Õigus
Küsimus: Kuidas selgust saada, et ma ei maksaks ühe kuu eest mitu korda elatist?29.10.2020
Esimeses kohtumääruses on kirjas, et mina maksan igakuise elatusrahana alates 15 jaanuarist 2007 summas 1800 kroon, see otsus oli 29.11.2007 tehtud. Uue otsuse järgi on kirjas et alates 31.01.2020 tasun mina jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10 kuupäevaks 185 eur. Teine otsus on tehtud 20.10.2020. Siiani oli minu ülalpidamiskohustus täitemenetluses, mistõttu elatise maksmise tegi minu tööandja ja kohtutäitur ning mina ei tea mille kuu eest olid makstud. Soovin teada juristi arvamust, ei usu kohtutäituri kompetentsuses. Alates novembrist maksan elatist iseseisvalt. Küsimus on selles, et novembris mille kuu eest mina pean maksma ning mis kuu pean märkima panga selgitusse? Samuti minu laps saab 18 aastaks 01.06.2022 ning millal pean viimast korda maksma elatist lähtudes eeltoodud andmetest mitme otsuste kohta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Uus lahend tühistab eelmise kohtuotsuse - Teie kirjeldusest nähtuvalt tasusite kuni 30.01.2020 elatist 2007. aasta kohtulahendi alusel ja alates 31.01.2020 tuleb elatist tasuda 20.10.2020 tehtud kohtulahendi alusel.
Kehtiva kohtulahendi sõnastusest nähtuvalt tuleb elatist tasuda iga jooksva kalendrikuu eest selle kuu 10.-ndaks kuupäevaks ehk siis novembrikuu eest tuleb tasuda 10.-ndaks novembriks, detsembrikuu eest 10.-ndaks detsembriks jne.
Kui laps saab 01.06.2022 18-aastaseks, tuleb viimane elatis kehtiva kohtulahendi alusel tasuda 2022. aasta mais, maikuu eest. Märgin ära, et kohtulahendi alusel elatise maksmise kohustus lõppeb, kuid lapsel võib olla õigus saada oma vanematel ülalpidamist ka täisealisena, kui ta jätkab õpinguid (kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu endisel tööandjal on õigus võtta ühendust minu uute tööandjatega ning teavitada neid võimalikest töölepingurikkumistest?28.10.2020
Tere. Lõpetasin hiljuti töötamise ühes ettevõttes, kus töötasin 2 kuud. Kaks nädalat hiljem sain juhatajalt kirja, milles ta süüdistab mind töölepingu jämedas rikkumises, ebaviisakas käitumises ja lugupidamatuses kolleegide suhtes. Rikkumise punkti või põhjust välja ei toodud. Lisaks lõpetab ta oma kirja lausetega:" Mina ise tööandjana oleksin huvitatud teadmast, kui keegi mulle tööle tulev inimene oleks eelmises kohas nii käitunud ja seetõttu ma arvan, et minust oleks aus sellest informeerida ka Su praegust ja tulevast tööandjat." Vastasin kirjale, kus küsisin aru täpsemalt toime pandud rikkumise kohta kuid vastust ei ole tulnud. Mainiksin siin kohal ka seda, et kirjalikku töölepingut minuga ei sõlmitud. See tähendab, et mina ei ole ühtegi töölepingut näinud ega ka kuhugi allakirjutanud. Suulised kokkulepped kehtisid nii tööandja kui ka minu poolt. Kõik oli ametlik ja mingeid kaebusi mul selles osas ei ole. Küsimus siis selles, et kas minu endisel tööandjal on õigus võtta ühendust minu uute tööandjatega ning teavitada neid võimalikest töölepingurikkumistest eelmises kohas kus mulle polnud antud tutvumiseks töölepingut ning mingeid kindlaid tõendeid peale tööandja kõrvu jõudnud "uue info valguses" võimalik kuulujutt või laim?
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isikuandmeid töödeldakse kas seaduse alusel või andmesubjekti nõusolekul. Kuivõrd töölepingu seadus ei kohusta tööandjatel omavahel informatsiooni jagama endiste ja tulevaste töötajate kohta, siis saab sellist informatsiooni jagada üksnes töötaja nõusolekul. Seega on Teil õigus endisele tööandjale öelda, et Te sellega ei nõustu ning nõuate andmete töötlemise lõpetamist. Samamoodi peab uus tööandja saama Teilt nõusoleku, kui ta soovib koguda informatsiooni Teie kohta Teie endistelt tööandjatelt.
Rohkem informatsiooni isikuandmete töötlemise kohta saate Andmekaitse Inspektsioonilt, kelle poole saate pöörduda telefonil 5620 2341 (tööpäeviti kl 13–16, v.a neljapäeviti kl 13-15) või e-posti aadressil info@aki.ee.
Küsimus: Mida teha kui raske puudega 25-aastane mees on viinud oma 14-aastase venna arvutimängu sõltuvusse, kes ei käi enam kooliski?28.10.2020
Perekonnas raske puudega noormees 25-aastane kodune, on õhutanud venna 14-aastane arvutimängu sõltuvusse, öösel mängivad ja päeval magavad, poiss ei lähe kooli, ema vaimselt vägivaldne ja õigustab tegevust, kas pöörduda politseisse ja millise paragrahvi alusel võiks menetlust alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes tuleks tutvuks koduse olukorraga ja pakuks perekonnale esialgu abi läbi nõustamise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsega seotud kulud minul ja lapse isal ikkagi peavad olema võrdsed?27.10.2020
Tere! Endine elukaaslane maksab elatisraha meie ühisele lapsele 292 eurot kuus (kiirmenetlus). Mul on veel üks laps, vanem (olen üksikema), kas lapsega seotud kulud minul ja lapse isal ikkagi peavad olema võrdsed? (tal ei ole enam lapsi).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jaguneb lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades. Kui vanemate varanduslik olukord peaks olema märkimisväärselt erinev, võib ülalpidamiskohustus jaguneda ka vastavalt vanemate sissetuleku proportsioonile. Samuti võib ülalpidamiskohustuse jagunemist mõjutada asjaolu, et ühe vanema ülalpidamisel on rohkem lapsi, mis piirab omakorda tema rahalisi vahendeid lastele ülalpidamise andmiseks. Hetkel Teie küsimusele kahjuks ammendavat vastust anda kindlasti ei saa, sest rolli mängib mõlema vanema varanduslik olukord, laste vajaduste suurus, Teie esimese lapse isa rahaline panus ja muudki asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja saab rakendada katseaega kui töötaja asub tööle sama tööandja juures uuel ametikohal?26.10.2020
Töötajaga oli suuline tähtajaline tööleping 9 kuud. Peale 9 kuud, oli töösuhtes paus 3 kuud. Seejärel asus töötaja uuesti töölepinguga tööle samas ettevõttes, kuid uuel ametikohal. Kas tööandja saab rakendada katseaega?
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Katseaja eesmärk on hinnata töötaja sobivust tööle. Katseaeg on seega aeg, mille jooksul tööandja saab hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse selle töö tegemisel, ning töötaja saab hinnata, kas talle see töö sobib ja meeldib.
Tööandja ei saa katseaega pikendada või kohaldada ühele töötajale mitu korda sama töö tegemiseks. Kui töötaja töötab sama tööandja juures, kuid erinevatel töökohtadel, on lubatud ka katseaja uuesti kohaldamine. Katseaja uuesti kohaldamine on õigustatud, kui töötaja täidab hoopis teisi tööülesandeid ning tööandjal ei ole varasemalt olnud võimalik töötajat selles osas hinnata.
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda majanduslike tulude aruannet, kui töötaja ei ole ametnik ega juriidilise isiku juhtimisorgani liige?26.10.2020
Tere. Kas tööandjal on õigus nõuda majanduslike tulude aruannet, kui töötaja ei ole ametnik, ei ole juriidilise isiku juhtimis– või kontrollorgani liige, töötaja ei ole muul viisil majanduslikult seotud juriidilise isikuga (nt töö-, teenistus-, käsundus- või töövõtulepinguga) s.t ei ole seotud ühegi mõjutusvahendiga, mis mõjutaksid/viitaksid korruptsioonile või kaudsele/otsesele kasule/mõjutusele. Samas nõutakse majanduslike tulude aruannet, kui töötaja on registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjana, ja/või kui töötaja omab aktsia- või osakapitali või õigust juriidilise isiku kasumile üle XXX euro osaluses avalikult noteeritud ettevõtetes ning investeerimis- ja pensionifondides. Praeguses töölepingus seda nõutakse. Ise huvide konflikti kuskil ei näe.
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja saab töölepingus konkurentsipiirangu kokkuleppe kaudu piirata üksnes töötaja tööle asumist konkurendi juurde ja tegutsemist tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (töölepingu seadus (TLS) § 23 lg 1). Konkurentsipiirangu kokkulepe võib kehtida nii töösuhte ajal kui pärast töölepingu lõppemist. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida üksnes juhul kui see on vahalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (eelkõige kui töötajal on ligipääs tööandja kliendi andmetele, tootmis- või ärisaladusele ning nende kasutamine kahjustab oluliselt tööandjat).
Kui tööandja ja töötaja on konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlminud, on töötajal kohustus tööandja nõudmisel anda teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS § 27). Teavet tuleb anda ulatuses, et tööandja saaks kontrollida konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist. Tööandjal ei ole õigus määrata, milliseid dokumente või andmeid töötaja talle esitama peab, vaid selle otsustab töötaja. Näiteks võib töötaja esitada tööandjale uue töökoha nime, ametikoha ja tööülesannete kirjelduse, mille põhjal peab tööandja hindama, kas töötaja täidab konkurentsipiirangu kokkulepet või mitte. Seega on töötajal otsustusõigus, kas majanduslike tulude aruande esitamine aitab tööandjal hinnata konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist.
Kokkuvõttes, TLS kohustab töötajal esitada andmeid üksnes juhul, kui tegemist on konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise kontrollimisega. Muid aluseid töötajatelt taolise informatsiooni välja nõudmiseks TLS-st ei tulene.
Huvide deklaratsiooni esitamise kohustus tuleneb korruptsioonivastase seaduse §-dest 12 ja 13, mille kohta saate täpsemalt lugeda siit: https://www.korruptsioon.ee/et/huvide-deklareerimine/kes-peavad-esitama-deklaratsiooni.
Küsimus: Kas on mõistlik alimente nõuda tagant järgi sellel tingimusel, et mees võtaks mind kaaslaenu taotluselt maha?26.10.2020
Kui ma soovin eksmehelt lapse elatisraha, aga olen kunagi võetud ühise laenu kaastaotleja. Mees kättemaksuks jätab pangalaenu maksmata, kui tahan alimendid peale panna. Siis tuleb ju pank minu konto kallale ja sellel elatisrahal pole ju siis mõtet. Kas ma siis saaks pangale teha avalduse, et see maja müüki panna, kuna mees ei maksa pangalaenu. Alimente maksaks ta viis või kuus aastat, aga pangalaenu on tal veel maksta 20 aastat. Kas on mõistlik alimente nõuda tagant järgi sellel tingimusel, et ta võtaks mind kaaslaenu taotluselt maha? Oleme ammu lahus ja ta ei võta lapse elust üldse osa. Olen korduvalt palunud mind maha võtta laenust, aga sinna see jutt on jäänud. Olen käinud ka pangas, aga nad ei saa midagi sinna teha, kuna laen on tema nimel. See on tobe olukord, tahaks rahulikult lapsega elada, aga see laenukirves on kogu aeg pea kohal. Ta on jätnud ka mitu korda maksmata ja kohe tulevad kurjad kirjad mulle, olen helistanud talle ja õnneks on ta siis ära maksnud. Aga ikkagi tahaks oma eluga edasi minna ja võib olla ka tulevikus väikest laenu võtta. Aga hetkel on see võimatu. Jään Teie vastust ootama. Teid ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti ei peaks Te kirjeldatud põhjustel loobuma lapsele makstavast elatisest - tegemist on lapse ülalpidamiskulude katteks makstava elatisrahaga ja lapsel on sellele absoluutne õigus, olenemata vanemate varalistest vaidldustest.
Mõistan, et olete kooselu ajal omandanud laenu abil kaasomandisse kinnisvara ja see kinnisvara on peale kooselu purunemist jätkuvalt kaasomandis. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud pangaga, ei saa lapse isa omavoliliselt "vabastada" Teid kaastaotleja staatusest, seda saab teha ainult kokkuleppel pangaga. Te peaksite lapse isaga ära jagama kaasomandi, kas kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. Kuidas oleks kaasomandit kõige mõistlikum jagada, see oleneb juba asjaoludest ja soovitaksin Teil selle küsimusega pöörduda spetsialisti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mingi seadus reguleerib, mis kuupäevadel peab korteriühistu korteritele arveid esitama?23.10.2020
Tere!
Kas korteriühistu pool arvete esitamisel on mingit seadust, mis reguleerib kindlaid kuupäevi, millal peaksid arved korteritele olema esitatud? Meie korteriühistu tundub, et esitab meile arveid siis, kui ise soovib. See kuu raamatupidaja näiteks ütles, et võibolla tuleb arve 15.ndal võibolla mitte. Keeruline on nii oma kulusid planeerida.
Kas korteriühistu pool arvete esitamisel on mingit seadust, mis reguleerib kindlaid kuupäevi, millal peaksid arved korteritele olema esitatud? Meie korteriühistu tundub, et esitab meile arveid siis, kui ise soovib. See kuu raamatupidaja näiteks ütles, et võibolla tuleb arve 15.ndal võibolla mitte. Keeruline on nii oma kulusid planeerida.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kokkuvõttes ütleb KrtS, et korteriühistus tuleks kulud (vähemalt) 1 aasta ette planeerida ning enne kulude kandmist korteriomanike poolt korteriühistule majanduskavas oleva arvestuse alusel ära maksta.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas pärast lahutust korraldada nii, et ekskaasa saab elu lõpuni majas elada, aga pärijateks oleks ekskaasa lapsed?22.10.2020
2013.a soetasime kinnisvara. 2014 abielu registreerides ei teinud lahusvaralepingut.
Abielulahutus 2019.a. kuid vara pole jaganud. Kinnisvara minu nimel, ekskaasa elab majas hetkel, ise elan Soomes. Nädal tagasi sain tema "sõbralt" kirja: "Tere! Mis teen Su asjadega?".
Küsimused:
1. Kas mul on mingi teatud aeg, mil pean oma asjad kinnistult ära viima?
2. Kas on ja mis õigused või võimalused mul ajada asju nii, et tulevikus ei oleks sel "sõbral" kinnistule õigusi?
3. Ma sooviks, et ekskaasa saab küll oma elu lõpuni seal kinnistul ise elada kui ta soovib ja kinnistu päriks ekskaasa lapsed.
Abielulahutus 2019.a. kuid vara pole jaganud. Kinnisvara minu nimel, ekskaasa elab majas hetkel, ise elan Soomes. Nädal tagasi sain tema "sõbralt" kirja: "Tere! Mis teen Su asjadega?".
Küsimused:
1. Kas mul on mingi teatud aeg, mil pean oma asjad kinnistult ära viima?
2. Kas on ja mis õigused või võimalused mul ajada asju nii, et tulevikus ei oleks sel "sõbral" kinnistule õigusi?
3. Ma sooviks, et ekskaasa saab küll oma elu lõpuni seal kinnistul ise elada kui ta soovib ja kinnistu päriks ekskaasa lapsed.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjeldusest saan aru, et maja on Teie lahusvara (soetatud enne abielu registreerimist) ja hetkel kasutab seda enda elukohana Teie endine abikaasa.
Kui soovite, et endisel abikaasal oleks õigus selles majas elu lõpuni elada, siis on võimalik seada tema kasuks isiklik kasutusõigus (seda on võimalik teha notari juures). Seega omandiõigus jääks Teile, kuid endisel abikaasal oleks õigus seal oma elu lõpuni elada (nimetatud õigus puudutab ainult teda, mitte temaga koos olevaid isikuid). Samuti on võimalik teha notari juures testament, millega määrate enda pärijaks endise abikaasa lapsed - Teie surma korral läheb sellisel juhul Teile kuuluv vara üle endise abikaasa lastele ja endisel abikaasal säilib õigus majas oma elu lõpuni elada, vaatamata omandi üleminekule.
Kui maja kuulub Teile, ei saa keegi nõuda Teilt enda asjade äraviimist Teile kuuluvalt kinnistult. Küll aga on Teil õigus määrata, kes võivad Teile kuuluval kinnistul viibida (iseasi, kas seda õigust kasutada soovite).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et "lapsepäevi" arvestatakse tundides?22.10.2020
Töötan lasteaias õpetajana. Mu tööpäeva pikkus on 10 tundi. Tööandja väidab, et kuna seaduse järgi peaks mul olema 7 tunnine tööpäev, siis lapsepäevi oleks õigus saada 3x7 ehk 21 tundi. Aga ma ei võta ju lapsepäeva tundides välja?
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seaduse § 63 lõikele 1 on emal või isal õigus saada igal kalendriaastal lapsepuhkust, mille eest tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Töötajal on õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Eelnevast lähtudes antakse lapsepuhkust tööpäevades. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Lapsepuhkuse andmisel ei lähtuta kokku lepitud töökoormusest, vaid töötaja reaalse tööpäeva pikkusest. Seega kui töötaja tööpäev kestab 10 tundi, siis lapsepuhkust saab töötaja kasutada terve tööpäeva ulatuses ehk antud juhul 10 tundi.