Õigus

Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?

Tere!

Järgmine olukord: plaanis avada ettevõtte (OÜ), osanikuks on "puhas" inimene võlgadeta, aga eeldataval juhatuse liikmel on kohtutäituri poolt arestitud hetkel konto. Juhatuse liige ei plaani olla ka osanikuks, ehk tegemist kahe erineva inimesega, kes on pereliikmeliselt seotud. Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt? Või juhatuse liige võib tegutseda kartmata, et tekitab firmale kahju oma isiklike võlgade pärast?

Tänan Teid vastuse eest!

Lugupidamisega

Elukaaslane asutas ilma sissemakseta osaühingu, hiljem lisandusin ka mina juhatuse liikmena. Jaanuari lõpus vormistasime notaris ettevõtte minu nimele ja lisasime ka, et sissemakse saab tehtud ja nüüd tahamegi seda sissemakset teha.
Küsimus: kas osakapitali sissemakse peab tegema ikkagi endine omanik oma kontolt või võin ka mina (uus omanik ja juhatuse liige) seda ise teha?

Tere!

Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.

Ette tänades!

Tere!
Naaber suri ja sugulased ei ole saanud veel notariaalselt pärimist tõestatud. Kellele kuulub korter seni? Kas saan nõuda enne pärijaks saamist naaberkorteris seadusega ettenähtud +18 C õhutemperatuuri tagamist? Hetkel on naaberkorter sama külm kui välistemperatuur ja mulle tähendab see topelt küttekulusid, et saada oma korteris normaalne soojus.
Lugupidamisega

Minu vanemate ühisvaras olnud korteri peal on pangalaen. Pärast isa surma peaks pärandavarana jääma pool korterist emale (ühisvara), teine pool jagunema võrdsetes osades ema, venna ja minu vahel.
Kuna mina elan selles korteris ja hakkan edaspidi pangalaenu teenindama (maksmata on ligi pool kogulaenust), siis soovin omandada suurema osa korterist kui pärandijärgne mõtteline osa.
Kas selleks tuleb sõlmida pärandvara jagamise leping? Kas sellises lepingus saab määratleda iga pärija mõttelise osa suuruse nii nagu me parajasti omavahel kokku lepime? Kui ma aga ostaksin vennalt ära tema pärandijärgse mõttelise osa, siis kas see fikseeritakse samuti pärandvara jagamise lepingus või tuleb selleks teha eraldi ostu-müügi leping kokkulepitud hinnaga?
Pärandi hulka kuulub ka teisi varaesemeid, nagu auto ja veel üks kinnisvara (mis on ka korteri hüpoteek). Need tahame omavahel ära jagada, aga erinevalt korterist ei soovi teisi esemeid "poolitada"/"tükeldada". Kas kõik pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepingu kaudu või tuleb sõlmida iga vara jagamise jaoks eraldi leping?
Lisaks – kas pangaga tuleb sõlmida uus laenuleping? Kas selle käigus võivad muutuda ka laenutingimused? Kas laenu pärides ja laenulepingut ümber vormistades on võimalik maksta korraga tagasi ka suurem osa laenust (et hoida igakuiselt makstavate intresside pealt kokku)?
Ühesõnaga – kuidas tegutseda, et oleks hästi ja õiglane ning hoiaks ka vormistamistega seotud kulutusi kokku?
Suur tänu!

Tere.
Mida teha olukorras, kui korterelamu (12 korterit, ühistu olemas) ei saa majaalust maad erastada? Maja ei saa kanda kinnisturaamatusse. Olukord järgmine - kahe korteri omanik on korterid välja üürinud mitmeid aastaid tagasi. Korterite omanik on nüüdseks surnud, lapsed olid alaealised ja korterid päris abikaasa. Kes on nüüdseks lahkunud riigist Valgevenesse (lapsed on Eestis ja nüüd täiskasvanud). Korterite üürnikud ei tee midagi, et omanikuga ühendust võtta. Kas pärija oleks pidanud nendega tegema uue üürilepingu? Kogu selle olukorra taha jääb nüüd majale laenu võtmine. Maja on vana ja vajab hädasti remonti. Majaelanikud on nõutud ja pahased, kuna lahendust pole. Üürnikel on ükskõik ja käituvad nagu kuuluksid korterid neile.
Tänan

Tere

Ülemised naabrid on korduvalt uputanud meie korterit. Kuna meil on korter kindlustatud, siis seekord nõudsime kindlustuse omavastutuse summa neilt välja. Naabrid olid nõus maksma, KÜ esimees oli tunnistajaks ka kohal. Peale juhtumit naabrid ignoreerivad meid ja ei plaanigi raha tagasi maksta. Oleme kirjalikult ka kõik kindlustusdokumendid neile esitanud. Kas selles olukorras on võimalik midagi teha?

Ette tänades

Tere. KÜ-s tekkis vaidlus esemete hoiustamisest koridoris. Hoolimata Päästeameti hoiatusest probleem jätkus. Nagu ikka, probleemiks jalgrattad, kärud, kelgud. Enamik kortereid sai korteri ostul osta panipaiga, osadel panipaik korteris sees. Üksikutel pole üht ega teist. KÜ juhatus otsustas jalgrataste hoiustamiseks õuetingimustesse osta rattahoidikud (ca 560 €). Hääletust sellise ostu jaoks eelnevalt ei tehtud, samuti polnud korteriomanike kokkulepet sellele ega ka majanduskavas pole kulu ettenähtud. Kortereid on 40, jalgrattakohti tekkis 10, seega parimal tahtmisel saab rattahoidikut kasutada 25% elanikest. Põhiliselt seisavad seal aga ikka need rattad, kelle omanikud otsustasid osta korteri ilma panipaigata ja nüüd pole ruumi piisavalt. Ehk siis üks korter kasutab mitut hoidikukohta. Kohtade kasutus ei ole reguleeritud.

Probleemi ilmnemisel andsin KÜ juhatusele teada, et olen nõus, kui isikud, kellel on probleeme rataste hoiustamisega, teevad ise selle kulutuse ja vajadusel panevad rahad kokku. St on aktsepteeritav rattahoidja soetamine ja kaasomandile (maja ette) paigutamine ja kasutamine, kuid seda nende isikute rahade eest, kes seda kasutada soovivad.

Samas andsin ka teada, et kuna tegemist on minu meelest mugavusteenuse ostuga, ehk väheste elanike ruumipuuduse lahendamisega ja isiklike esemete hoiustamise küsimusega, mitte omandi säilitamiseks vajaliku kuluga, ei ole ma KÜ liikmena nõus, et selline kulutus tehakse KÜ rahade eest (remondifondist). Arvestades ka asjaolu, et kõigi rahade eest tehakse ost, mida kasutada saavad tegelikult ainult 1/4 elanikest, kui sedagi. Seda enam, suur osa elanikke on korteri ostu läbi mõelnud ja ostnud panipaiga (1500 €).

Juhatus seda seisukohta ei arvestanud. Märgin ka ära, et tegemist on remondifondi suurust arvestades (ca 3000 €) arvestatava kuluga.

Siinkohal soovikski teada, kas eelpool kirjeldatud kulu peaks seadusandluse kohaselt olema häälteenamuse või kokkuleppe alusel? Samuti, kuidas toimida juba tehtud kulutuse osas, mis on juhatusel tehtud omavoliliselt, kas nõuda juhatuselt raha tagastamist või on mul õigus küsida oma osa tagastamist proportsionaalselt, kuna mina ei olnud sellise kulutusega nõus? Ja kas tagantjärele selle kulutuse seadustamine on õiguspärane (häälteenamuse/kokkuleppe küsimine) ?

Lugupidamisega

Tere,

Kui vanaema on siit ilmast lahkumas ning temast jääb järgi korter, kas selle korteri pärib ainult tema ainus tütar või on õigus ka mingile osale tema kolmel lapselapsel?

Testament puudub.