Õigus
Küsimus: Kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud, jalgrattur sai väärteo eest trahvi kuid keeldub kahju hüvitamast?10.11.2020
Tere! Augustis toimus liiklusjuhtum, kus jalgrattur sõitis autole vasakpoolselt küljelt sisse, vigastades auto kapotti, vasakut esitiiba ja stanget. Kohapeal käis politsei, fikseerides juhtumi. Alustati menetlust, mis kestis mitu kuud. Abiks oli tänavakaamera lindistus, mis näitas, et juhtumi põhjustajaks oli jalgrattur. Jalgrattur sai väärteo eest trahvi, kuid kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud? Kuidas käituda, kui kahju tekitaja keeldub kahju hüvitamisest?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Politsei praktika kohaselt väljastatakse kahju tekitaja suhtes tehtud otsus ilma kahju tekitaja kontaktandmeteta. Hagi esitamiseks on hagiavalduses vaja aga ära näidata ka kostja kontaktandmed. Kui hagejal puuduvad kontaktandmed kostja kohta, võib ka selles osas paluda kohtu abi, näiteks taotleda väärteotoimiku väljanõudmist politseilt ja seejärel pääseb ligi juba ka kahju tekitaja kontaktandmetele.
Küsimus: Kes kannab maja ootamatu veekulu, kas kogu maja korterid või need, mille kasutamist eraldi ei saa mõõta?10.11.2020
Tere!
Maja 18 korteriga, neist 8-l on veearvestid, selline olukord on olnud üle 15.aasta.
Veekulu arvestus on toimunud arvesti ja kellel see puudub elanike, arvu järgi korteris, Majal üldarvesti digitaalne kaugloendudur vee-ettevõtte omandus.
Nüüd esmakordselt veekulu majas väga suur, mitmekordne keskmise kuukuluga võrreldes. Kuna leket väljapoole pole, on leke olnud otse kanalisatsiooni st. kusagil on olnud kraan lahti. Süüdlane on välja selgitamata ja vaevalt ta seda ise tunnistab. Küsimus, kes kannab kulud kas korterid kus puudub veearvesti või terve maja ühiselt?
Ette tänades parimate soovidega
Maja 18 korteriga, neist 8-l on veearvestid, selline olukord on olnud üle 15.aasta.
Veekulu arvestus on toimunud arvesti ja kellel see puudub elanike, arvu järgi korteris, Majal üldarvesti digitaalne kaugloendudur vee-ettevõtte omandus.
Nüüd esmakordselt veekulu majas väga suur, mitmekordne keskmise kuukuluga võrreldes. Kuna leket väljapoole pole, on leke olnud otse kanalisatsiooni st. kusagil on olnud kraan lahti. Süüdlane on välja selgitamata ja vaevalt ta seda ise tunnistab. Küsimus, kes kannab kulud kas korterid kus puudub veearvesti või terve maja ühiselt?
Ette tänades parimate soovidega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Küsimuses kirjeldatud olukorra puhul olen seisukohal, et erakorralise veekulu jagamine ainult nendele korteriomanikele, kes veemõõtjat ei oma, ei ole õigustatud, kuna selline käitumine oleks vastuolus korteriomandiõiguse aluspõhimõtteks oleva solidaarvastutuse põhimõttega, samuti KrtS § 12 lg-s 2 sätestatud kohustusega lähtuda omavahelistes suhetes hea usu põhimõttest ja üksteise õigustatud huvidest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha kui korteriomanik ei allu KÜ korraldusele ja ei küta tühjalt seisvat korterit?10.11.2020
Mida teha kui korteriomanik ei allu KÜ korraldusele ja ei küta tühjalt seisvat korterit? Millistest õue temperatuuri kraadidest saab üldse hakata nõudma, et korteriomanik kütaks? Kuigi on saadetud korduvaid teatisi ja info on ka teabetahvlil.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas remondifondi raha eest tohib korteriühistu osta korteri?06.11.2020
Tere. Üldkoosoleku kokkukutsumisteatel oli ühe punktina Kinnisvara ostmine. Puudusid selgitused, mida osta soovitakse (maad, korterit, maja). Koosolekul selgus, et soovitakse korteriühistule soetada korter. Öeldi, et otsustama peab nüüd ja kohe, sest muidu müüakse korter teisele soovijale. Väideti, et ost on soodne, kuid ei esitatud ühtegi dokumenti, mis seda kinnitaks. Ettepanekut, et antud raha võiks hoopis laenujäägi tasumiseks kasutada, ei võetud kuulda. Ei põhjendatud, mis kasu saab korteriühistu selle korteri soetamisest. Üldkoosolekul võeti otsus vastu. Kas saab soetada korteri ainult üldkoosoleku otsusega? Kas raha, mille sihtotstarve on remondifond ja on kogutud teostamaks remonditöid korteriühistus, saab kasutada kinnisvara ostuks? Kui juhatus pole majanduskava esitanud ja keeldub selle esitamisest ka järgmisel aastal siis kas korteriost on seaduslik ja mida saan mina kui korteriühistu liige teha, et majanduskava esitatakse? Kas ja mis aja jooksul saan seda otsust vaidlustada kohtus?
Veel on küsimus seoses remonttöödega korterites. Paar aastat tagasi võeti üldkoosolekul vastu otsus, et korteris võib remonditöid teostada ainult E-R. Kas sellist otsust saab üldkoosoleku otsusega vastu võtta või kehtib sellisel puhul muu seadus? Veel on küsimus seoses volikirjaga. Kui üldkoosolekul hääletatakse volikirja alusel siis kas volikiri peab olema paberkandjal või piisab suulisest volitusest? Ja kas volikirja peab esitama koosolekul osalejatele? Tervitades
Veel on küsimus seoses remonttöödega korterites. Paar aastat tagasi võeti üldkoosolekul vastu otsus, et korteris võib remonditöid teostada ainult E-R. Kas sellist otsust saab üldkoosoleku otsusega vastu võtta või kehtib sellisel puhul muu seadus? Veel on küsimus seoses volikirjaga. Kui üldkoosolekul hääletatakse volikirja alusel siis kas volikiri peab olema paberkandjal või piisab suulisest volitusest? Ja kas volikirja peab esitama koosolekul osalejatele? Tervitades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole seaduslik, siis saab ta paluda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastav palve tuleb esitada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (vt KrtS § 29 lg 3).
Remonditööde teostamine, millega kaasnevad korteriomanikele tavapärasest kasutusest suuremad negatiivsed mõjud (müra, vibratsioon, tolm, kommunaalteenuste katkestus, jne) on korteriomanikul keelatud juba korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel (vt KrtS § 31 lg 1 p 1). Samas remonditöid, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne, ei saa korteriühistu üldkoosoleku otsusega keelata.
Korteriühistu üldkoosolekul korteriomanikku esindava isiku volikiri peab olema vormistatud kirjalikult ning see tuleb esitada korteriühistu juhatusele (vt TsÜS § 125 lg 5).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?06.11.2020
Tere
Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?
Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peaksin talitama et mitte tänavale sattuda, sest vara jagades ei jäägi mulle nagu midagi?05.11.2020
40 aastat kestnud abielu on lahutamisel. Ees seisab ühisvara jagamine. Maja sai abikaasa abielu ajal kinkelepinguga, korter on ämma oma. Oman sissekirjutust korteris. Nende väidete põhjal ei kuulu peale lahutust minule midagi. Abikaasa nõuab korteris edasi elamiseks selle välja ostmist. Kuidas peaksin talitama, et mitte tänavale jääda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinkelepinguga abielu ajal saadud vara on tõepoolest selle omandanud abikaasa lahusvara, kuid samas võib Teil olla abikaasa vastu hüvitise nõue, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal teie ühiste pingutuste läbi kasvanud. Kindlasi tuleks neid asjaolusid lähemalt uurida, siis on võimalik anda ka selgem hinnang Teie võimalustele. Soovitan Teil võimalusel kasutada selleks vastava valdkonna spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla?04.11.2020
Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla? Kui on koos ehitatud aga omanik on üks osapool.
Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Kohtupraktika kohaselt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:
· mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks
teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt
hinnatavad) panused;
· pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti
majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks
loomiseks.
Seega seltsingu sätete rakendamiseks on vaidluse korral esmalt vaja tõendada, et ühine kodu ehitati kooskõlastatult ühiselt ehk tegutseti koos ühise eesmärgi nimel. Seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled peavad olema rahaliselt panustanud ühise kodu ehitusse.
Küsimus: Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks kui nüüd hakkaksid lapsed elama hoopis isa juures?04.11.2020
Kuidas käituda olukorras, kus lapsed on siiani elanud emaga ja laste isa maksnud elatist ette nähtud miinimumsumma ulatuses. Nüüd aga on kavas, et lapsed elaksid alaliselt isa juures? Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks? Kuidas olla kindel, et kohus võtab arvesse sissetulekute suurust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks.
Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Iseasi, kas lisaks kehtiva otsuse tühistamisele on vajalik taotleda kohtult ka elatise väljamõistmist - olukorras, kus teine vanem on valmis vabatahtlikult elatist maksma, ei ole see põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas teisel pärijal on õigus pärast maja müüki nõuda minult tulumaksu, sest ma elasin selles majas sees?03.11.2020
Kui on kaks pärijat, üks elab majas sees, teine ei. Kas peale maja müüki on õigus teisel pärijal nõuda minult poolt tulumaksu, mille ta pidi maja müügist saadud summalt tasuma. Minul on kõik dokumendid olemas, et kasutasin maja eluasemena. Kõik majas elamisega kulutused olen ise tasunud.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud?03.11.2020
Tere!
Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud? Üks pärijatest on uurinud ja teab öelda, et kui ta nüüd pärandist loobuks, siis läheb see üle tema lastele ja siis hakkab jällegi kehtima see kolme kuu pikkune pärimismenetluse aeg. Kas see vastab tõele?
Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud? Üks pärijatest on uurinud ja teab öelda, et kui ta nüüd pärandist loobuks, siis läheb see üle tema lastele ja siis hakkab jällegi kehtima see kolme kuu pikkune pärimismenetluse aeg. Kas see vastab tõele?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Isik, kes astub loobunu asemel, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. Seega vastab tõele, et kui isik loobub pärandist, siis uute pärijate puhul hakkab kehtima kolme kuu pikkune loobumise tähtaeg.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal