Õigus

Tere!

Kui laps omandab täisealiseks saanuna keskharidust, on tal õigus oma vanematelt kuni 21-aastaseks saamiseni ülalpidamist saada.

Ülalpidamise suurusele ei ole sätestatud alammäära, nagu alaealise lapse puhul - täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb täielikult lapse vajaduste suurusest ja sellest, kas laps ka ise sissetulekut teenib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ma ei ole spetsialist antud valdkonnas, kuid minu hinnangul peaks olema võimalik Teie kirjeldatud olukorras taotleda viisat Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmena. Täpsema informatsiooni saamiseks palun pöörduge oma murega Välisministeeriumi poole.

Kui abieluvõimetõendit ei ole võimalik hankida, võib Eesti kohus anda loa abielluda ilma nimetatud tõendita. Kui isiku eelmine abielu on lahutatud, ei näe ma põhjust, miks ei peaks kohus muude eelduste täitmisel (abieluvõimetõendi hankimise võimatus) vastavat luba andma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui laps saab 18-aastaseks, võib vanem anda ülalpidamist otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Töölepingu seadus (TLS) § 45 lg 1 sätestab, et kui tööaeg langeb ööajale (22.00-6.00), siis peab tööandja maksma töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega lubab seadus, et öötöö eest täiendavat hüvitist ei maksta, vaid see juba sisaldub töötajaga kokkulepitud töötasus.

Kuivõrd öötöö tuleb sisuliselt täiendavalt hüvitada, siis ei ole seadusega kooskõlas selline kokkulepe, et öötöö tasu sisaldub töötaja töötasus, kui töötajale makstakse töötasu alammäära. Töötasu alammäär on käesoleval aastal 3,48 eurot tunnis ja täistööaja puhul 584 eurot kuus. Ehk kui töötaja töötab ööajal ja töötajale makstakse töötasu alammäära, siis peab tööandja öötöö tunnid 1,25-kordse tasuga veel täiendavalt hüvitama. Kui töötaja töötasu on töötasu alammäärast kõrgem, võib öötöö tasu sisalduda juba töötaja töötasus.

Palgaleht peaks kajastama kõiki töötajale välja makstud tasusid. Ehk kui töötaja töötasule peab lisanduma öötöötasu, siis peaks see olema välja toodud ka palgalehel. Kui töötajal on palgalehe või talle arvestatud või makstud töötasu kohta küsimusi, tuleb selles osas pöörduda tööandja poole ja küsida selgitust.


Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töötajaga töösuhte üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Nimetatud sätte alusel töölepingu ülesütlemine hõlmab mitmeid erinevaid olukordi. Üldjuhul on see seotud otseselt töötaja töövõimega (on muutunud tervislikel põhjustel aeglasemaks, ebatäpsemaks jne) või nt seadustest tulenevate nõuetega (töötajale esitatud nõuded on töösuhte kestel muutunud ning töötaja ei kvalifitseeru antud tööd tegema või töötaja on kaotanud kvalifikatsiooni).

Kui töösuhte kestel töötajale esitatud nõudmised muutuvad, siis tuleb töötajale anda esmalt võimalus oma taset tõsta. Samuti tuleb antud juhul vaadata ja hinnata väliseid faktoreid ehk kas ja kui kiiresti on töötajal võimalik oma taset tõsta. Seega, kui seadus või tööandja oma ettevõttesiseselt seab töötajale rangemad taseme nõuded, tuleb tööandjal arvestada sellega, et töötajale peab olema tagatud võimalus, et oma kvalifikatsiooni nõutud tasemeni tõsta.

Kui tööandja ütleb töölepingu üles põhjusel, et töötajal puudub ettenähtud tase ilma et töötajale oleks antud võimalus oma taset tõsta, on töötajal õigus tööandja ülesütlemisavaldust 30 kalendripäeva jooksul selle saamisest töövaidlusorganis (s.o kohus või töövaidluskomisjon) vaidlustada. Sellisel juhul annab olukorrale õigusliku hinnangu töövaidlusorgan.

Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Kui töötaja tööd ei tee, ei ole tööandja kohustatud ka töötasu maksma. Töölepingu seadus (TLS) toob välja teatud erijuhud, mil tööandjal on töötasu maksmise kohustus ka siis, kui tööd ei tehta. TLS § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tuleb tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 42 omakorda aga sätestab selle, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS § 38 ettenähtud tingimustel.

TLS § 38 ja § 42 alusel on töötajal seega teatud juhtudel õigus mõlema poole huve arvestades nõuda vaba aja andmist ja selle aja eest keskmist töötasu. Tegemist peab olema sellise asjaoluga, mida töötaja oma vabal ajal teha ei saa (nt on töötajal vaja minna eriarsti vastuvõtule, kuid arst võtab vastu vaid töötaja tööajal; töötajal on vaja minna notarisse, kuid pärast tööpäeva lõppu ei ole võimalik jne). Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Nimetatud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Nii saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui ulatuslikuma terviserikke korral tuleks võtta haigusleht. Seega ei saa eeldada, et töötaja saab terve tööpäeva vabaks, kui töö tegemise takistus ise kestab paar tundi. Sellisel juhul tuleb töötajal naasta töökohta ja töö tegemist jätkata.

Kui töötajal on tööajast vaja käia isiklikke toiminguid tegemas, tuleb see kindlasti võimalikult varakult tööandjaga kokku leppida. Selliselt on tööandjal võimalus vajadusel tööd ümber korraldada. Näiteks kui töötaja saab teada arstivisiidi aja ning see langeb töötaja tööajale, tuleks sellest esimesel võimalusel tööandjale teada anda (soovitavalt kirjalikult).

Greete Kaar
Nõustamisjurist
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Tere!

Pärimisseaduse § 131 lõige 1 sätestab, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel.

Samas, kui Teie ema ei ole Teid kunagi kasvatanud ega tõenäoliselt ka ülalpidamises osalenud, on selline kohustus küsitav - kirjeldatud olukorras vabastaks kohus tõenäoliselt Teid ema ülalpidamise kohustusest. Ma soovitaksin Teil täpsema info saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise vähendamise põhjendatus oleneb vanemate varanduslikust olukorrast - kui ühele lapsele miinimummääras elatist makstes langeb ülejäänud kahe lapse ülalpidamine nende ema peale, siis tõenäoliselt ei võimalda isa sissetulek nõutud määras elatist maksta. Kui see nii on, on võimalik taotleda kohtu kaudu elatise vähendamist, selleks tuleb esitada kohtule elatise vähendamise hagi (soovitan seejuures korrektse hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi). Elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui elatis ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, olenevad elatise maksmise tingimused vanemate kokkuleppest. Kui lapsed viibivad tavapärasest märkimisväärselt suurema osa ajast lahus elava vanema juures, peaksid vanemad sõlmima selle perioodi osas elatise maksmiseks erikokkuleppe.

Kokkulepe oleneb suuresti sellest, milliseid kulutusi vanemad sellel perioodil laste ülalpidamiseks teevad - reeglina tuleb lapsi kasvataval vanemal teha teatud püsikulusid ka sellel ajal, kui lapsed parasjagu tema juures ei ole. Näiteks kui selle vanema kanda on kõik laste huvitegevusega ja riiete-jalanõude soetamisega seotud kulud, tuleb tal neid jooksvalt teha olenemata sellest, kus lapsed viibivad. Seega oleks kõige õigem arvestada kokku mõlema vanema poolt kantud kulud ja otsustada elatise maksmise tingimused vastavalt sellele.

Reeglina on põhjendatud arvestada elatisraha suuruse määramisel ka riiklikult makstavate toetustega - toetus laekub küll ühe vanema kontole, kuid elatise maksmiseks kohustatud vanema panus peaks poole toetuse võrra vähenema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kuni 750 kg täismassiga haagis kvalifitseerub kerghaagisena ja selle vedamiseks piisab B-kategooria juhtimisõigusest ka siis, kui sõiduki ja haagise täismasside summa ületab 3500 kg.

B-ategooria juhtimisõigusest piisab ka juhul, kui veduki haakes veedakse haagist, mis ei ole kerghaagis, kuid mille täismassi ja veduki täismassi summa ei ületa 3500 kg.

Kui on plaan vedada haakes haagist, mille täismass on üle 750 kg e. mis ei ole kerghaagis ja veduki ning haagise täismasside summa ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, siis võib seda juhtida samuti b-kategooria juhiloaga, kuid tingimusel, et sellise autorongi juhtimisõiguse saamiseks on sooritatud sõidueksam.

Sellise haagise juhtimiseks, mille täismassi ja veduki täismassi summa ületab 4250 kg, tuleb omandada BE-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. BE-kategooria õigusega võib haakes vedada haagist, mille täismass ei ületa 3500 kg. Loomulikult tuleb järgida ka sõidukile lubatud haagiste massi piirangut.