Õigus

Tere, kui korteriomanik ei allu korteriühistu korraldusele, siis on annab korteriomandi ja korteriühistuseadus (KrtS) korteriühistule õiguse nõuda, et korteriomanik võõrandab oma korteri. Korteriomandi võõrandamisnõude esitamisel tuleb lähtuda KrtS § 32 ja § 33 sätestatud regulatsioonist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu võib üldkoosoleku otsuse alusel korteri omandada, kui selle otsuse poolt on rohkem, kui pool kõigist korteriominake häältest ning viimastele kuulub üle poole kaasomandi esemest (vt KrtS § 36 lg 1).
Juhul, kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole seaduslik, siis saab ta paluda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastav palve tuleb esitada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (vt KrtS § 29 lg 3).
Remonditööde teostamine, millega kaasnevad korteriomanikele tavapärasest kasutusest suuremad negatiivsed mõjud (müra, vibratsioon, tolm, kommunaalteenuste katkestus, jne) on korteriomanikul keelatud juba korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel (vt KrtS § 31 lg 1 p 1). Samas remonditöid, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne, ei saa korteriühistu üldkoosoleku otsusega keelata.
Korteriühistu üldkoosolekul korteriomanikku esindava isiku volikiri peab olema vormistatud kirjalikult ning see tuleb esitada korteriühistu juhatusele (vt TsÜS § 125 lg 5).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, on küll, vastava õiguse annab korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kinkelepinguga abielu ajal saadud vara on tõepoolest selle omandanud abikaasa lahusvara, kuid samas võib Teil olla abikaasa vastu hüvitise nõue, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal teie ühiste pingutuste läbi kasvanud. Kindlasi tuleks neid asjaolusid lähemalt uurida, siis on võimalik anda ka selgem hinnang Teie võimalustele. Soovitan Teil võimalusel kasutada selleks vastava valdkonna spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tervist

Kohtupraktika kohaselt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:
· mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks
teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt
hinnatavad) panused;
· pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti
majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks
loomiseks.

Seega seltsingu sätete rakendamiseks on vaidluse korral esmalt vaja tõendada, et ühine kodu ehitati kooskõlastatult ühiselt ehk tegutseti koos ühise eesmärgi nimel. Seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled peavad olema rahaliselt panustanud ühise kodu ehitusse.

Tere!

Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks.

Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Iseasi, kas lisaks kehtiva otsuse tühistamisele on vajalik taotleda kohtult ka elatise väljamõistmist - olukorras, kus teine vanem on valmis vabatahtlikult elatist maksma, ei ole see põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba. Kui Teie kasutasite pärandina saadud maja elukohana, siis ei pea Te maja võõrandamisest saadud tulu eest tulumaksu maksma. Kui teine pärija ei kasutanud päritud maja elukohana, siis teda tulumaksuvabastus ei puuduta ning tal tuleb oma osalt maksta ka tulumaksu. Teisel pärijal ei ole õigust Teie käest poole tulumaksu tasumist nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega tuleb pärandist loobumise avaldus esitada eeltoodud tähtaja jooksul. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.

Isik, kes astub loobunu asemel, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. Seega vastab tõele, et kui isik loobub pärandist, siis uute pärijate puhul hakkab kehtima kolme kuu pikkune loobumise tähtaeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Esmalt tuleks pöörduda notari poole, kes algatab pärimismenetluse ning teeb kindlaks pärijate ringi. Pärimismenetlusega selgitab notar välja, kes olid pärijad ja kui suures ulatuses. Kui üks või mitu pärijat on vähendanud pärandvara väärtust, siis on kolmandal lapsel ehk kaaspärijal hiljem tagasinõude õigus. Selleks aga tuleks enne kindlaks teha, kes olid pärijad. Ka üüritulu kuulub pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Seega on ka Teil õigus pöörduda notari poole, kes algatab pärimismenetluse, pärast mida saate teada pärijad ehk teised maa kaasomanikud.

Esiteks on Teil võimalik oma mõtteline osa kaasomandist võõrandada, tuleb aga arvestada, et kui mõtteline osa müüakse isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel omanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Teine kaasomanik ei saa nimetatud ostueesõigust kasutada, kui mõttelist osa müüa sooviv kaasomanik müüb oma osa alanejale sugulasele või vanemale. Kinnisasjade puhul kehtib ostueesõigus kaks kuud. Kui olete leidnud sobiva ostja, siis tuleb Teil ostueesõigust omavat isikut viivitamata teavitada ning seejärel saab kaasomanik kahe kuu jooksul otsustada, kas kasutab ostueesõigust või mitte.

Lisaks on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine on võimalik ka kohtu kaudu. Selleks tuleb Teil hagiavaldusega kohtusse pöörduda ning nõuda kaasomandi lõpetamist. Hagiavalduses tuleb märkida ka kaasomandis oleva asja jagamise viis. Kaasomand on võimalik lõpetada kas reaalosadeks jagamisega, anda asi ühele või mitmele kaasomanikele, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal