Õigus
Küsimus: Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline?14.10.2020
Tere,
Mul on üks täpsustav küsimus seoses Teie poolt varem antud selgitusega. Nimelt selgitasite siin http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/18054/kuidas-kindlustada-eluase-elukaaslasele.html et lahkunu abikaasal on õigus tema eluaja lõpuni elada nende ühises elamus ja selleks võib ta nõuda enda kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmist.
Jätsite küll märkimata selle, kust abikaasal see õigus tuleneb, kui erinevatest Teie kolleegide poolt mitmel internetiressurssidel antud selgitustest (näiteks Notarikoja kodulehel või ka siin samas http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/12989/kas-parandaja-abikaasa-asjaoiguse.html ) sain aru, et allikaks on Pärimisseaduse § 16 lõige 3 (Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.)
Kuid nii imelik kui see on, ma ei suutnud Teie ega Teie kolleegide selgitustest leida vastust kõige ilmsemale ja kõige tähtsamale küsimusele. Nimelt Asjaõigusseaduse §-s 227 ettenähtud isiklik kasutusõigus elamule võib minu teada olla nii tasuline kui ka tasuta. Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline? Kui tasuline, siis milline on tasu suurus, kas see peab vastama näiteks turu keskmisele üüritasu suurusele sama elamu eest. Seda ei ole märgitud ka Pärimisseaduse § 16 lõiges 3. Kas võiksite seda selgitada?
Tänan ette!
Mul on üks täpsustav küsimus seoses Teie poolt varem antud selgitusega. Nimelt selgitasite siin http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/18054/kuidas-kindlustada-eluase-elukaaslasele.html et lahkunu abikaasal on õigus tema eluaja lõpuni elada nende ühises elamus ja selleks võib ta nõuda enda kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmist.
Jätsite küll märkimata selle, kust abikaasal see õigus tuleneb, kui erinevatest Teie kolleegide poolt mitmel internetiressurssidel antud selgitustest (näiteks Notarikoja kodulehel või ka siin samas http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/12989/kas-parandaja-abikaasa-asjaoiguse.html ) sain aru, et allikaks on Pärimisseaduse § 16 lõige 3 (Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.)
Kuid nii imelik kui see on, ma ei suutnud Teie ega Teie kolleegide selgitustest leida vastust kõige ilmsemale ja kõige tähtsamale küsimusele. Nimelt Asjaõigusseaduse §-s 227 ettenähtud isiklik kasutusõigus elamule võib minu teada olla nii tasuline kui ka tasuta. Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline? Kui tasuline, siis milline on tasu suurus, kas see peab vastama näiteks turu keskmisele üüritasu suurusele sama elamu eest. Seda ei ole märgitud ka Pärimisseaduse § 16 lõiges 3. Kas võiksite seda selgitada?
Tänan ette!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas saan nõuda välja poole korteri kuludest, mis olen aastate jooksul kandnud, kuna nüüd ilmus ka veel üks pärija välja?14.10.2020
Tere.
Sain pärandiks korteri 10 aastat tagasi. Nüüd ilmus välja aga kolmanda astme veel üks pärija, kellel polnud aimugi ei pärandaja surmast ega pärandusest. Kõik need aastad olen maksnud korralikult korteri kommunaale ja muud. Kas mul on õigus temalt sisse nõuda tema poole eest minu poolt kõik need aastad nö tühja makstud summat? Ehk siis pool.
Ette tänades ja parimat
Sain pärandiks korteri 10 aastat tagasi. Nüüd ilmus välja aga kolmanda astme veel üks pärija, kellel polnud aimugi ei pärandaja surmast ega pärandusest. Kõik need aastad olen maksnud korralikult korteri kommunaale ja muud. Kas mul on õigus temalt sisse nõuda tema poole eest minu poolt kõik need aastad nö tühja makstud summat? Ehk siis pool.
Ette tänades ja parimat
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?14.10.2020
Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas on võimalik õele nö välja maksta tema osa tulevasest pärandusest, et saada kunagi tulevikus tema osa pärandus?14.10.2020
Tere!
Sooviksin õele nö välja maksta tema osa tulevasest pärandusest, et saada kunagi tulevikus tema osa päranduse valdajaks. Eeldan, et temapoolne huvi selleks on olemas.
Loomulikult ei ole teada, kui palju maksab vanemate korter siis, kui see kunagi reaalselt müüki peaks minema. Suurusjärk peaks olema siiski võimalik tõenäoliselt välja arvutada.
Milliseid lepinguid tuleksid siin kõne alla? Mida peaks kindlasti silmas pidama?
Suur tänu ette!
Sooviksin õele nö välja maksta tema osa tulevasest pärandusest, et saada kunagi tulevikus tema osa päranduse valdajaks. Eeldan, et temapoolne huvi selleks on olemas.
Loomulikult ei ole teada, kui palju maksab vanemate korter siis, kui see kunagi reaalselt müüki peaks minema. Suurusjärk peaks olema siiski võimalik tõenäoliselt välja arvutada.
Milliseid lepinguid tuleksid siin kõne alla? Mida peaks kindlasti silmas pidama?
Suur tänu ette!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Võimalik on sõlmida pärimisleping, millega on pärandajal ja teisel isikul võimalik sõlmida kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti on võimalik sõlmida kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult, seega peavad käesoleval juhul pärimislepingu sõlmima Teie vanemad. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas vormistada vastuväide, kui ma ei suuda maksta nii palju elatist kolmele lapsele, kui naine nõuab?12.10.2020
Tere.
Olen lahutatud kaks korda, ühes peres 2 last, teises 1 laps. Ühtegi perekonnas ei ela. Sissetulek on väike ca 800 eurot kuus, oma elamispinda ei ole - pean üürima, olemas ka inkasso nõuded.
Kaks last esimesest perest on erivajadustega ja käivad erakoolis, kus igakuina makse ca 500 eurot. Rohkem panustan neile ca 200 eurot kuus.
Kolmandale lapsele, kes elab teises peres, maksan lastaia eest. Rohkem võimalust pole kahjuks, kuna ise pean ka kuidagi elama ja hakkama saama.
Nüüd teine naine (ühe lapse ema) soovib minult saada kiirmenetluse kaudu 292 eurot. Mina ei saa temale nii palju tasuda.
Kuidas pean vastuväite vormistama? Kas esimene naine (kes elab kahe erivajadusega lastega) peaks ka omalt poolt pöörduma kohtusse? Kuidas elatist jagatakse minu olukorras?
Olen lahutatud kaks korda, ühes peres 2 last, teises 1 laps. Ühtegi perekonnas ei ela. Sissetulek on väike ca 800 eurot kuus, oma elamispinda ei ole - pean üürima, olemas ka inkasso nõuded.
Kaks last esimesest perest on erivajadustega ja käivad erakoolis, kus igakuina makse ca 500 eurot. Rohkem panustan neile ca 200 eurot kuus.
Kolmandale lapsele, kes elab teises peres, maksan lastaia eest. Rohkem võimalust pole kahjuks, kuna ise pean ka kuidagi elama ja hakkama saama.
Nüüd teine naine (ühe lapse ema) soovib minult saada kiirmenetluse kaudu 292 eurot. Mina ei saa temale nii palju tasuda.
Kuidas pean vastuväite vormistama? Kas esimene naine (kes elab kahe erivajadusega lastega) peaks ka omalt poolt pöörduma kohtusse? Kuidas elatist jagatakse minu olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui rahalised vahendid on piiratud ja ülalpeetavaid on mitu, ei ole tõenäoliselt põhjendatud elatisraha väljamõistmine kehtivas miinimummääras, s.o summas 292 eurot. Kui suur peaks olema lastele makstav elatisraha, sõltub paljudest asjaoludest - kui suured on laste vajadused, milline on teise vanema majanduslik olukord jms.
Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele on lisatud vastuväite blankett, see tuleb ära täita ja esitada tähtaegselt kohtule. Vastuväite esitamise korral alustab kohus hagimenetlust ja selles menetluses on Teil võimalik esitada põhjalikult argumenteeritud vastuväide elatisnõudele, tuues täpselt välja, kui suur on Teie sissetulek, kui palju on Teil ülalpeetavaid ja kui suured on Teie enda vajadused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nüüd 61-aastasena hakkama oma 82-aastasele isale elatist maksma, kuigi pole mind kasvatanud ja 35 aastat suhelnud?08.10.2020
Tere!
Olen 61-aastane ja minuga võttis ühendust minu 82 aastane isa. Ja tema jutust sain aru, et ta hakkab minult elatisraha nõudma. Alates 6. eluaastast on vanemad lahutatud, isa oli kriminaalkurjategija, vanglas. Suhelnud me pole vähemalt 35 aastat üldse ja enne seda ka väga harva, vanavanemate elukohas. Ta väidab, et on maksnud alimente, mina seda küll ei tea. Minu ema on 81 ja ei ole enam adekvaatne, elab oma maailmas. Ei saa tema käest ka küsida. Isa saab pensioni, elab oma teise abikaasa korteris ja tundub olevat hea tervise juures. 1990-ndatel oli "ärimees" ja on pankrottide tulemusel igasugusest varast ilma jäänud. Mina olen raamatukoguhoidja, netopalk on 716 eurot kuus. Ma vaevalt elan sellest ära, natuke toetan ka ema (vabatahtlikult), ma tõesti kuidagi ei saa maksta enam kellelegi mingit toetust. Isal on veel ka poeg, minu poolvend, 50 aastane.
Olen 61-aastane ja minuga võttis ühendust minu 82 aastane isa. Ja tema jutust sain aru, et ta hakkab minult elatisraha nõudma. Alates 6. eluaastast on vanemad lahutatud, isa oli kriminaalkurjategija, vanglas. Suhelnud me pole vähemalt 35 aastat üldse ja enne seda ka väga harva, vanavanemate elukohas. Ta väidab, et on maksnud alimente, mina seda küll ei tea. Minu ema on 81 ja ei ole enam adekvaatne, elab oma maailmas. Ei saa tema käest ka küsida. Isa saab pensioni, elab oma teise abikaasa korteris ja tundub olevat hea tervise juures. 1990-ndatel oli "ärimees" ja on pankrottide tulemusel igasugusest varast ilma jäänud. Mina olen raamatukoguhoidja, netopalk on 716 eurot kuus. Ma vaevalt elan sellest ära, natuke toetan ka ema (vabatahtlikult), ma tõesti kuidagi ei saa maksta enam kellelegi mingit toetust. Isal on veel ka poeg, minu poolvend, 50 aastane.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete seisukohal, et elatise maksmine ei ole põhjendatud, siis on isal ainuke võimalus Teilt elatist nõuda kohtu kaudu. Kui ta seda teeb, tuleb tal kohtule tõendada, et ta ei saa ise oma ülalpidamisega hakkama. Üldiselt on elatis põhjendatud olukorras, kus eakas viibib hooldekodus ja tema pension ei kata hooldekodu kulusid. Kui isa elab iseseisvalt, saab pensioni ja on hea tervisega, ei ole ilmselt tema elatise nõue põhjendatud. Lisaks sellele on Teil võimalik esitada vastuväited seoses sellega, et isa ei ole Teie elus osalenud ja Teile ülalpidamist andnud (kui see nii on).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot?08.10.2020
8-aastane laps elab enda emaga juba 6 aastat Soomes. 6 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud ühine hooldusõigus, va otsustusõigus igapäevastes küsimustes, nt haridus ja huviharidus. 5 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud elatise maksmine miinimummääras (Eesti kohtus, Eesti seaduste järgi), lapse elatist pidi isa maksma lapse kontole nagu ema soovis. Lisaks emale, kasutas lapse kontot ka isa 3x ülekannete tegemiseks ja laps pöördus isa vastu hagiga Eesti kohtusse, nõudes varalise kahju hüvitamist. Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot? Kas isal on õigus teha lapse kontolt ülekandeid, kui vanematel on ühine varahooldus? Kuna laps elab Soomes ja isa ei saa Eestis taotleda elatise muutmist, siis kas nüüd, kui laps pöördus isa vastu Eestis kohtusse varalise kahju hüvitamiseks, on võimalik isal vastuhagina taotleda ka nt elatise vähendamist ja eeskostja määramist lapsele makstava elatise suhtes, kui ema ei kasuta lapsele makstavat elatist lapse huvides (nt pikalt tasus lapse kontolt isa poolt makstavast elatisest autoliisingut)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, omavad nad lapse suhtes ka ühist varahooldusõigust. Sellest tulenevalt on mõlemal vanemal iseenesest õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja katta sellega lapse ülalpidamiskulusid. Ma ei ole Teie poolt kirjeldatud hagiga varem kokku puutunud, kuid ilmselt taandub lahendus sellele, kas ülekandeid teinud vanem kasutas raha lapse huvides või mitte.
Elatise vähendamine on eraldiseisev kohtumenetlus ja selleks peavad esinema üsnagi kaalukad alused. Kehtiva elatislahendi muutmine eeldab, et kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud - nt on muutunud lapse vajadused, vanemate varanduslik olukord jms. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei näe regulatsioon ette, et elatis saav vanem peaks esitama kuludokumente elatise kasutamise osas elatist maksvale vanemale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused on minul ühisele majale, mille ehitasime abikaasa vanematelt kingitusena saadud maale?08.10.2020
Tere.
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis olete elanud vabaabielus ja kooselu ajal olete ehitanud ühiselt pangalaenu kaasabil maja elukaaslase vanematelt teile ühiselt kingitud maale, seejuures olete mõlemad laenusaajad ja eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikud.
Kuivõrd kooselu on purunenud, peaksite lõpetama kaasomandi. Siinkohal on võimalikud variandid kaasomandi müümine, laenujäägi tasumine ja ülejäänud müügitulu võrdsetes osades jagamine või maja jätmine ühele kaasomanikule, kes võtab laenu ainuisikuliselt üle ja maksab teisele kaasomanikule omandi kaotamise eest hüvitist. Kui elukaaslane ei saa ise laenu üle võtta ega oma ka vahendeid Teile hüvitise maksmiseks ning Teie maja endale ei soovi, siis on ainuke võimalus kaasomandi lõpetamiseks maja müümine.
Soovitan kaasomandi lõpetada esimesel võimalusel - tungivalt soovituslik on seda teha kohtuväliselt, sest siis on võimalik ise korraldada maja müük. Kui kohtuväliselt kokkuleppele ei saa, tuleb kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduda, kuid siis saab kohus määrata maja müümise ainult avalikul enampakkumisel, mille korraldab kohtutäitur.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on nii, et puhkusepäevi ei tohi rahas hüvitada?08.10.2020
Esitan enda küsimuse uuesti, kuna enda meelest paar olulist asja jäi mainimata.
1. Töötaja leidis endale uue töökoha, esitas lahkumisavalduse ja oli veel vanas kohas ka 1 kuu tööl nii nagu on ette nähtud, et tööandja võib töötajat kuu aega veel enda juures hoida. Puhkus vanast töökohast oli tal 29.06.20-12.07.20, lahkumisavalduse andis ta puhkuse ajal.
Viimane tööpäev oli tal vanas kohas 11.08.20. Saan aru, et töötajal peaks olema saada lõpparvega see töötasu, mis ta veel vana tööandja juures töötas. Tänaseks pole veel lõpparvet esitatud ja töötajate registris on töötajal samuti veel kehtiv leping.
2.Eelmisel aastal jäi töötajal ka 8 päeva põhipuhkust kasutamata, mis hüvitati talle selle aasta alguses rahas, kas saan õigesti aru, et tegelikult pole see lubatud?
Töötaja töötas vana tööandja juures alates 21.01.2013
1. Töötaja leidis endale uue töökoha, esitas lahkumisavalduse ja oli veel vanas kohas ka 1 kuu tööl nii nagu on ette nähtud, et tööandja võib töötajat kuu aega veel enda juures hoida. Puhkus vanast töökohast oli tal 29.06.20-12.07.20, lahkumisavalduse andis ta puhkuse ajal.
Viimane tööpäev oli tal vanas kohas 11.08.20. Saan aru, et töötajal peaks olema saada lõpparvega see töötasu, mis ta veel vana tööandja juures töötas. Tänaseks pole veel lõpparvet esitatud ja töötajate registris on töötajal samuti veel kehtiv leping.
2.Eelmisel aastal jäi töötajal ka 8 päeva põhipuhkust kasutamata, mis hüvitati talle selle aasta alguses rahas, kas saan õigesti aru, et tegelikult pole see lubatud?
Töötaja töötas vana tööandja juures alates 21.01.2013
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lg 3 kohaselt on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. Töösuhte lõppedes tuleb väljateenitud, kuid kasutamata ja aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas (TLS § 71).
See tähendab seda, et töösuhte ajal peab töötaja puhkust reaalselt kasutama ning puhatud aja eest makstakse puhkusetasu. Kui töötaja puhkust ei kasuta, siis töösuhte ajal ei tohi puhkusetasu rahas maksta. Puhkuse eest tasutakse rahas üksnes siis kui töösuhte lõppedes ning tähele tuleb panna, et puhkus ei oleks aegunud ega kasutatud.
Kui Teil on saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu, siis on Teil õigus nimetatud nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui tööandja ei ole teinud töötamise registris töösuhte lõpetamise kannet, siis on Teil õigus töövaidluskomisjonilt töösuhte lõppemise tuvastamist ja kaasnõudena töötamise registri kande tegemist/muutmist. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjoni poole pöördudes leiate siit: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasemeõppes õppijal on õigus saada õppepuhkust ühest või mitmest töökohast?08.10.2020
Kas tasemeõppes õppijal on õigus saada õppepuhkust ühest töökohast või mitmest?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale täiendavat vaba aega õppetegevuses osalemiseks. On eesmärgipärane, kui töötaja kasutab õppepuhkust mitme tööandja juurest samal ajal. Samas ei saa õppepuhkust kasutada selliselt, kus töötaja puhkab 30 kalendripäeva jaanuaris ühe tööandja juures ja 30 kalendripäeva märtsis teise tööandja juures. 30 kalendripäeva on ette nähtud ühes kalendriaastas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).