Õigus
Küsimus: Mida teha, kui ühe korteri omanik on surnud ja keegi ei maksa selle korteri arveid?21.12.2020
Korteri omanik on surnud juba päris kaua. Eelmisel aastal loodi ühistu. Leides korteriomaniku poja, ei nõustu nad ühistu arveid tasuma. Nende sõnul olevat ema müünud korteri kellelegi kolmandale isikule. Ümber ei ole kirjutatud. Registri järgi kuulub korter endiselt nende emale. Pärimisel ei olnud ka seda korterit mainitud. Võlg on suur. Millised on meie õigused. Mida me teha saaksime?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
soovitan pöörduda avaldusega kohtu poole ning paluda määrata korterile hooldaja. Avalduse rahuldamise korral korraldab korteriomandil lasuva võlgevuse tasumise juba hooldaja, mh annab talle seadus õiguse müüa kohustuste täitmiseks see korter maha.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööõnnetuseks saab lugeda ootamatult ja oluliselt suurenenud töökoormusest tingitud tervisekahjustust?17.12.2020
Tere!
Kas tööõnnetuseks saab lugeda ootamatult ja oluliselt suurenenud töökoormusest tingitud tervisekahjustust? Tegemist on silma võrkkesta rebendiga ja sellele järgnenud erakorralise kirurgilise sekkumisega (eemaldati ka silma klaaskeha sellesse tekkinud verevalumi tõttu). Sellise kahjustuse korral on küll soodustavateks teguriteks vanus (57a) ja lühinägevus (-3,75), aga antud juhul oli tööülesannete täitmisel tavapärasest tunduvalt suurem koormus ja rebend tekkis tööpäeva keskel.
Kas tööõnnetuseks saab lugeda ootamatult ja oluliselt suurenenud töökoormusest tingitud tervisekahjustust? Tegemist on silma võrkkesta rebendiga ja sellele järgnenud erakorralise kirurgilise sekkumisega (eemaldati ka silma klaaskeha sellesse tekkinud verevalumi tõttu). Sellise kahjustuse korral on küll soodustavateks teguriteks vanus (57a) ja lühinägevus (-3,75), aga antud juhul oli tööülesannete täitmisel tavapärasest tunduvalt suurem koormus ja rebend tekkis tööpäeva keskel.
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Otsuse, kas tervisekahjustus on või ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, teeb arst. Tema oskab hinnata, kas tervisekahjustus (antud juhul silma võrkkesta rebend) on seotud töötaja üldise tervisliku seisundiga või põhjustas selle konkreetse töö tegemine.
Kui tervisekahjustus on põhjuslikus seoses töö või töökeskkonnaga, on tegemist tööõnnetusega. Kui põhjuslikku seost ei ole, siis ei loeta seda tööõnnetuseks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Rein Reisberg
Töökeskkonna konsultant
Ennetusosakond
Tööinspektsioon
Küsimus: Kas mind saab sundida tööle suurema haigestumisriskiga osakonda, kui minu osakonnas on töö peatatud või on mul õigus võtta palgata puhkus?17.12.2020
Tere
Töötan meditsiiniasutuses eriosakonnas, nüüd seoses haiglate raske olukorraga on oht, et mind suunatakse niinimetatud koroona osakonda. Küsimus ongi: Kas mind saab sundida tööle teise, suurema haigestumisriskiga osakonda, kui minu osakonnas on töö peatatud või on mul õigus võtta palgata puhkus?
Töötan meditsiiniasutuses eriosakonnas, nüüd seoses haiglate raske olukorraga on oht, et mind suunatakse niinimetatud koroona osakonda. Küsimus ongi: Kas mind saab sundida tööle teise, suurema haigestumisriskiga osakonda, kui minu osakonnas on töö peatatud või on mul õigus võtta palgata puhkus?
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma tööiseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Tööandja kohustus seevastu on TLS § 28 lõike 2 punkti 1 järgi kindlustada töötaja kokkulepitud tööga.
Vastavalt TLS § 17 lõikele 1 peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. See tähendab, et tööandja saab nõuda töötajalt üksnes sellise töö tegemist, milles on pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppinud. Seega, olenemata osakonnast on tööandjal õigus nõuda töötajalt kokkulepitud tööülesannete täitmist.
Töötajal on TLS § 17 lg 3 kohaselt õigus keelduda tööandja korraldusest, kui see ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.
Tasustamata puhkust antakse TLS § 68 lg 2 kohaselt kokkuleppel. Kui Te soovite kasutada tasustamata puhkust, tuleb Teil tööandjaga saavutada kokkulepe. Tööandjal on õigus kokkuleppe sõlmimisest ka keelduda, mis tähendab, et sellisel juhul ei ole tasustamata puhkust võimalik kasutada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas isa võib omaalgatuslikult maksta vähem elatisraha kuna laps viibis temaga mõne päeva kuus?17.12.2020
Tere
Lapse püsiv elukoht on minuga, kuid isa juures käib ca 6 päeva kuus nädalavahetustel. Nüüd otsustas isa aga järsku maksta mulle elatusraha see kuu 100 eurot vähem kuna laps oli ju temaga 6 päeva. Kas tal on sellist õigust oma vaatamise järgi ise mulle elatisraha vähem maksta? Või peab ta mulle tõendama kus nad käisid või mida ostis, et sellised väljaminekud olid? Laps on 3-aastane. Ja kas isal on õigus ka minu käest nõuda tšekke ja tõendusmaterjale lapse peale läinud kulutuste kohta?
Lapse püsiv elukoht on minuga, kuid isa juures käib ca 6 päeva kuus nädalavahetustel. Nüüd otsustas isa aga järsku maksta mulle elatusraha see kuu 100 eurot vähem kuna laps oli ju temaga 6 päeva. Kas tal on sellist õigust oma vaatamise järgi ise mulle elatisraha vähem maksta? Või peab ta mulle tõendama kus nad käisid või mida ostis, et sellised väljaminekud olid? Laps on 3-aastane. Ja kas isal on õigus ka minu käest nõuda tšekke ja tõendusmaterjale lapse peale läinud kulutuste kohta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Te pole kahjuks täpsustanud, kas isa maksab elatisraha omavahelise kokkuleppe või kohtulahendi alusel - kui kohtulahendi (või ka notariaalse kokkuleppe) alusel, ei ole elatist maksval vanemal õigust teha omaalgatuslikult mahaarvamisi ja Teil on õigus pöörduda saamata jäänud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.
Kui tegemist on omavahelise lihtkirjaliku või suulise kokkuleppega, ei ole võimalik algatada täitemenetlust, kuid mahaarvamine oleks pidanud siiski toimuma vanemate kokkuleppel. Elatisest mahaarvestuse tegemiseks annab alust see, kui lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi sellel ajal, kui laps parasjagu tema juures viibib.
Seadus ei kohusta vanemat esitama kuludokumente elatise kasutamise kohta, kuid selleks, et sõlmida mõlemale vanemale sobiv kokkulepe, tuleks vanematel kokku arvutada igakuiselt lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ja selle alusel arvutada välja lahus elava vanema poolt makstava elatise suurus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tuletõrje veevõtukoha kasutamise eest maja kasutusloa taotlemisel on õigus külaseltsil küsida tasu?17.12.2020
Kas tuletõrje veevõtukoha kasutamise eest maja kasutusloa taotlemisel on õigus külaseltsil küsida tasu? Veevõtukoht on rajatud külaseltsil regionaaltoetuste programmi raames.
Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Kui ei, siis tuleks välja selgitada, kellele veevõtukoht kuulub. Kui kuulub külaseltsile, siis tuleks vaadata seltsi põhikirja - kas tasu küsimine on ette nähtud. Isegi, kui on ette nähtud, tuleks hinnata, kas sellisel kohustusel on õiguslik alus, eriti kui veevõtukoht on rajatud toetuse alusel.
Mõistlik oleks nõuda, et selts põhjendaks, mis on sellise nõude õiguslik alus. Kui õiguslik alus puudub, siis on ka nõue õigusvastane.
Küsimus: Kas üldpinnale ehitatud WC seadustamiseks peavad notaris nõusoleku andma kõik korteriomanikud?15.12.2020
Tere. Plaanis on korterile teha uus projekt, millega seadustame eelmise omaniku poolt tehtud ümberehitused. Ümberehituste hulka kuulub ka WC, mis on rajatud maja üldpinnale. Majas on 8 korterit. Küsimus on, et kas wc seadustamiseks peavad andma oma nõusoleku notaris kõik teised korteri omanikud või piisab KÜ nõusolekust?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9 lg 1 kohaselt tuleb eriomandi eseme muutmiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Asjaõigusseaduse § 64 primm kohaselt peab eelnimetatud kokkulepe olema notariaalselt tõestatud.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ja mille alusel on võimalus korteriomanikult võlgasid sisse nõudma hakata?15.12.2020
2018. aastast hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi kaasa kortermajades automaatse ühistu moodustumise, kui seda seni veel pole. Ära kadusid korteriomanike ühisused.
Eraldi reeglid kehtivad kuni kümne korteriga majadele, kus ühistu juhtimine on võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata (kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmed).
Kuna pole olnud vajadust kehtestada ei põhikirja ega kodukorda, siis toimus/toimub arvete tasumine koosoleku protokollides kehtestatud tariifide alusel (üldelekter, üldvesi, majaraha (nn hooldustasud erinevatest tegevusteks)). Nüüd on üks korteriomanik jätnud tasumata üle poole aasta arveid. Eirab kõnesid, e-kirju jne. Tundub, et mängibki selle peale välja, et justkui alust pole võlga sisse nõuda. Ise viibib teises maakonnas. Kas ja mille alusel on võimalus võlgasid sisse nõudma hakata? Kas lihtsalt protokollidel on mingi õiguslik alus kohtusse pöördumisel?
Eraldi reeglid kehtivad kuni kümne korteriga majadele, kus ühistu juhtimine on võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata (kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmed).
Kuna pole olnud vajadust kehtestada ei põhikirja ega kodukorda, siis toimus/toimub arvete tasumine koosoleku protokollides kehtestatud tariifide alusel (üldelekter, üldvesi, majaraha (nn hooldustasud erinevatest tegevusteks)). Nüüd on üks korteriomanik jätnud tasumata üle poole aasta arveid. Eirab kõnesid, e-kirju jne. Tundub, et mängibki selle peale välja, et justkui alust pole võlga sisse nõuda. Ise viibib teises maakonnas. Kas ja mille alusel on võimalus võlgasid sisse nõudma hakata? Kas lihtsalt protokollidel on mingi õiguslik alus kohtusse pöördumisel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomanike üldkoosoleku protokoll on korteri majanduskulu võlgnevuse sissenõudmisel piisavaks aluseks, kui kehtestatud majanduskulude suurus on otsuses selgelt välja toodud.
Majanduskulude kehtestamise kord on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 41.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töötajale teada andmata võib teha selliseid muudatusi, mis mõjutavad otseselt tema palka?14.12.2020
Tere
Töötan autotöökojas, kus minu palk koosneb põhiosast ning müüdud tundidest. Töölepingus pole täpselt kirjas, kui palju mingi konkreetse töö eest tunde saab. Senini on olnud juba mitu aastat välja kujunenud süsteem, kus tean täpselt, et tehes need tööd, teenin ka nii palju tunde. Ühtäkki aga muudeti nende tööde eest saadavaid tunde minule teada andmata ning selle tõttu vähenes ka otseselt minu palk. Mina ise ei näe enda teenitud tundide hulka ega ka seda, mis tööd ja mis hinnaga on maha müüdud. Mul on raske seda tõestada, kuid palgavahe on eelnevate sama töömahuga perioodidega võrreldes tunduvalt väiksem. Seega küsimus, et kas nõnda töötajale teada andmata võib teha selliseid muudatusi, mis mõjutavad otseselt tema palka? Mida peaksin tegema?
Tänan
Töötan autotöökojas, kus minu palk koosneb põhiosast ning müüdud tundidest. Töölepingus pole täpselt kirjas, kui palju mingi konkreetse töö eest tunde saab. Senini on olnud juba mitu aastat välja kujunenud süsteem, kus tean täpselt, et tehes need tööd, teenin ka nii palju tunde. Ühtäkki aga muudeti nende tööde eest saadavaid tunde minule teada andmata ning selle tõttu vähenes ka otseselt minu palk. Mina ise ei näe enda teenitud tundide hulka ega ka seda, mis tööd ja mis hinnaga on maha müüdud. Mul on raske seda tõestada, kuid palgavahe on eelnevate sama töömahuga perioodidega võrreldes tunduvalt väiksem. Seega küsimus, et kas nõnda töötajale teada andmata võib teha selliseid muudatusi, mis mõjutavad otseselt tema palka? Mida peaksin tegema?
Tänan
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu suurus tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt töölepingus kokku leppida. Töötasu võib näiteks arvestada tundide või tükkide eest või maksta kuutasu. See, kuidas töötasu arvestatakse, on poolte endi kokku leppida. Töötasu kokkulepe peab olema töötajale üheselt arusaadav, see tähendab, et töötaja peab olema teadlik oma töötasu suurusest ning sellest, kuidas tema töötasu kujuneb. Kui töötasu kokkulepet ei ole kirjalikult vormistatud, tuleb lähtuda suulistest kokkulepetest.
TLS sätestab kaks võimalust töötasu suuruse muutmiseks.
Olukorras, kus töömaht on vähenenud ettenägematute ja tööandjast mitteolenevate põhjuste tõttu, st et töötajatele pole võimalik enam kokkulepitud mahus tööd anda ning tööandjal ei ole võimalik ka kokkulepitud töötasu maksta, kuna rahalisi vahendeid pole enam piisavalt, võib tööandja töötaja töötasu ja töökoormust TLS § 37 lõike 1 alusel ühepoolselt vähendada (nt kevadine koroonaviiruse levik oli üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille esinemise korral võib tööandja TLS § 37 lõike 1 alusel ühepoolselt vähendada). Tööandja saab töötaja töökoormust ja töötasu vähendada kolmeks kuuks 12 kuu jooksul. Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.
Töötasu vähendamine TLS § 37 lõike 1 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel ehk mõlemad tingimused peavad olema täidetud üheaegselt:
• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.
Seega töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töötasu maksmine võimalik, kuid samas on töötajate töökoormus sama. Seega, töötasu ühepoolseks vähendamiseks peavad olema vähenenud töömahud, mille tõttu on tööandjale kokkulepitud töötasu maksmine koormav. Töötasu ja töökoormuse vähendamiseks peab tööandja esitama töötajatele teatise ja vähemalt 14 kalendripäeva ette teatama.
Kui ettevõttes ei esine ettenägematuid asjaolusid ehk tööandjal ei ole alust ühepoolseks töötasu vähendamiseks, siis ei saa tööandja ühepoolselt ilma töötaja nõusolekuta töötasu suurust muuta. Sellisel juhul rakendub TLS § 12, mille kohaselt saab töölepingu tingimuse muuta üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja ei saa ühepoolselt muuta töötasu suurust või arvestamise viisi. Kui tööandja muudab ühepoolselt töötasu, tuleks esimesel võimalusel tööandjale (soovitavalt kirjalikult nt e-kirja teel) teada anda, et töötaja töötasu muutmisega nõus ei ole.
Kui töötaja ja tööandja omavahel kokkuleppele ei saa, tuleks vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Ehk kui tööandja maksab töötajale palgapäeval kokkulepitust väiksema töötasu, on töötajal tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue. Töövaidlusorganis tuleb oma nõuet ka tõendada (nt saab töötasu suurust tõendada pangakonti väljavõttega).
Töövaidluskomisjoni saab pöörduda nii töösuhte ajal kui pärast töölepingu lõppemist. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile.
TLS § 28 lõike 2 punkti 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tööandja oma kohustuse täitmisega viivitab, saate esitada täiendava nõude viivise osas. Viivise määr on hetkel 8% aastas (ligikaudu 0,022% päevas). Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator: https://www.viivisekalkulaator.ee/.
Kui tööandja oma kohustust oluliselt rikub, on töötajal TLS § 91 lõike 2 alusel õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kui tööandja muudab ühepoolselt töölepingu tingimusi, on tegemist rikkumisega.
Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on vajalik tööandjale teha hoiatus. Hoiatusega tuleb pöörata tööandja tähelepanu probleemile ning nõuda rikkumise lõpetamist. Soovitavalt teha hoiatus kirjalikult, millega on hilisemas vaidluses võimalik tõendada tööandjale hoiatuse tegemist.
Kui Te leiate, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, samuti ei ole tööandja reageerinud Teie tehtud hoiatusele, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (TLS § 95 lõige 1). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (nt millist kahju pidev viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).
Kui töösuhe lõpeb, on tööandjal kohustus maksta töölepingu lõppemise päeval välja n-ö lõpparve (TLS § 84) ehk väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandjal kohustus lisaks lõpparvele maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lõige 4).
Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mehe töökohta ka teatatakse, kui kasutasin loata mehe tööautot ja jäin lubadeta sõitmisega vahele?08.12.2020
Tere!
Võtsin mehe teadmata poes käimiseks mehe firma auto ning jäin politseile lubadeta sõitmise eest vahele. Kas politsei võtab ühendust auto omanikuga? Auto on liisingus. Või on rõhk ikka minu teol, ehk lubadeta sõitmisel?
Võtsin mehe teadmata poes käimiseks mehe firma auto ning jäin politseile lubadeta sõitmise eest vahele. Kas politsei võtab ühendust auto omanikuga? Auto on liisingus. Või on rõhk ikka minu teol, ehk lubadeta sõitmisel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui konteineri kõrvale pargitud auto olevat takistanud tühjendamist ja nüüd nõutakse prügiarve maksmist?08.12.2020
Loodan, et minu järgnev kiri kuulub samuti Teie pädevusse.
Korteriühistu esimees nõuab minult prügikonteineri tühjendamise tasu, kuna minu naise auto pärast polevat saadud õigel päeval prügi ära viia.
Selgitan olukorda. Naine sõitis õhtul töölt koju. Ta on parkinud alati maja otsa, kuhu mahuvad kolm autot, aga sellel õhtul oli keegi risti parkinud ja naine parkis prügikonteineri kõrvale kuhu jäi vahe ca 1m.
Prügikonteiner asub ühes rivis autodega ja tavaliselt jääb sinna rohkem vahet. Teisel pool konteinerit on haljasala äär ja sinna on pandud märk "parkimise keeld" mõlemale poole 5 meetrit. See märk ei kehti sinna, kus autod seisavad. Kui ühistu esimees helistas mulle ja teatas, et ma pean arve maksma, siis küsisin, et kui kaugele peab auto jätma, kui külgepidi konteineri kõrvale parkida. Vastas, et ta ei tea. Tahtsin talt saada kirjalikku selgitust, et milles ta minu naist süüdistab, et mida mu naine valesti tegi, ta ju ei parkinud konteineri ette ega märgi mõjupiirkonda. Selle peale vastas ta, et kõik lisakulud saadab minu korteri arvele ja vajadusel annab kohtusse. Minu naine ei parkinud ju konteineri ette, ega parkimiskeelu mõjualasse. Kui korteriühistu esimees isegi ei tea, kui palju vahet peab jätma, kuidas minu naine pidi seda siis teadma. Andke palun nõu kas minu naisega käitutakse õigesti ja mis alusel saab minu naist süüdistada. Minu kirjalikule järelpärimisele keeldub ühistu esimees vastama.
Korteriühistu esimees nõuab minult prügikonteineri tühjendamise tasu, kuna minu naise auto pärast polevat saadud õigel päeval prügi ära viia.
Selgitan olukorda. Naine sõitis õhtul töölt koju. Ta on parkinud alati maja otsa, kuhu mahuvad kolm autot, aga sellel õhtul oli keegi risti parkinud ja naine parkis prügikonteineri kõrvale kuhu jäi vahe ca 1m.
Prügikonteiner asub ühes rivis autodega ja tavaliselt jääb sinna rohkem vahet. Teisel pool konteinerit on haljasala äär ja sinna on pandud märk "parkimise keeld" mõlemale poole 5 meetrit. See märk ei kehti sinna, kus autod seisavad. Kui ühistu esimees helistas mulle ja teatas, et ma pean arve maksma, siis küsisin, et kui kaugele peab auto jätma, kui külgepidi konteineri kõrvale parkida. Vastas, et ta ei tea. Tahtsin talt saada kirjalikku selgitust, et milles ta minu naist süüdistab, et mida mu naine valesti tegi, ta ju ei parkinud konteineri ette ega märgi mõjupiirkonda. Selle peale vastas ta, et kõik lisakulud saadab minu korteri arvele ja vajadusel annab kohtusse. Minu naine ei parkinud ju konteineri ette, ega parkimiskeelu mõjualasse. Kui korteriühistu esimees isegi ei tea, kui palju vahet peab jätma, kuidas minu naine pidi seda siis teadma. Andke palun nõu kas minu naisega käitutakse õigesti ja mis alusel saab minu naist süüdistada. Minu kirjalikule järelpärimisele keeldub ühistu esimees vastama.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomaniku vastutus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg-st 1 ja 4, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et nii käituvad ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ