Õigus
Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kui soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna, aga isa on kolimise vastu?08.05.2020
Tere.
Soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna. Isa on kolimise vastu. Oleme eelnevalt jaganud last nädala kaupa, ühisel kokkuleppel. Isaga suhtlemisele piiranguid ei sea vaid toetan igati! Kuidas minna edasi?
Soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna. Isa on kolimise vastu. Oleme eelnevalt jaganud last nädala kaupa, ühisel kokkuleppel. Isaga suhtlemisele piiranguid ei sea vaid toetan igati! Kuidas minna edasi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isaga omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan kõigepealt pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole - võibolla õnnestub lapse isaga spetsialisti vahendusel lapse tulevases elukorralduses kokkuleppele jõuda. Kui vanemad siiski kokkuleppele ei jõua, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole ja taotleda hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab vanemale õiguse määrata kindlaks lapse elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine võib 5 aastat pärast lapse sünnitamist nõuda isalt elatise ka kõigi nende aastate eest?08.05.2020
Tere! Kui naine sünnitas lapse ja viie aasta pärast teavitas meest, et see on tema laps, kas ta võib nõuda elatise ka möödunute aastate eest?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele kantud, siis ei ole võimalik temalt lapsele elatist nõuda. Kui isa kantakse lapse sünnitunnistusele, on üldjuhul võimalik elatist nõuda alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?07.05.2020
Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana ja juhib veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.
Üldisest nõudest on siiski ka erandid:
Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.
Erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
2) mida kasutavad Kaitsevägi, päästeasutus ja riikliku järelevalve teostaja või mille kasutamine on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse hädaolukorra ohu kõrvaldamiseks või hädaolukorra, erakorralise seisukorra või päästeseaduse tähenduses päästesündmuse lahendamiseks;
5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil või
7) millega veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.
Seega omab tähtsust veo iseloom, mitte see, kas juht selle eest palka saab või mitte. Kui veo faktiline põhjus on veoteenuse osutamine (tasu eest või tasuta) ja seda teostab äriregistrisse kantud juhatuse liige, siis on tegemist töötamisega isegi juhul, kui sellekohast töölepingut ei ole sõlmitud. Veokit juhtides ei täida firma juht firma juhtimise ülesannet, vaid konkreetset töösooritust, mis on käsitletav tööna. Kas ta selle eest endale palka maksab, ei ole primaarne.
Kuigi autoveoseaduse § 36 lg 1 kohaselt peab ametikoolituse läbima isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa minu hinnangul töö- või võlaõigusliku lepingu kirjalik vormistamata jätmine mõjutada tegevuse sisu. Töölepingu 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Küsimuses toodud näite puhul saab firma juhi tegevust vaadelda tööna äriühingu e. teise isiku huvides.
Kui firmajuht kasutab äriühingu CE kategooria sõidukit (haagisega veoauto) lihtsalt lõbusõiduks või muul mitteärilisel isiklikul otstarbel, siis töö tegemisest ilmselt rääkida ei saa. Sellisel juhul peab aga sõidukijuht arvestama vajadusega tõendada sõiduki juhtimist tööga mitteseotud eesmärkidel.
Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?06.05.2020
Tere,
Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?
Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas käib hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale, kas ainult läbi kohtu või on muid variante?05.05.2020
Tere!
Hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale käiks ainult läbi kohtu või on muid variante? Laps on minu suhtes agressiivne ja vägivaldne ning soovin anda hooldusõiguse üle lapse isale. Millised võimalused mul selleks on? Kas seda saaks teha ka ainult lastekaitse spetsialist või siiski pean ise selleks kohtu poole pöörduma. Arvestades, et asjade lahendusega väga kiire, siis kas kohtult saaks taotleda ka kiirmenetlust?
Hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale käiks ainult läbi kohtu või on muid variante? Laps on minu suhtes agressiivne ja vägivaldne ning soovin anda hooldusõiguse üle lapse isale. Millised võimalused mul selleks on? Kas seda saaks teha ka ainult lastekaitse spetsialist või siiski pean ise selleks kohtu poole pöörduma. Arvestades, et asjade lahendusega väga kiire, siis kas kohtult saaks taotleda ka kiirmenetlust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid kohtu kaudu. Nö kiirmenetlust ei ole võimalik antud asjas rakendada, küll aga on võimalik taotleda esialgse õiguskaitse rakendamist ehk lapse elukorralduse reguleerimist kohtumenetluse ajaks, kuni kohtulahendini.
Iseenesest ei pruugi hooldusõiguslike muudatuste tegemine olla vajalik, kui vanemad on võimelised saavutama kokkuleppe lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra osas. Selles küsimuses aitab vanemaid lepitada ka lastekaitsespatsialist, seega esimeses järjekorras soovitan kindlasti tema poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida?04.05.2020
Abielu 1992, Eesti kodanikud, alaliselt Soomes 2004, lahutatud 2012 Soomes, seal ka Ositussopimus ehk vist varajagamisleping. Abieluvaraleping puudub.
Jagatava vara hulgas ka Eesti kinnisvara. Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida? Sest näiteks maad müües näeb notar ikka, et vara on abielu ajal soetatud ja nõuab eksabikaasa nõusolekut, kuigi Ositussopimukse järgi on vara jagatud ja peaks kuuluma ainult mulle.
Kuidas ma saan Soomes sõlmitud varajagamislepingu Eestis kehtima?
Ette tänades!
Jagatava vara hulgas ka Eesti kinnisvara. Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida? Sest näiteks maad müües näeb notar ikka, et vara on abielu ajal soetatud ja nõuab eksabikaasa nõusolekut, kuigi Ositussopimukse järgi on vara jagatud ja peaks kuuluma ainult mulle.
Kuidas ma saan Soomes sõlmitud varajagamislepingu Eestis kehtima?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Soomes sõlmitud ühisvara jagamise lepingu alusel on Teil võimalik teha vastavad omandiõiguse muudatused kinnistusregistris. Selleks tuleb pöörduda vastavasisulise avaldusega kinnistusregistrisi poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ema eirab Soome kohtu otsust ja ei too last minuga Soome kohtuma?04.05.2020
Pikk jutt lühidalt. Kolisin naisega Soome. Sündis laps. Teed läksid lahku. Naine läks lapsega Eesti. Ise jäin Soome. Alustasin kohtuteed Soomes. Kaotasin lapse elamiskoha otsustamise asjus. Siiski soome kohus määras, et mul on lapsega õigus kohtuda Soomes teatud kuud aastas ja teatud kuud Eestis (mõlemad vanemad valisid kuud aastas, kes millal reisib). Ise olen käinud Eestis lapsega kohtumas, kuid lapse ema last Soome toonud ei ole. Ei ole last näinud kohe pea aasta. Elatist minult nõutakse ja võlg tagant järgi, kuna õppisin. Eestis puudub 0 tolerants haigete, töötute ja õppivate inimeste suhtes. Tahaks last näha, aga elatis ja tagantjärgi elatisvõlg on keeranud mu elu siin peapeale. Siin ma mingit abi ei saanud keele barjääri tõttu. Kuna Ema võitis kohtulahendi ja laps elab nüüd Eestis. Kas ema saab lihtsalt eirata Soome kohtu otsusele? Või kas oleks võimalik mul kulutada see 270 eurot alimentide asemel reisimiseks, et kohtuda lapsega (Soome-Eesti-Soome)? Isa ja lapse vahelised suhted on tuksi keeratud täielikult. Ma ei saa aru, lahus elav vanem on automaatselt see "must lammas". Netist ei leia pea mitte midagi. Teemad ainult, kuidas võlad sisse nõuda. Kuid abi lahuselavatele pea olematu.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, kuid üks vanematest seda rikub, on võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöörduda. Kohtunik selgitab vanematele suhtlemiskorra täitmise vajalikkust ja üritab vanemaid mõlemaid osapooli rahuldavale kokkuleppele suunata. Kuivõrd lapse alaline elukoht on Eestis, tuleks vastav avaldus esitada Eesti maakohtule.
Enne kohtusse pöördumist võiksite ühendust võtta ka lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialistiga, äkki õnnestub temal lapse emale selgitada suhtlemiskorra täitmise olulisust ja saate vältida kohtumenetlust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eriolukorra tõttu pooleli jäänud BE-kat lubade puudumist võiks tuua põhjenduseks, et appelleerida väärteo otsust?29.04.2020
Tere.
Töötan ettevõttes B-kategooria autojuhina, tihti on vaja vedada kaupa BE-kategooria käruga ning seetõttu pidin võtma ette BE-kategooria koolituse. Eriolukorra tõttu on ARK lõpetanud igasugused eksamid, mistõttu ei ole lõpuni lubadega tegeleda saanud, autokooliga on ühelpool. Tekkis olukord, kus oli vaja kasutada BE-kategooria haagist kauba vedamiseks, politsei pidas kinni ja tegi väärteoprotokolli, kuna puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Märgiti lisaks, et sõiduki juhtimise kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on juhtimisõiguse saamine.
Küsimus -kuna praktiliselt ei ole riigis vastavaid tingimusi, et BE kategooria lube üldse teha, kas see võiks olla mõjuv põhjus, miks mul too hetk vastava kategooria lube ei olnud? Tööd on vaja teha, kuid tingimusi riigis selleks pole.
Töötan ettevõttes B-kategooria autojuhina, tihti on vaja vedada kaupa BE-kategooria käruga ning seetõttu pidin võtma ette BE-kategooria koolituse. Eriolukorra tõttu on ARK lõpetanud igasugused eksamid, mistõttu ei ole lõpuni lubadega tegeleda saanud, autokooliga on ühelpool. Tekkis olukord, kus oli vaja kasutada BE-kategooria haagist kauba vedamiseks, politsei pidas kinni ja tegi väärteoprotokolli, kuna puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Märgiti lisaks, et sõiduki juhtimise kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on juhtimisõiguse saamine.
Küsimus -kuna praktiliselt ei ole riigis vastavaid tingimusi, et BE kategooria lube üldse teha, kas see võiks olla mõjuv põhjus, miks mul too hetk vastava kategooria lube ei olnud? Tööd on vaja teha, kuid tingimusi riigis selleks pole.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas vähendada alimente, kui nüüd sündis meie perre ka laps?23.04.2020
Eelmisest abielust on laps. Praeguses abielus sündis väike laps. Minu abikaasa palus kohtus vähendada alimentide suurust alla miinimumi ning oli nõus maksta 200 eurot. Eelmine naine ei ole nõus sellega ning kohtus paluti palju lisadokumente, mistõttu see võtab veel palju aega lahendamise saamiseks ning kohtus võivad keelduda minu abikaasa palve alimentide vähendamises. Abikaasa palk on 600 eurot, seda raha meile ei jätku elamiseks. Kuidas te soovitate lahendada probleemi kiiremini?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olete juba teinud vastavad sammud elatise vähendamiseks, kohtumenetlust paraku kiirendada kuidagi ei saa. Küll aga võiks kaaluda hagi tagamist - see tähendab seda, et taotlete kohtumenetluse ajaks kuni lõpliku lahendi tegemiseni juba elatise vähendamist. Selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus ja tasuda sellelt ka riigilõiv. Hagi tagamiseks on alust, kui vanem on rahaliselt eriti keerulises olukorras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?23.04.2020
Tere
Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?
Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, sissenõudjal on võimalik teha kohtutäiturile vastav avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand