Õigus
Küsimus: Kuidas täpsemalt määratleda, mis alusel tööleping lõppes?16.02.2021
Tere.
Välisriigi ajutise töölepingu pikkuseks oli 9 kuud mis pidi lõppema tähtaja saabumisel, kuid töötasin rohkem kokku aasta ja paar kuud. Lepingus oli kirjas maksimaalne tähtaja pikkus 9 kuud. Oman ka staaži 12k Eesti töötukindlustus hüvitise jaoks.
Ajutine leping st. kirjas lõppkuupäev või ajaline pikkus. Kui pärast lepingu perioodi jätkab töötaja ja tööandja nõustub on selline jätkamine "omal äranägemisel" mis üldiselt tähendab, et kumbki pool võib lõpetada viivitamata ja ilma sellest etteteatamata.
Eesti Töötukindlustus seaduses on kirjas: teil on õigus saada töötuskindlustushüvitist kui teie tähtajaline tööleping lõppes, teie võlaõiguslik leping lõppes nt töövõtuleping.
Töösuhe lõpetati enda algatusel kuigi tööandja ütles, et leping on läbi.
Tekib vastuolu: kas lähtutakse tähtajalisest töölepingust ehk lepingust mis on kõige alus või töösuhte lõpetamisest &"enda algatusel" kuigi ajaline määr 9 kuud oli möödas.
Välisriigi ajutise töölepingu pikkuseks oli 9 kuud mis pidi lõppema tähtaja saabumisel, kuid töötasin rohkem kokku aasta ja paar kuud. Lepingus oli kirjas maksimaalne tähtaja pikkus 9 kuud. Oman ka staaži 12k Eesti töötukindlustus hüvitise jaoks.
Ajutine leping st. kirjas lõppkuupäev või ajaline pikkus. Kui pärast lepingu perioodi jätkab töötaja ja tööandja nõustub on selline jätkamine "omal äranägemisel" mis üldiselt tähendab, et kumbki pool võib lõpetada viivitamata ja ilma sellest etteteatamata.
Eesti Töötukindlustus seaduses on kirjas: teil on õigus saada töötuskindlustushüvitist kui teie tähtajaline tööleping lõppes, teie võlaõiguslik leping lõppes nt töövõtuleping.
Töösuhe lõpetati enda algatusel kuigi tööandja ütles, et leping on läbi.
Tekib vastuolu: kas lähtutakse tähtajalisest töölepingust ehk lepingust mis on kõige alus või töösuhte lõpetamisest &"enda algatusel" kuigi ajaline määr 9 kuud oli möödas.
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööleping sõlmitakse tähtajaliselt, tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõike 2 kohaselt teavitada töötajat tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest ning töölepingu kestusest ehk sellest, mis ajani tööleping kehtib. Kui töötaja pärast tähtajalise töölepingu tähtaja saabumist edasi töötab ning tööandja viie tööpäeva jooksul ei ole töötajale öelnud, et tähtaeg on saabunud ja töötaja tööleping sellega lõppenud, on tööleping muutunud tähtajatuks (TLS § 80 lõige 3).
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.
Teie küsimusest nähtub, et pärast tähtajalise töölepingu tähtaja saabumist töötasite veel edasi. Seega, kui tööandja pärast tähtaja saabumist ei andnud Teile viie tööpäeva jooksul teada, et tööleping on tähtaja saabumisega lõppenud, on tööleping muutunud tähtajatuks ning leping tähtaja saabumisega ei lõppenud. Kui Te lõpetasite töölepingu korraliselt TLS § 85 lõike 1 alusel ehk omal soovil, siis ei ole Teil õigus saada Töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitise kohta saate täpsemalt lugeda Töötukassa veebilehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri?15.02.2021
Tere!
Naaber (kortermajas) juhib sigaretisuitsu oma õhupuhasti/tõmbekapi kaudu tema korteri kasutuses olevasse ventilatsiooni- (õhu)lõõri, sealt imbub suitsuhais minu korterisse, arvatavalt lae-, seinapaneelide vahelt, samuti amortiseerunud õhulõõride kaudu. Akna, tubade õhuklapi lahti hoidmine ei too minu korterisse värsket õhku - ilmselt minu korterisse ehitatud ripplagede tõttu. Suitsuhais saab köögis ripplae alla, imbub tubade ripplae alla ja seda ei saa välja ventileerida. Tulemuseks on nn "raske õhk" minu korteris. Minu korteri õhulõõri sein haiseb suitsuhaisu järgi, seega selle kaudu ilmselt ei saa tulla korterisse värsket õhku.
Korteriühistu põhikirjast ja juhatusest abi ei ole.
Paluksin teada:
1. Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri, kuna Tubakaseaduses par 29 loetelus ei ole suitsetamise (sigaretisuitsu juhtimise) keelukohana nimetatud kortermajade õhu- (ventilatsiooni) lõõre?
2. Millised peamised tõendusmaterjalid on vaja lisada naabri vastu hagi esitamisel kohtusse- minu korteris läbiviidud õhuanalüüs? Kui õhuanalüüs ei tuvasta suitsuhaisu, kas tõendusena saaks esitada (naabri õhulõõri kõrval asuva minu korteri) õhulõõri seinal suitsuhaisu tuvastamine?
Naaber (kortermajas) juhib sigaretisuitsu oma õhupuhasti/tõmbekapi kaudu tema korteri kasutuses olevasse ventilatsiooni- (õhu)lõõri, sealt imbub suitsuhais minu korterisse, arvatavalt lae-, seinapaneelide vahelt, samuti amortiseerunud õhulõõride kaudu. Akna, tubade õhuklapi lahti hoidmine ei too minu korterisse värsket õhku - ilmselt minu korterisse ehitatud ripplagede tõttu. Suitsuhais saab köögis ripplae alla, imbub tubade ripplae alla ja seda ei saa välja ventileerida. Tulemuseks on nn "raske õhk" minu korteris. Minu korteri õhulõõri sein haiseb suitsuhaisu järgi, seega selle kaudu ilmselt ei saa tulla korterisse värsket õhku.
Korteriühistu põhikirjast ja juhatusest abi ei ole.
Paluksin teada:
1. Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri, kuna Tubakaseaduses par 29 loetelus ei ole suitsetamise (sigaretisuitsu juhtimise) keelukohana nimetatud kortermajade õhu- (ventilatsiooni) lõõre?
2. Millised peamised tõendusmaterjalid on vaja lisada naabri vastu hagi esitamisel kohtusse- minu korteris läbiviidud õhuanalüüs? Kui õhuanalüüs ei tuvasta suitsuhaisu, kas tõendusena saaks esitada (naabri õhulõõri kõrval asuva minu korteri) õhulõõri seinal suitsuhaisu tuvastamine?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt on juhul, kui suitsuhais levib naaberkorterisse, tegemist õigusvastase käitumisega, kuna see kahjustab oluliselt teise korteri kasutamist.
Naaber korteriomaniku vastu nõude esitamiseks tuleb korteris tuvastada suitsuhais ning korter, kust see lähtub.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas arvestada lahutamisel korteri eest kompensatsiooni kui kasutasime selle ostuks abikaasa korteri raha ja võtsime ka laenu?11.02.2021
Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, on tal õigus nõuda, et selle väärtus (antud juhul kõnealuse 2-toalise korteri müügitulu) hüvitatakse ühisvara arvel.
Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast (s.o korteri turuväärtus) maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud (s.o lahusvarana panustatud osa), ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt?11.02.2021
Tere!
Järgmine olukord: plaanis avada ettevõtte (OÜ), osanikuks on "puhas" inimene võlgadeta, aga eeldataval juhatuse liikmel on kohtutäituri poolt arestitud hetkel konto. Juhatuse liige ei plaani olla ka osanikuks, ehk tegemist kahe erineva inimesega, kes on pereliikmeliselt seotud. Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt? Või juhatuse liige võib tegutseda kartmata, et tekitab firmale kahju oma isiklike võlgade pärast?
Tänan Teid vastuse eest!
Lugupidamisega
Järgmine olukord: plaanis avada ettevõtte (OÜ), osanikuks on "puhas" inimene võlgadeta, aga eeldataval juhatuse liikmel on kohtutäituri poolt arestitud hetkel konto. Juhatuse liige ei plaani olla ka osanikuks, ehk tegemist kahe erineva inimesega, kes on pereliikmeliselt seotud. Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt? Või juhatuse liige võib tegutseda kartmata, et tekitab firmale kahju oma isiklike võlgade pärast?
Tänan Teid vastuse eest!
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas osakapitali sissemakse peab tegema endine osanik oma kontolt või võin ka mina uue omaniku ja juhatuse liikmena?11.02.2021
Elukaaslane asutas ilma sissemakseta osaühingu, hiljem lisandusin ka mina juhatuse liikmena. Jaanuari lõpus vormistasime notaris ettevõtte minu nimele ja lisasime ka, et sissemakse saab tehtud ja nüüd tahamegi seda sissemakset teha.
Küsimus: kas osakapitali sissemakse peab tegema ikkagi endine omanik oma kontolt või võin ka mina (uus omanik ja juhatuse liige) seda ise teha?
Küsimus: kas osakapitali sissemakse peab tegema ikkagi endine omanik oma kontolt või võin ka mina (uus omanik ja juhatuse liige) seda ise teha?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Võib aga eeldada, et kui ülekande teeb tänane osanik ehk Teie, siis ei tohiks registril sellega probleemi olla.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärandaja võlad saab pärimisel kohe teada või võivad need hiljem ka välja imbuda?11.02.2021
Tere!
Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.
Ette tänades!
Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.
Ette tänades!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kuna Teie küsimusest võib eeldada, et Te ei lasknud teha pärandvara inventuuri, siis on tõesti võimalik, et võlad selguvad ka alles teatud aja möödumisel. Ka need võlad tuleb tasuda pärijal.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kellelt nõuda korteri kütmist, kui omanik suri ja pärand pole veel vormistatud, minu korter ka seetõttu külm?11.02.2021
Tere!
Naaber suri ja sugulased ei ole saanud veel notariaalselt pärimist tõestatud. Kellele kuulub korter seni? Kas saan nõuda enne pärijaks saamist naaberkorteris seadusega ettenähtud +18 C õhutemperatuuri tagamist? Hetkel on naaberkorter sama külm kui välistemperatuur ja mulle tähendab see topelt küttekulusid, et saada oma korteris normaalne soojus.
Lugupidamisega
Naaber suri ja sugulased ei ole saanud veel notariaalselt pärimist tõestatud. Kellele kuulub korter seni? Kas saan nõuda enne pärijaks saamist naaberkorteris seadusega ettenähtud +18 C õhutemperatuuri tagamist? Hetkel on naaberkorter sama külm kui välistemperatuur ja mulle tähendab see topelt küttekulusid, et saada oma korteris normaalne soojus.
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärast pärimismenetluse algatamist kui pärijad ei tee pärandist loobumise avaldust, siis loetakse nad kolme kuu möödumisel alates pärimisõiguse teadasaamisest pärandi vastuvõtnuks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepinguga või tuleb sõlmida eraldi lepingud?11.02.2021
Minu vanemate ühisvaras olnud korteri peal on pangalaen. Pärast isa surma peaks pärandavarana jääma pool korterist emale (ühisvara), teine pool jagunema võrdsetes osades ema, venna ja minu vahel.
Kuna mina elan selles korteris ja hakkan edaspidi pangalaenu teenindama (maksmata on ligi pool kogulaenust), siis soovin omandada suurema osa korterist kui pärandijärgne mõtteline osa.
Kas selleks tuleb sõlmida pärandvara jagamise leping? Kas sellises lepingus saab määratleda iga pärija mõttelise osa suuruse nii nagu me parajasti omavahel kokku lepime? Kui ma aga ostaksin vennalt ära tema pärandijärgse mõttelise osa, siis kas see fikseeritakse samuti pärandvara jagamise lepingus või tuleb selleks teha eraldi ostu-müügi leping kokkulepitud hinnaga?
Pärandi hulka kuulub ka teisi varaesemeid, nagu auto ja veel üks kinnisvara (mis on ka korteri hüpoteek). Need tahame omavahel ära jagada, aga erinevalt korterist ei soovi teisi esemeid "poolitada"/"tükeldada". Kas kõik pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepingu kaudu või tuleb sõlmida iga vara jagamise jaoks eraldi leping?
Lisaks – kas pangaga tuleb sõlmida uus laenuleping? Kas selle käigus võivad muutuda ka laenutingimused? Kas laenu pärides ja laenulepingut ümber vormistades on võimalik maksta korraga tagasi ka suurem osa laenust (et hoida igakuiselt makstavate intresside pealt kokku)?
Ühesõnaga – kuidas tegutseda, et oleks hästi ja õiglane ning hoiaks ka vormistamistega seotud kulutusi kokku?
Suur tänu!
Kuna mina elan selles korteris ja hakkan edaspidi pangalaenu teenindama (maksmata on ligi pool kogulaenust), siis soovin omandada suurema osa korterist kui pärandijärgne mõtteline osa.
Kas selleks tuleb sõlmida pärandvara jagamise leping? Kas sellises lepingus saab määratleda iga pärija mõttelise osa suuruse nii nagu me parajasti omavahel kokku lepime? Kui ma aga ostaksin vennalt ära tema pärandijärgse mõttelise osa, siis kas see fikseeritakse samuti pärandvara jagamise lepingus või tuleb selleks teha eraldi ostu-müügi leping kokkulepitud hinnaga?
Pärandi hulka kuulub ka teisi varaesemeid, nagu auto ja veel üks kinnisvara (mis on ka korteri hüpoteek). Need tahame omavahel ära jagada, aga erinevalt korterist ei soovi teisi esemeid "poolitada"/"tükeldada". Kas kõik pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepingu kaudu või tuleb sõlmida iga vara jagamise jaoks eraldi leping?
Lisaks – kas pangaga tuleb sõlmida uus laenuleping? Kas selle käigus võivad muutuda ka laenutingimused? Kas laenu pärides ja laenulepingut ümber vormistades on võimalik maksta korraga tagasi ka suurem osa laenust (et hoida igakuiselt makstavate intresside pealt kokku)?
Ühesõnaga – kuidas tegutseda, et oleks hästi ja õiglane ning hoiaks ka vormistamistega seotud kulutusi kokku?
Suur tänu!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui pärandajal on testament, siis seadusjärgset pärimist ei toimu.
Laenulepingu ümbervormistamise ja tingimuste osas tuleb suhelda pangaga. Lisaks tuleb pärast laenu ümbervormistamist teavitada ka notarit.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Mida teha kui kortermaja maad ei saa erastada, sest kahe korteri omanikud surnud ja pärijad välismaale kolinud?09.02.2021
Tere.
Mida teha olukorras, kui korterelamu (12 korterit, ühistu olemas) ei saa majaalust maad erastada? Maja ei saa kanda kinnisturaamatusse. Olukord järgmine - kahe korteri omanik on korterid välja üürinud mitmeid aastaid tagasi. Korterite omanik on nüüdseks surnud, lapsed olid alaealised ja korterid päris abikaasa. Kes on nüüdseks lahkunud riigist Valgevenesse (lapsed on Eestis ja nüüd täiskasvanud). Korterite üürnikud ei tee midagi, et omanikuga ühendust võtta. Kas pärija oleks pidanud nendega tegema uue üürilepingu? Kogu selle olukorra taha jääb nüüd majale laenu võtmine. Maja on vana ja vajab hädasti remonti. Majaelanikud on nõutud ja pahased, kuna lahendust pole. Üürnikel on ükskõik ja käituvad nagu kuuluksid korterid neile.
Tänan
Mida teha olukorras, kui korterelamu (12 korterit, ühistu olemas) ei saa majaalust maad erastada? Maja ei saa kanda kinnisturaamatusse. Olukord järgmine - kahe korteri omanik on korterid välja üürinud mitmeid aastaid tagasi. Korterite omanik on nüüdseks surnud, lapsed olid alaealised ja korterid päris abikaasa. Kes on nüüdseks lahkunud riigist Valgevenesse (lapsed on Eestis ja nüüd täiskasvanud). Korterite üürnikud ei tee midagi, et omanikuga ühendust võtta. Kas pärija oleks pidanud nendega tegema uue üürilepingu? Kogu selle olukorra taha jääb nüüd majale laenu võtmine. Maja on vana ja vajab hädasti remonti. Majaelanikud on nõutud ja pahased, kuna lahendust pole. Üürnikel on ükskõik ja käituvad nagu kuuluksid korterid neile.
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui naabrid uputavad, nüüd olid nõus ka kindlustuse omavastutuse hüvitama aga ikkagi ei tee seda?09.02.2021
Tere
Ülemised naabrid on korduvalt uputanud meie korterit. Kuna meil on korter kindlustatud, siis seekord nõudsime kindlustuse omavastutuse summa neilt välja. Naabrid olid nõus maksma, KÜ esimees oli tunnistajaks ka kohal. Peale juhtumit naabrid ignoreerivad meid ja ei plaanigi raha tagasi maksta. Oleme kirjalikult ka kõik kindlustusdokumendid neile esitanud. Kas selles olukorras on võimalik midagi teha?
Ette tänades
Ülemised naabrid on korduvalt uputanud meie korterit. Kuna meil on korter kindlustatud, siis seekord nõudsime kindlustuse omavastutuse summa neilt välja. Naabrid olid nõus maksma, KÜ esimees oli tunnistajaks ka kohal. Peale juhtumit naabrid ignoreerivad meid ja ei plaanigi raha tagasi maksta. Oleme kirjalikult ka kõik kindlustusdokumendid neile esitanud. Kas selles olukorras on võimalik midagi teha?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ