Õigus
Küsimus: Kas vara jagamisele kuulub ka minu pangakontol olev raha?11.06.2020
Kas vara jagamisele kuulub ka minu pangakontol olev raha? Elan ja töötan soomes, teadagi mul on kontol suured summad. Maksan eestis oleva ühiskorteriga seonduvad kõik maksud.
Tänud
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara hulka, mis kuulub peale abielu lahutamist abikaasade vahel jagamisele, kuulub ka mõlema abikaasa pangakontol olev sissetulek.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas taotleda esialgset juhiluba tagasi, kui juhtimisõigus on ära võetud lühemaks perioodiks kui 6 kuud?11.06.2020
Mida teha selleks, taastada juhtimisõigus, kui see on ära võetud lühemaks perioodiks kui kuus kuus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega selleks, et saada esmane juhtimisõigus taastatud, tuleb läbida autojuhtidele mõeldud täiendkoolitus (infot koolituse kohta saab Maanteeametist või autokoolidest), esitada Maanteeametile uus taotlus esmase juhiloa saamiseks ja läbida edukalt liiklusteooria ja -praktika eksam. Kui need asjad on tehtud, väljastatakse taotlejale uus esmane juhiluba kehtivusega 2 aastat.
Küsimus: Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?11.06.2020
Tere!
Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?
Kõike head
Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?
Kõike head
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Haldusmenetluse seadustiku § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nii on ka trahvi koostanud ametniku ametinimega - selle puudumine ei mõjuta tõenäoliselt hinnangut sellele, kas sõiduk oli pargitud õiguspäraselt või mitte, kui asja otsustajal iseenesest sellise otsuse tegemise pädevus olemas oli.
Sama põhimõte kehtib üldjuhul ka teiste MUPO poolt koostatavate trahvide kohta.
Küsimus: Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama?09.06.2020
Tere.
Sain jalakäijana trahvi teed vales kohas ületamise eest. Ma vaidlustasin väärteo kiirmenetluse ja sain tagasi meili "Väärteomenetluse uuendamise määruse" kohta, mille kohta esitasin kaebuse, kuna ma ei nõustunud väärteo kirjeldusega, mis oli seal kirjas.
Kaebuse esitamisest on nüüd möödas umbes kaks ja pool kuud ja ma ei ole oma vaidlustuse ja kaebuse kohta mingit vastust saanud.
Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama või mingi otsuse selle kohta tegema ja kui on, siis mis aja jooksul peaksid nad vastama?
Sain jalakäijana trahvi teed vales kohas ületamise eest. Ma vaidlustasin väärteo kiirmenetluse ja sain tagasi meili "Väärteomenetluse uuendamise määruse" kohta, mille kohta esitasin kaebuse, kuna ma ei nõustunud väärteo kirjeldusega, mis oli seal kirjas.
Kaebuse esitamisest on nüüd möödas umbes kaks ja pool kuud ja ma ei ole oma vaidlustuse ja kaebuse kohta mingit vastust saanud.
Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama või mingi otsuse selle kohta tegema ja kui on, siis mis aja jooksul peaksid nad vastama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui tunnete oma väärteoasja käigu üle muret ja soovite teda, mis selles osas on teoksil, siis esitage sellekohane päring väärteoasja lahendavale kohtuvälisele menetlejale.
Väärteomenetluse käigus on võimalik vaidlustada nii kohtuvälise menetleja otsuseid kui ka tegevust. Teie kirjast ei selgu, mida Te täpselt vaidlustanud olete. Seetõttu on mul ka keeruline Teile vastata, kas konkreetse kaebuse läbivaatamiseks on ette nähtud mõni konkreetne tähtaeg või mitte.
Küsimus: Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?09.06.2020
Tere
Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?
Tänan
Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
See nõue kehtib ühtviisi nii auto kui ka mootorratta kohta. Viidatud norm ei nimeta küll sõnaselgelt eksamisõitu, kuid analoogia korras tuleb ka eksamisõit lugeda kõnealuse piiragu reguleerimisalasse kuuluvaks.
Küsimus: Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida?09.06.2020
Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida? Tänaval on ühel pool majad, teisel pool mets, mis kuulub vallale. Keelavat liiklusmärki pole. Majade poole parkimine segaks liiklust, sest tänav on ülikitsas.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ema peab ka maksma isaga võrdselt elatist, kui laps elab vanavanemate juures?09.06.2020
Tere! Laps sai maikuus 18-aastaseks ja õpib gümnaasiumis Eesti teises otsas. Elab õpilaskodus ja kodus käies ei ela mitte ema juures vaid isa vanemate pool. Emaga kokkuleppel on isa ka varem maksnud lapsele raha otse. Ema on omalt poolt toetanud last väga väikeses ulatuses. See on selge, et isa maksab otse lapsele edasi. Kas ema peab ka maksma 292 eurot lapse arvele, sest ta ei tee lapse peale mingeid kulutusi kuna laps ei ela tema juures. Peale selle maksab isa veel 2 nooremale lapsele elatist, kes elavad ema juures ja ema saab toetust riigilt kuna kokku on 3 last. Kas sellest lasterahast ei peaks osa saama ka 18 aastane? Või on mingi võimalus vähendada isa koormust selle toetuse arvel? Kas laps saab emale esitada rahalist nõuet ainult kohtu kaudu või käib see kuidagi lihtsamalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud 18-aastaseks ja jätkab õpinguid gümnaasiumis, on vanematel lapse suhtes jätkuvalt ülalpidamiskohustus. Reeglina jaguneb ülapidamiskohustus vanemate vahel võrdselt. Täisealise lapse elatisele ei ole määratud miinimummäära, elatise suurus oleneb lapse vajadustest - pool nendest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda. Lapse eest makstav lapsetoetus peaks vähendama mõlema vanema panust, mitte ainult lapsetoetust saava vanema panust, seega tuleks seda elatise suuruse määramisel kindlasti arvesse võtta.
Kui laps on saanud täisealiseks, tuleb tal elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda, vanem last seadusliku esindajana enam esindada ei saa. Lapsel võib olla kohtumenetluses abiks lepinguline esindaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised võimalused mul oleks lapsega kohtuda, kui elatist maksan, aga emal on ainuhooldusõigus?09.06.2020
Maksan elatist nii nagu saan, vahel polegi midagi maksta kuna raha pole. Last ei ole näinud mitu aastat. Emal on täielik hooldusõigus. Millised võimalused mul oleks lapsega kohtuda? Lapse emaga me selles kokku leppida ei suuda. Kas annan asja kohtu lahendada või kuidas peaksin käituma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emaga ei ole suhtlemiskorras võimalik kokkuleppele jõuda, tuleks kõigepealt pöörduda oma murega lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka tema vahendusel ei ole võimelik kokkulepet sõlmida, tuleb pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtusse minna, kas siis 14-aastase lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?09.06.2020
Tere, 3 aastat tagasi läksime lahku, käisin välismaal tööl, ema andis kohe ka kohtusse elatisrahaga, maksin niigi ja maksan siiani. Nüüd elan ja töötan juba mitu aastat Eestis ja ka laps on iga kuu pool aega ja vahest rohkemgi minu juures. Praegu on kokku lepitud ka suhtluskord kus kuu lõikes jagunevad päevad võrdselt.
Kui laps on minu juures siis vastutan mina kõige eest mis lapsega seotud, annan taskuraha, käime väljas, arsti juures, juuksuris jne. ostan väiksemaid asju, viin-toon kooli-trenni jne. Lapsel on oma tuba ja ka kõik muud asjad minu juures olemas.
Suurem kohustus ehk lapse riided lasen pigem emal osta kuna maksan ikkagi 292.- iga kuu, vahest ostan ka mõned riided ise.
Laps on 14-aastane ja teeb autokoolis rolleri lube ja seegi minu kanda ja kõik rolleriga seonduv minu kanda. Emaga pole väga võimalik kokkuleppele saada ja ka läbisaamine halb.
Siiski kui me omavahel kokkuleppele saame, mismoodi vormistada kokkulepe ja kas peab ilmtingimata kohtu poole pöörduma?
Kas mul on võimalik kohtu kaudu elatise maksmisest täielikult vabaneda? Ema advokaadi sõnul pole, sest tema omast arust vastutav, kuigi seda pole kokku lepitud kuskil ja hooldusõigus meil võrdne, ainult lapse sissekirjutus ema juures, vabatahtlikult ise andsin loa.
Kui 14.a laps on avaldanud soovi pigem minu juures elada siis mida edasi teha, lastekaitse ei aita, nemad lapse sooviga ei arvesta vaid pressivad ema tahtmist peale. Ema on närviline ja tekitab pidevalt lapses pahameelt, lastekaitse on ka lapsega vestelnud ja laps rääkis neile kõik ära ja avaldas soovi minu juures pigem elada. Kui kohtusse minna kas siis lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?
Kui laps on minu juures siis vastutan mina kõige eest mis lapsega seotud, annan taskuraha, käime väljas, arsti juures, juuksuris jne. ostan väiksemaid asju, viin-toon kooli-trenni jne. Lapsel on oma tuba ja ka kõik muud asjad minu juures olemas.
Suurem kohustus ehk lapse riided lasen pigem emal osta kuna maksan ikkagi 292.- iga kuu, vahest ostan ka mõned riided ise.
Laps on 14-aastane ja teeb autokoolis rolleri lube ja seegi minu kanda ja kõik rolleriga seonduv minu kanda. Emaga pole väga võimalik kokkuleppele saada ja ka läbisaamine halb.
Siiski kui me omavahel kokkuleppele saame, mismoodi vormistada kokkulepe ja kas peab ilmtingimata kohtu poole pöörduma?
Kas mul on võimalik kohtu kaudu elatise maksmisest täielikult vabaneda? Ema advokaadi sõnul pole, sest tema omast arust vastutav, kuigi seda pole kokku lepitud kuskil ja hooldusõigus meil võrdne, ainult lapse sissekirjutus ema juures, vabatahtlikult ise andsin loa.
Kui 14.a laps on avaldanud soovi pigem minu juures elada siis mida edasi teha, lastekaitse ei aita, nemad lapse sooviga ei arvesta vaid pressivad ema tahtmist peale. Ema on närviline ja tekitab pidevalt lapses pahameelt, lastekaitse on ka lapsega vestelnud ja laps rääkis neile kõik ära ja avaldas soovi minu juures pigem elada. Kui kohtusse minna kas siis lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu poole pöördumine on alati viimane variant - ideaalis võiksidki vanemad lapse elukorralduse osas omavahel kokkuleppele jõuda. Hea oleks, kui kokkulepe saab sõlmitud kirjalikult. Kui kokkuleppele ei jõuta, on mõlemal vanemal õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist - seejuures avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb avaldusele vastu. Eelöeldust järeldub, et vähemalt 14-aastase lapse puhul on tema arvamusel oluline tähtsus ja kohus ei saa teha selles vanuses oleva lapse arvamusega vastuollu minevat kohtulahendit.
Arvestades Teie poolt kirjeldatut, siis asuksin seisukohale, et sellises summas elatise maksmine pigem põhjendatud ei ole (kuid oleneb muidugi lapse vajadustest, see vajaks põhjalikumat analüüsi). Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärses ulatuses vahetult kulutusi, siis ei ole elatise maksmine põhjendatud, kuid kui ühe vanema kanda on siiski suurem osa kulutustest, peaks teine vanem elatist maksma - siiski tuleb elatise suuruse leidmiseks mõlema vanema poolt tehtavad kulutused kokku arvutada, ilmselt katamata osa poole alampalga ulatuses ei ole. Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise võla pean kohe maksma või osade kaupa?08.06.2020
Tere! Kuidas olla kui naine, kellega polnud suhteid ega polnud elanud koos, 9 aasta möödumisel paneb mulle elatise kaela. DNA kaudu tuvastamisel selgus, et laps on minu. Kohtu kaudu tema kasuks mõisteti kindla summana 3691,32 see on võlg alates hagi esitamisest. Ma ei keeldu iga kuu elatise maksmisest. Aga kuidas ma pean maksma juba võlga? Kohe või kuni lapse täisealiseks saamiseni? Ja siis selline võlg kunagi aegub? Kui maksan iga kuu elatist nii nagu peab. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Igakuiselt väljamõistetud elatisraha tuleb maksta iga kuu eest eraldi, kuid tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist võib õigustatud vanem nõuda ühekordse summana, alates kohtulahendi jõustumisest.
Kas elatisvõlgnevust on võimalik tasuda osade kaupa, sõltub juba kokkuleppest teise vanemaga. Arusaadavalt on kohustus suur ühekordse summana tasumiseks, seega kindlasti üritage lapse emaga kokkuleppele jõuda elatisvõlgnevuse osade kaupa tasumise osas.
Elatisvõlgnevuse aegumine ei alga enne lapse täisealiseks saamisest. Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand