud riiulifirma. Asutatud on sissemaksega, majandustegevust pole toimunud. Tuli teade, et pean esitama kolme aasta majandusaasta aruande.
Kas pean kõik kolm aastat järjest kasumiaruande ja bilansi nulliga esitama?
Kuidas ja millisel real kajastada sissemakset 2508 eurot, ja kas iga aasta pean samamoodi kajastama seda sissemakset?

16.05.2019 tabas mind Tartu EMO lähedal ootamatu terviserike-südame rütmihäire, otsustasin koheselt EMO-sse siirduda. EMO parklasse jõudes märkasin, et ainuke vaba koht oli varustatud tahvlikesega MÄÄRATUD EESMÄRGIGA PARKIMISKOHT. Otsustasin sellele kohale auto parkida kuna tervislik seisund oli selline, et sõitu ei olnud võimalik jätkata. Märgistasin parkimise parkimiskellaga ja suundusin EMO-SSE. EMO seisukohast on selline tervise seisund nn. punases tsoonis mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist, nii minuga juhtus ja selle kohta väljastas EMO ka EPIKRIISI.
Pärast südame rütmi taastamist auto juurde naastes mingeid teateid auto juures ei avastanud.
Nüüd 20.04.2021 sain oma meilile teate et olen jätnud tasumata leppetrahvi, kuna olen parkinud selleks mitte ettenähtud
kohale. Kirjutasin neile, selgitasin olukorda ja palusin leppetrahv tühistada. Mulle vastati eitavalt.
Kas minuga on käitutud seaduspärasel?

Tere
Linnas tänava äärde peatudes riivasin pargitud auto põrkerauda ja vigastasin oma auto külge. Koheselt teatasin politseisse, kes kohale ei tulnud. Tuli omanik ja nõudis oma auto põrkeraua vigastuse eest märkimisväärse summa, mille tasusin (tunnistajad olemas). Edasi KASKO ja jälle omavastutus.
Hiljem selgus, et autol, mida riivasin, polnud liikluskindlustust. Auto oli pargitud sõidutee serva vastassuunda. Kuna kõnniteed puudusid ja vastu tuli isa lapsega, liikusin pargitud sõidukile liiga lähedale.
Palun, kas selle juhtumi lahendus on õige?

Tere! Mul oleks vaja saada kokkulepe naabritega, et omakorda saada teeservituuti. Kas kokkulepe võiks olla vormistatud vabas vormis või olemas konkreetne vorm selle jaoks? Millised andmed peaksid olema selles kokkuleppes kajastatud? Kui mingi naaber keeldub, kas tema keeldumine samuti peaks olema kirjalik?