Õigus
Küsimus: Kas mehe töökohta ka teatatakse, kui kasutasin loata mehe tööautot ja jäin lubadeta sõitmisega vahele?08.12.2020
Tere!
Võtsin mehe teadmata poes käimiseks mehe firma auto ning jäin politseile lubadeta sõitmise eest vahele. Kas politsei võtab ühendust auto omanikuga? Auto on liisingus. Või on rõhk ikka minu teol, ehk lubadeta sõitmisel?
Võtsin mehe teadmata poes käimiseks mehe firma auto ning jäin politseile lubadeta sõitmise eest vahele. Kas politsei võtab ühendust auto omanikuga? Auto on liisingus. Või on rõhk ikka minu teol, ehk lubadeta sõitmisel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui konteineri kõrvale pargitud auto olevat takistanud tühjendamist ja nüüd nõutakse prügiarve maksmist?08.12.2020
Loodan, et minu järgnev kiri kuulub samuti Teie pädevusse.
Korteriühistu esimees nõuab minult prügikonteineri tühjendamise tasu, kuna minu naise auto pärast polevat saadud õigel päeval prügi ära viia.
Selgitan olukorda. Naine sõitis õhtul töölt koju. Ta on parkinud alati maja otsa, kuhu mahuvad kolm autot, aga sellel õhtul oli keegi risti parkinud ja naine parkis prügikonteineri kõrvale kuhu jäi vahe ca 1m.
Prügikonteiner asub ühes rivis autodega ja tavaliselt jääb sinna rohkem vahet. Teisel pool konteinerit on haljasala äär ja sinna on pandud märk "parkimise keeld" mõlemale poole 5 meetrit. See märk ei kehti sinna, kus autod seisavad. Kui ühistu esimees helistas mulle ja teatas, et ma pean arve maksma, siis küsisin, et kui kaugele peab auto jätma, kui külgepidi konteineri kõrvale parkida. Vastas, et ta ei tea. Tahtsin talt saada kirjalikku selgitust, et milles ta minu naist süüdistab, et mida mu naine valesti tegi, ta ju ei parkinud konteineri ette ega märgi mõjupiirkonda. Selle peale vastas ta, et kõik lisakulud saadab minu korteri arvele ja vajadusel annab kohtusse. Minu naine ei parkinud ju konteineri ette, ega parkimiskeelu mõjualasse. Kui korteriühistu esimees isegi ei tea, kui palju vahet peab jätma, kuidas minu naine pidi seda siis teadma. Andke palun nõu kas minu naisega käitutakse õigesti ja mis alusel saab minu naist süüdistada. Minu kirjalikule järelpärimisele keeldub ühistu esimees vastama.
Korteriühistu esimees nõuab minult prügikonteineri tühjendamise tasu, kuna minu naise auto pärast polevat saadud õigel päeval prügi ära viia.
Selgitan olukorda. Naine sõitis õhtul töölt koju. Ta on parkinud alati maja otsa, kuhu mahuvad kolm autot, aga sellel õhtul oli keegi risti parkinud ja naine parkis prügikonteineri kõrvale kuhu jäi vahe ca 1m.
Prügikonteiner asub ühes rivis autodega ja tavaliselt jääb sinna rohkem vahet. Teisel pool konteinerit on haljasala äär ja sinna on pandud märk "parkimise keeld" mõlemale poole 5 meetrit. See märk ei kehti sinna, kus autod seisavad. Kui ühistu esimees helistas mulle ja teatas, et ma pean arve maksma, siis küsisin, et kui kaugele peab auto jätma, kui külgepidi konteineri kõrvale parkida. Vastas, et ta ei tea. Tahtsin talt saada kirjalikku selgitust, et milles ta minu naist süüdistab, et mida mu naine valesti tegi, ta ju ei parkinud konteineri ette ega märgi mõjupiirkonda. Selle peale vastas ta, et kõik lisakulud saadab minu korteri arvele ja vajadusel annab kohtusse. Minu naine ei parkinud ju konteineri ette, ega parkimiskeelu mõjualasse. Kui korteriühistu esimees isegi ei tea, kui palju vahet peab jätma, kuidas minu naine pidi seda siis teadma. Andke palun nõu kas minu naisega käitutakse õigesti ja mis alusel saab minu naist süüdistada. Minu kirjalikule järelpärimisele keeldub ühistu esimees vastama.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomaniku vastutus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg-st 1 ja 4, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et nii käituvad ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas kindlaks teha, kas tegemist on korteri või majaosaga?08.12.2020
Tere
Meie majas on 5 korterit. Algselt oli tegemist ühe pere elamuga, mis kinnisvara buumi ajal sai endale uue omaniku ja juurdeehituse ning ehitati välja 5 korterit. Kolm korterit on esimesel korrusel ja kaks teisel. Kas teise korruse korterite omanikud võivad kasutada nende korterite pealset pööningut (pööningu maksimaalne kõrgus katuse harja sarikateni on 1 meeter) või kehtib selles majas korteritele omane reegel, et kõik mis jääb korteri seinte, lagede ja põrandate taha on ühisosa? Kas seaduse silmis on tegemist korteriga või majaosaga?
Meie majas on 5 korterit. Algselt oli tegemist ühe pere elamuga, mis kinnisvara buumi ajal sai endale uue omaniku ja juurdeehituse ning ehitati välja 5 korterit. Kolm korterit on esimesel korrusel ja kaks teisel. Kas teise korruse korterite omanikud võivad kasutada nende korterite pealset pööningut (pööningu maksimaalne kõrgus katuse harja sarikateni on 1 meeter) või kehtib selles majas korteritele omane reegel, et kõik mis jääb korteri seinte, lagede ja põrandate taha on ühisosa? Kas seaduse silmis on tegemist korteriga või majaosaga?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui esimesel juhul kuuluvad korteriomanike kaasomandisse kõik kortermaja osad, mis on vajalikud ühiseks kasutamiseks ning jäävad korteriomandi reaalosast väljapoole, siis tavalise kaasomandi puhul on kaasomandis terve kortermaja.
Korteriomanditeks jagatud ja kaasomandis oleva kortermajal on kõige lihtsam teha vahet kinnistusraamatu abil. Korteriomandite puhul on kinnistusraamatus avatud igal korteriomandile eraldi kinnistusraamatu registriosa, samas, kui kaasomandis kortermaja puhul on üks registriosa tervele kortermajale.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millised on minu võimalused olukorras, kus naabri baasikõlari helid häirivad ja tahaks et see meie korterisse ei kostuks?07.12.2020
Tere, elan ridaelamus ning probleemiks on naabrid, kes aegajalt armastavad muusikat kuulata nii, et madalad bassikõlad kostuvad minu korterisse. Tegemist ei olegi alati niivõrd valju muusikakuulamisega, vaid pigem ongi häiriv vaikne bassikõmin, mis vahel kestab tunde ning on väga häiriv, kuna kostab läbi minu tavapärase koduheli ja häirib kodurahu. Naabrid ise arvavad, et nad ei pea midagi muutma, bassikõlareid teise seina tõstmast keelduvad ning argumendiks on, et nad ei kuula muusikat/bassiga telerit igapäevaselt. Samas on omale väga häiriv elada teadmatuses, kas täna on kodurahu olemas või häiritud. Millised on minu võimalused sellise olukorra lõpetamiseks ning kas on õigusliku alust tegutseda, et mitte mingisugune muusika/teleri kõla meie korterisse ei kostuks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seda, kas antud juhul on tegu nn tavalise mõjuga, mida naabril tuleb taluda, või mitte, saab välja selgitada bassikõlaritest tulenevat müra ja/või vibratsiooni mõõtes ning võrrelda saadud andmeid kehtivate õigusaktide (näit. Majandus- ja taristuministri määrus "Eluruumile esitatavad nõuded" § 4 lg 6) ja standarditega.
Juhul, kui bassikõlarite tekitatud müra või vibratsioon ületab eeltoodud õigusaktides toodud parameetreid, siis on Teil KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda nende kasutamise lõpetamist.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui abikaasa tahab paberit, et maja ei ole enam tagatiseks ja et hüpoteek kustutataks?07.12.2020
Lugu selline, et aastaid tagasi sai abikaasa nimel olev maja, mis on meil siiski koos abielu ajal ehitatud, antud pojale laenu tagatiseks korteri ostul, sai tehtud hüpoteek. Poeg ütles juba mõni aasta tagasi, et maja ei ole enam laenu tagatiseks, et ainult korter on nüüd tagatiseks. Abikaasa on vanemaks jäänud ja nüüd ta nõuab paberit, et maja ei ole enam tagatiseks ja tahab, et hüpoteek kustutatakse. Abikaasa arvutit ei kasuta.
Kuhu peaks pöörduma ja kes ütleks, et maja ei ole tagatiseks enam ja annaks ka paberi selle kohta ja kes saaks selle hüpoteegi kustutada.
Aitäh.
Kuhu peaks pöörduma ja kes ütleks, et maja ei ole tagatiseks enam ja annaks ka paberi selle kohta ja kes saaks selle hüpoteegi kustutada.
Aitäh.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hüpoteegi kustutamiseks on vajalik pöörduda notarisse, nii hüpoteegiga koormatud kinnisvara omanikul kui ka hüpoteegipidajal (ehk pangal). Seega tuleks abikaasal pöörduda notaribüroo poole, kust antakse vajalikku infot vastava toimingu tegemiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks tööandja minuga lepingu lõpetama, kui ma ei nõustu töölepingu muutusega?01.12.2020
Olen seni töötanud töölepinguga osalisel koormusel 0.6 kohta ja arvestusega 8 tundi päevas ja 24 tundi nädalas.
Nüüd soovib tööandja töölepingut muuta ja hakata tööaega arvestama summeeritult arvestusperioodiga 3 kuud. Töökoormus jääks endiselt 0.6 kohta.
See on minu jaoks suur elukorralduse muutus, sest võib tähendada ka 12 tunniseid tööpäevi (või öid) vastavalt graafikule.
Seega keeldun töölepingu muutmisest.
Kui tööandjale minu keeldumine ei sobi, siis kuidas oleks kõige õigem tööandjal minuga töösuhe lõpetada?
Saan aru, et tal ei ole õigus mind sellepärast lahti lasta ega nõuda minult lahkumisavaldust.
Nüüd soovib tööandja töölepingut muuta ja hakata tööaega arvestama summeeritult arvestusperioodiga 3 kuud. Töökoormus jääks endiselt 0.6 kohta.
See on minu jaoks suur elukorralduse muutus, sest võib tähendada ka 12 tunniseid tööpäevi (või öid) vastavalt graafikule.
Seega keeldun töölepingu muutmisest.
Kui tööandjale minu keeldumine ei sobi, siis kuidas oleks kõige õigem tööandjal minuga töösuhe lõpetada?
Saan aru, et tal ei ole õigus mind sellepärast lahti lasta ega nõuda minult lahkumisavaldust.
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik tööaega arvestada kahte erinevat viisi: tavapärane tööaja arvestus ja summeeritud tööaja arvestus. Tavapärane tööaja arvestus tähendab, et töötaja töötab täistööaja korral esmaspäevast reedeni iga päev 8 tundi ning osalise tööajaga vastavalt kokkulepitud koormusele (nt 0,6 koormuse korral on tööaeg arvestuslikult 4,2 tundi päevas ja 24 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab, et töötaja töötab esmaspäevast reedeni 4,2 tundi päevas).
Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavad töötajad tööajakava ehk graafiku alusel ning tööaeg võib päevade, nädalate või kuude lõikes kõikuda. Näiteks teeb töötaja ühes päevas rohkem tööd kui teises. Kokku tuleb leppida arvestusperiood, mille jooksul töötunnid võivad kõikuda, kuid mille lõpuks peavad töötajale olema tagatud normtunnid ja mille lõppedes hüvitatakse töötajale tekkinud ületunnid või alatunnid.
Tegemist on kahe erineva tööaja arvestuse viisiga. Tööandja ei saa ühepoolselt muuta tavapärast tööaega summeeritud tööajaks, vaid selles peavad pooled kokku leppima. Töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt saab töölepingus kokku lepitud tingimusi muuta üksnes kokkuleppel (sh tööaja arvestuse viisi). See tähendab, et töötajal on õigus tööandja ettepanekust keelduda ning nõuda tööd töölepingus kokku lepitud tingimustel.
Töötaja ei pea töölepingut nn omal soovil üles ütlema, kui töötaja tegelikult töölepingut lõpetada ei soovi. Töölepingu lõpetamise tahe peab sellisel juhul tulema töötajalt endalt.
Tööandjal on töölepingu ülesütlemiseks vaja alati põhjust. Tööandjal on TLS § 88 lg 1 alusel võimalik leping lõpetada töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt töötaja töövõime vähenemine, kohustuse rikkumine töötaja poolt) ning § 89 lg-te 1 ja 2 alusel on võimalik töötaja koondada. Asjaolu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest ei anna veel alust tööandjale töölepingut lõpetada. Tööandja ei saa ka koondada seetõttu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest. Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel näiteks juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine, vähenema töömaht või töö lõppema muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei ole töötaja koondamiseks alust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Milliseid dokumente on vaja, et korteriomanik võib korteris mittekandva seina maha võtta?28.11.2020
Milliseid dokumente on vaja et korteriomanik võib korteris mittekandva seina maha võtta. Juhatusele on avaldus esitatud ja sellest teadlik. Kas on vaja omavalitsusest lammutusluba ?
Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Mittekandva seina puhul ei ole vaja omavalitsusele ehitusteatist esitada, kuid ehitamine peaks siiski toimuma ehitusprojekti alusel ning ehitaja vastustab nimetatud ehitustegevuse nõuetekohasuse eest.
Kuna küsimusest ei selgu millal ja mis materjalist on kortermaja ehitatud ja mis korrusel asub korter, kus sein soovitakse maha võtta, siis tuleb silmas pidada, et ehitusseadustiku ( EhS) § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. EhS § 4 lg 3 on toodud ka loetelu, mida hoone ümberehitamisena eelkõige silmas peetakse ning selle paragrahvi punkt 2 ütleb, et ehitise ümberehitamine on see kui muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone.
Eeltoodust tulenevalt tuleb silmas pidada, et näiteks vanade puitmajade puhul võivad ka alumise korruse mittekandvad seinad olla muutunud hoone jäigastavaks konstruktsiooniks.
Küsimus: Kas on mingigi võimalus et nii kaua kui kohtuasi käib saaksime käia oma endisel aadressijärgsel juurdepääsuteel?25.11.2020
Tere. Ostsime korteriosaku nelja korteriga majas. Maa on kasutusel ühismaana. Ostes oli ka plaanil olemas juurdepääsutee aadressijärgsele tänavale. Nüüd väidavad naabrid, et see on nende maa ja panid juurdepääsutee kinni. Väites, et meie juurdepääs on hoopis tagavärav mille ise korda tegime sest momendil on seal vaba krunt ja kuhu on saanud tuua tellitud ahjupuud. See tee seal kuulub pooles osas linnale ja on pooles selle krundi juurdepääsutee. Vihmade korral on see tee porimülgas ja külmaga jääst libe põhimõtteliselt läbipääsmatu. Seal ei ole korralikku tänavakatet, isegi mitte kruusa ja see teeosa on valgustamata. Linn ei ole selle tee korda tegemisest huvitatud. Naabrid ehitasid salaja, kui nägid, et läksime kodust ära, ette raudaia. Meie suhtes nii et me ei pääse pesema oma kahe toa aknaid ega plastikseina. Vihmaveerennide puhastamine on samuti võimatu. Kohal käis maamõõtja kes tegi oma töö geodeetilises mõttes. Pani kirja kõik mis maa all ja maa peal. Ka selle aia mille naabrid omavoliliselt ehitasid. Nüüd naabrid väidavad et see aed on plaanil olemas ja see maaosa kuulub kõik neile. Kas tõesti ühismaa kasutamisel on õigus tugevamal? Me kaks vanainimest(60+) ja nemad noored. Piirkonnavolinik käis mitu korda kohal ja ütleb et nemad ei saa midagi teha, andke asi kohtusse. Asi läks kohtusse, kuid nüüd venitavad naabrid kohtuniku kohaletulekut oma haigestumisega. Piirkonnavoliniku väitel ei tohiks me aeda ise maha võtta kuna see oleks siis vandalism. Kas tõesti on ühismaakasutuskorra puhul nii et meil ei olegi võimalus oma aadressijärgsele teele saada? Olen läbi teinud mõlema põlve liigesevahetuse, kus ühte jalga ei saanud korda. Mul on olnud seljaoperatsioon kus viis selgroolüli toestati metalliga. Liikumine seal tagateel on väga ohtlik. Libedaga kukkumisel võin jääda täiesti liikumatuks. Kas on mingigi võimalus et nii kaua kui see kohtuasi käib saaksime käia oma endisel aadressijärgsel juurdepääsuteel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu võib nõuda radiaatorite paigaldamist keldriruumi?25.11.2020
1958. a. ehitatud elamus on 12 korterit ja keldris asuv äriruum. Esialgselt oli kõnealune köetav keldriruum kasutusel majaelanike pesuköögina, hiljem hõivas tolleaegne majavalitsus selle linnakoristustööliste abi- ja inventariruumiks. Erastamisreformi käigus sai ruumi omanikuks tolleaegse majavalitsuse kliendid ülevõtnud haldusfirma. Ruum kohandati poepidamiseks ja anti rendile. Mingil ajal ei leidunud pikema perioodi jooksul rendilesoovijaid ja kokkuhoiu eesmärgil laskis omanik seal olevad radiaatorid sulgeda. Kohal käis kaugkütteteenust osutanud firma esindaja, ruumis asunud kolm radiaatorit lülitati elamu küttesüsteemist välja ja plommiti. Toiming akteeriti 12.10.2011 ja uueks küttekulu arvestamise aluseks määrati 7% kaasomandi osa suurusest. Millalgi demonteeriti radiaatorid üldse. Elanikke sellest ei teavitatud, kuid mingeid negatiivseid muutusi see samuti ei põhjustanud. Tol ajal ei olnud ka veel asutatud korteriühistut, vaid tegutseti ühisusena sellesama keldriruumi omaniku halduse all.
29.06.2012 võõrandas haldusfirma ruumi eraisikule, kes kasutas seda hoiukohana. Samuti kaks järgnevalt vahetunud omanikku. Võõrandamine toimus sellest ajast juba teadmisega, et tegemist on EHR-is muu kaubandushoonena määratletud kütmata ruumiga.
2020.a. suvel toimus kogu elamu küttesüsteemi rekonstrueerimine. Projekt selleks koostati 1956. aastast pärineva esialgese projekti alusel, mis nägi ette radiaatoreid ka kõnealuses keldriruumis. Omaniku avalduse alusel töid teostavale firmale sinna radiaatoreid siiski ei paigaldatud. Märkimist väärib, et see ei olnud ainuke töö käigus tehtud muudatus võrreldes projektiga. Sellisena võeti uus küttesüsteem vastu omanikujärelevalve ja ühistu esindaja poolt allkirjastatud aktiga. Samaaegselt tellitud keldrikorruse tehnilises auditis märgitakse vaid, et radiaatorite paigaldamata jätmine keldriruumi mõjutab selle kohal asuva korteri põranda soojusbalanssi. Korteriomanikul endal mingeid pretensioone selles suhtes ei ole, kuna olukord on ühesugune kõigil esimese korruse korteritel.
Nüüd nõuab ühistu juhatus projektijärgsete radiaatorite paigaldamist tagantjärele. Omanik seda ei soovi, kuna ostis ruumi teadmisega, et see on talle sobiv kütteta hoiuruum.
Kas ja millisel alusel on omanikul võimalik kaitsta oma huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks küttepaigaldise osas?
29.06.2012 võõrandas haldusfirma ruumi eraisikule, kes kasutas seda hoiukohana. Samuti kaks järgnevalt vahetunud omanikku. Võõrandamine toimus sellest ajast juba teadmisega, et tegemist on EHR-is muu kaubandushoonena määratletud kütmata ruumiga.
2020.a. suvel toimus kogu elamu küttesüsteemi rekonstrueerimine. Projekt selleks koostati 1956. aastast pärineva esialgese projekti alusel, mis nägi ette radiaatoreid ka kõnealuses keldriruumis. Omaniku avalduse alusel töid teostavale firmale sinna radiaatoreid siiski ei paigaldatud. Märkimist väärib, et see ei olnud ainuke töö käigus tehtud muudatus võrreldes projektiga. Sellisena võeti uus küttesüsteem vastu omanikujärelevalve ja ühistu esindaja poolt allkirjastatud aktiga. Samaaegselt tellitud keldrikorruse tehnilises auditis märgitakse vaid, et radiaatorite paigaldamata jätmine keldriruumi mõjutab selle kohal asuva korteri põranda soojusbalanssi. Korteriomanikul endal mingeid pretensioone selles suhtes ei ole, kuna olukord on ühesugune kõigil esimese korruse korteritel.
Nüüd nõuab ühistu juhatus projektijärgsete radiaatorite paigaldamist tagantjärele. Omanik seda ei soovi, kuna ostis ruumi teadmisega, et see on talle sobiv kütteta hoiuruum.
Kas ja millisel alusel on omanikul võimalik kaitsta oma huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks küttepaigaldise osas?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seadusjärgsetest küttekuludest väiksemat arve esitamist saab korteriomanik korteriühistult nõuda juhul, kui vastav põhimõte on sätestatud korteriühistu põhikirjas (vt KrtS § 40 lg 2). Radiaatorite mittepaigaldamist oma korterisse saab korteriomanik nõuda aga korteriomanike kokkuleppe alusel (vt KrtS § 38 lg 1-2).
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saavutada rõdude kinni ehitamine, kui üks korteriomanik on sellise lahenduse vastu?25.11.2020
Tere.
On otsustatud 30 korteriga kortermaja täielik renoveerimine KredEx 50% rahastuse kaasabil. Üldkoosolekul tehti otsus ka vihma käes olevate kõigi lahtiste rõdude kinni ehitamine liigutatavate klaasidega, et vältida ka rõdu põrandate konstruktsioonide jätkuv lagunemine vihmavee tõttu.
Nüüd on ilmsiks tulnud üks korteriomanik, kes on rõdude klaasimise vastu ja eelistab varianti, et rõdud jäävad lahtiseks ja ilmastiku suhtes halba olukorda. Kuidas saavutada maja suhtes lahendus, mis on ehituslikult vajalik ja rõdude kaitsmise osas parim variant?
On otsustatud 30 korteriga kortermaja täielik renoveerimine KredEx 50% rahastuse kaasabil. Üldkoosolekul tehti otsus ka vihma käes olevate kõigi lahtiste rõdude kinni ehitamine liigutatavate klaasidega, et vältida ka rõdu põrandate konstruktsioonide jätkuv lagunemine vihmavee tõttu.
Nüüd on ilmsiks tulnud üks korteriomanik, kes on rõdude klaasimise vastu ja eelistab varianti, et rõdud jäävad lahtiseks ja ilmastiku suhtes halba olukorda. Kuidas saavutada maja suhtes lahendus, mis on ehituslikult vajalik ja rõdude kaitsmise osas parim variant?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ