Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel on õigus saada osa pärandist?14.10.2020

Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel ning keda ta ei ole seaduslikult omaks tunnistanud on õigus saada osa pärandist?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandajal ei ole tehtud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, lisaks pärib laste kõrval ka abikaasa.

Kui sünnitunnistusele ei ole pärandaja märgitud laste isana, siis tuleb esmalt isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtusse. Kui notar on juba pärimistunnistuse väljastanud, siis on notaril võimalik pärimistunnistus kehtetuks tunnistada ning väljastada uus pärimistunnistus, kuhu on kantud kõik pärijad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas ma saan nüüd pärast ema surma maja oma nimele ja kuhu peab inimese surmast veel teatama?14.10.2020

Tere
Ema suri 21.08.2020. Isa on surnud. Olen ema ainuke laps. Olen lahutatud ja mul on 2 last. Emal ei olnud testamenti. Peale isa surma käis ema notari juures. Siis sai ema maja oma nimele. Ma ei tea, kas mul on mingeid kohustusi ja õiguseid. Kas pean kuhugi veel teatama, et ema ei ole. SEB pangast sain ema kontolt toetust 1600 EUR. Tulin 6 aastat tagasi ema juurde elama oma majja sest ta oli eakas naine. Kas ma pean kuhugi teatama, et maja minu nimele saaks? Millal ma saan kasutada ema kontot? Kas keegi minu lastest peab loobumiskirju kirjutama. Kas mina pean testamendi tegema?
Tervitades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teil tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Notar teeb kindlaks pärijate ringi ning pärandvara hulka kuuluvad esemed.

Teie lapsed ei pärandist loobuma, kuna välistamispõhimõtte kohaselt kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Kui Te olite ainuke laps, siis olete Te ka ainus seadusjärgne pärija.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?14.10.2020

Soetasin oma kinnisvara pärast lahutust esimesest abikaasast ja enne teistkordset abiellumist. Antud kinnisvara soetamiseks vormistatud laenulepingus oleme aga uue abikaasaga mõlemad laenuvõtjad (mina siis veel endise perekonnanimega), kuigi maksed olen tasunud mina üksinda. Nii minul kui ka abikaasal on eelmisest abielust laps. Meil on mõlemal ka laenukindlustus, mis surma korra katab 100% laenujäägist.
Nüüd siis küsimus: kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on tõesti pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Siiski ei ole Teie laps ainupärija, kuna Teil on ka abikaasa. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui Te ei koosta testamenti, siis on Teie pärijateks nii Teie laps kui ka Teie abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ema poolt (nüüdseks juba surnud) vennale tehtud maa müügi volitus kehtib ka venna lastele?14.10.2020

Minu vend suri aasta tagasi ja nüüd suri ema. Enne surma ema tegi teisele vennale maa müügiks volituse. Kas see volitus kehtib? Surnud vennal on 3 last, millised õigused neil on pärandusele. Emal oli maa ja linnas maja.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Volitus kehtib vaid isiku suhtes, kelle kasuks see tehti. Kui sain Teist õigesti aru, siis käesoleval kehtis volitus üksnes venna suhtes, kes suri aasta tagasi. Volitus surnud venna lastele edasi ei lähe.

Kui teie ema ei teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega seadusjärgselt päriksite Teie ½ pärandist ning venna lapsed igaüks 1/6 pärandist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis aja jooksul pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused)?14.10.2020

Tere
Soovin küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Oleme koos abikaasaga 2005a soetanud pangalaenuga korteri (kaasomand 50% ja 50%). Pangalaen lõppeb 2022a. Abikaasa suri ootamatult nov.2019a, olen lesk. Pangalenumaksed lähevad minu kontolt algusest peale, laenu maksmisega probleeme ei ole. Testamenti abikaasal polnud tehtud, kui pikk on see aeg, et pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused) või on veel mingeid variante? Korter ei kuulu mulle kuna laen ei ole lõpuni välja makstud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari poole. Pärimismenetluse algatamine maksab 63,90 eurot ning pärimistunnistuse koostamine 102,25 eurot. Notari poole pöördudes saab notar ka täpsustada, millised kulud võivad lisanduda, näiteks üleskutsemenetluse läbiviimise tasu või pärandvara jagamise lepingu koostamise tasu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas lapselapsed saavad vanaema pärandist loobuda vanaisa kasuks 4 aastat hiljem, sest ei teadnud oma pärimisõigusest?14.10.2020

Abielupaaril on poeg ja tütar. Naine sureb 2015 aastal, nende poeg on surnud juba 1998 aastast. Pojal on 3 poega, kes on kõik vanaema surma ajal täisealised. Nüüd neli ja pool aastat hiljem on vaja vanaisal korteriga tehinguid teha, kuid pärimistehingud on vormistamata. Lapselastega katkesid suhted juba siis kui nad lapsed olid. Kuidas edasi toimida? Kuidas pärand jaotub? Kas lastelastel on võimalik vanaisa kasuks pärandist loobuda kuna nad isegi ei tea, et neil on õigus midagi pärida? Tütar pole samuti pärandist loobunud. Kas kõik nimetatud isikud on nüüd enda teadmata pärandi vastu võtnud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan Teie küsimusest õigesti aru, siis pärandajal testamenti teinud ei olnud ning pärimine toimus seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk käesoleval juhul abielupaari tütar. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu ehk surnud poja osa pärivad tema kolm poega. Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seega päriks seadusjärgselt abikaasa ¼, tütar 3/8 ja kõik pojapojad 1/8 pärandist.

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega kui pärandaja abikaasa, tütar ja pojapojad ei ole pärandist seaduses sätestatud tähtaja jooksul loobunud, siis loetakse nad pärandit vastu võtnuks. Seda siiski eeldusel, et neile oli pärandaja surm ja nende pärimisõigus teada.

Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik seadusjärgset pärimist muuta teiste ütluste alusel, nagu oleks pärandaja eluajal muu kokkulepe?14.10.2020

Tere. Minu vanaema suri üle 2 aasta tagasi, testamenti tal tehtud ei olnud. Vanaema nimel olnud korter pärandus edasi: 50% tema ühele pojale ja 50% teise poja pojale, kuna teine poeg ise oli juba surnud. Nüüd aga on sugulaste kaudu selgunud, et see korter pidi tervenisti jääma sellele ühele elusolevale pojale, kuna teisele pojale kingiti juba aastaid tagasi üks teine samaväärne korter. Kahjuks seda kokkulepet kuskil kirjalikult ei ole, küll aga teavad sellest mitu teist sugulast. Kas üldse on mingit seaduslikku alust nõuda, et see teise poja pojale läinud pool korterit saaks ikkagi sellele elusolevale pojale, nii nagu tegelikult vanaema elu ajal kokku oli lepitud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgse pärimise sätete järgi olid pärima õigustatud poeg ja pojapoeg, nagu küsimuses ka välja tõite. Suusõnaliste kokkulepetega pärimist muuta ei ole võimalik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas minu emalt päritava korteri müügist saadud raha kuulub minule või meile abikaasaga kahe peale?14.10.2020

Ema pärandab mulle korteri, mina olen abielus. Kas korteri raha peale müüki läheb minu ja minu abikaasa vahel jagamisele? Või on õigus, minul kui pärijal, kogusummale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Seega kuulub päritud korteri müügist saadud raha Teie lahusvara hulka ning Teil on õigus kogusummale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas saab pärandit vormistada, kui inimene on dementne?14.10.2020

Tere
Selline huvitav seis. Naabrinaine soovib pärandi mulle teha aga talu on kahes osas millest osa kuulub naabrimehele. Elavad koos kenasti. Kui teema üldse esile tõusis, oli naabrimehega kõik ok ja oli asjadega päri aga olin ise ära jne. Kahjuks on nüüd asjad pahasti, kuna naabrimees on dementne ja ei mäleta isegi oma naist. Kuidas sellises olukorras toimida?
Tänud vastamast

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Täisealist isikut, kellel esineb vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või mõni muu psüühikahäire ja kes ei ole seetõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegudest või neid juhtima, loetakse piiratud teovõimega isikuks. Isik, kellel on diagnoositud dementsus, ei suuda reeglina iseseisvalt tehinguid teha. Kui notar on veendunud, et osalejal puudub vajalik teo- või otsusevõime, keeldub ta tehingut tõestamast ehk testamenti teha ei saa.

Seega kui Teie naabrimehel ei ole tehtud testamenti ajal, mil ta veel dementne ei olnud, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Sellises olukorras on naabrinaisel võimalik oma osa kohta teha testament, millega jätab temale kuuluva vara Teile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas sissemakseta osaühingu osa on korrektne lisada pärandvara hulka, kui seda sissemakset reaalselt ju pole tehtud ja raha pole?14.10.2020

Tere.

Kui pärandvara hulka kuulub osaühing, mille asutamisel ei ole tehtud sissemakset (ettevõte ei ole kunagi olnud toimiv, kontot ei ole ega ole seal ka vara), siis kas 2500.- eur osamakset on korrektne lisada varade hulka? Reaalselt seda summat ju eksisteeri.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuulub osaühingu osa sõltumata sellest, et see asutati sissemakset tegemata. Kui pärandaja oli osaühingu ainuosanik, kuulub pärandvara hulka sisuliselt kogu äriühing. 2500 euro suurune osamakse eraldi pärandvara hulka ei kuulu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal