Õigus
Küsimus: Milline oleks lahendus, kui soovin lapse isalt elatisraha hakata nõudma, isa saab ainult miinimumpalka?09.04.2020
Tere, minu lapse isa, kellel on eelnevast kooselust ka laps, maksab elatisraha poole miinimumpalga ulatuses, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Lapse isa teenibki ainult miinimumpalka, siis ei saa ju mina tema käest oma lapsele elatisraha nõuda, sest seaduse kohaselt peab ju lapse isale kätte jääma elatusmiinimum. Milline oleks lahendus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem peab kõiki oma alaealisi lapsi ülal pidama - kui isa juba maksab ühele lapsele elatist, ei tähenda see seda, et teisele lapsele enam elatist maksma ei pea. Kui lapse isa rahalised vahendid on piiratud, siis on põhjendatud vähendada lastele makstavat elatisraha alla kehtiva miinimummäära. Teil on igal juhul õigus temalt elatisraha nõuda ja temal on võimalik paluda kohtult oma esimesele lapsele makstava elatisraha vähendamist (see on teine kohtumenetlus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab maksma elatisraha kolmele lapsele, kui laste ema saab riigilt lastetoetust?09.04.2020
Tere.
Üks lihtne küsimus, aga seadusandlusest ei olegi nii lihtne vastust leida. Ühe lapse elatisraha on 292 EUR - kolmele lapsele siis 876. Kui laste ema saab riigi poolt 500 EUR, kui palju siis peab laste isa elatisraha kuus maksma, nii et kõik vastaks seadustele.
Laste ema töötab ja kõik lapsed on kooliealised.
Üks lihtne küsimus, aga seadusandlusest ei olegi nii lihtne vastust leida. Ühe lapse elatisraha on 292 EUR - kolmele lapsele siis 876. Kui laste ema saab riigi poolt 500 EUR, kui palju siis peab laste isa elatisraha kuus maksma, nii et kõik vastaks seadustele.
Laste ema töötab ja kõik lapsed on kooliealised.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peres on vähemalt kolm last ja perele makstakse riigi poolt lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), on reeglina põhjendatud seda summat elatise suuruse määramisel arvesse võtta - laste vajadusi on sellisel juhul võimalik täita osaliselt peretoetuste arvelt.
Näiteks kui peres on 3 last ja igakuised riiklikud peretoetused on summas 520 eurot (lasterikka pere toetus + lapsetoetus kolmele lapsele), on iga lapse vajadused toetuste arvelt kaetud ca 173 euroga. Sellest lähtuvalt on üldjuhul põhjendatud arvestada ühe lapse kohta makstavast elatisest maha 86,5 eurot, nö elatist tasuva vanema eest makstav osa toetusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?07.04.2020
Tere,
Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?
Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Peab kaaluma, kas ehk ei esine mõjuvat põhjust üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 tähenduses. Kui negatiivne mõju üürniku tegevusele on oluline ja pikaajaline, siis ilmselt saaks üürnik senise kohtupraktika valguses lepingu lõpetada, sest Riigikohus on lubanud lepingu lõpetamist isegi olukorras, kus mõjuv põhjus on tingitud üürnikust endast (viimasel juhul on küll üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tingitud kahju). Samas ei ole lõpetamisõiguse osas üheselt selge, millised negatiivsed mõjud peab üürnik ära kannatama ning millisest hetkest saaks ta lepingust vabaneda.
Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?06.04.2020
Tere,
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas täisealise lapse puue seab talle takistusi sissetuleku teenimiseks. Kui mitte ja laps saab enda ülalpidamisega ise hakkama, ei ole vanematelt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Kui aga laps ei ole oma puude tõttu võimeline ise sissetulekut teenima (või saab seda teha ebapiisaval määral), on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema peaks ka last toetama, kui laps käib ülikoolis, elab eraldi korteris ja emaga koos peaaegu üldsegi mitte?06.04.2020
Tere! Täiskasvanud laps käib ülikoolis, käib osalise ajaga tööl, üürib korterit koos poiss sõbraga ja lapse isalt on välja nõutud elatisraha ja ta maksab seda lapsele igakuiselt kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps enam kodus ei ela, käib ainult kord kuus umbes mõnel nädalavahetusel, siis kas lapse emal ei ole enam lapse ees ühtegi kohustust ja tema ei pea toetama last võrdselt isaga? Kohustus last toetada on ainult isal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse (ka täisealise) ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades, kui ei ole just väga suured erinevused sissetulekutes. Kui laps elab alaliselt ühe vanema juures, siis täidab see vanem reeglina ülalpidamiskohustust vahetult kulutusi tehes, kandes lapse eest eluasemekulusid, toidukulusid jms. Kui laps elab mõlemast vanemast eraldi, tuleks mõlemal vanemal täita lapse ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele elatist makstes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud?06.04.2020
Tere! Elan lapse isast lahus ja tal on oma uue elukaaslasega ka üks alaealine laps, seega kokku on tal kaks alaealist last. Minu mure on selles, et tervise tõttu tuleb mul olla pikalt töölt eemal, kuna ravi on selline, siis kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud? Kahjuks puudub mul teave lapse isa sissetulekutest, aga hetkel maksab ta elatist 160 eurot, aga mina sooviksin elatist 200 eurot. Kas mul oleks õigus seda temalt küsida? Või kuidas sellega on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie varanduslik olukord on muutunud, võib olla alus elatise suurendamiseks. Arvestades lapse isa poolt makstava elatisraha suurust, mis on oluliselt alla elatise kehtiva miinimummäära (292 eurot kuus), on elatise suurendamine 200 euroni tõenäeoliselt põhjendatud. Kui lapse isa ei ole nõus elatist suurendama vabatahtlikult, tuleb selleks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab politsei tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h, mitte juba 90 km/h alas?03.04.2020
Tere,
Politsei mõõtis kiirust 90alas, 60ala lõppes 250m tagasi. Ja sai minu kiiruseks 101km/h. Kui ta juba nii pikalt 60alast väljas on, siis kuidas ta saab väita et see 101km/h oli 60alas voi 90alas. Kiiruse ületamise kohaks on Jõhvi-Tartu-Valga mnt 200km kus on terves ulatuses kiirusepiiranguks 90km/h. Kas nii tohib mõõta üldse kiirust ja kuidas ta saab tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h?
Politsei mõõtis kiirust 90alas, 60ala lõppes 250m tagasi. Ja sai minu kiiruseks 101km/h. Kui ta juba nii pikalt 60alast väljas on, siis kuidas ta saab väita et see 101km/h oli 60alas voi 90alas. Kiiruse ületamise kohaks on Jõhvi-Tartu-Valga mnt 200km kus on terves ulatuses kiirusepiiranguks 90km/h. Kas nii tohib mõõta üldse kiirust ja kuidas ta saab tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).
Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.
Küsimus: Kuidas tõestada, kas isa on maksnud elatist või ei, üks poegadest ei ole nõus seetõttu hooldekoduarvet maksma?02.04.2020
Tere!
Üks poolvend keeldub maksmast osa isa hooldekodu arvest, kuna väidab, et isa pole teda kasvatanud (isa lahkus nende juurest kui vend oli 3-aastane) ja väidetavalt ei osalenud ka nendega elades venna ülalpidamises.
Väidetavalt ei maksnud ka isa alimente, kuigi isa väidab, et maksis, ja venna ema on surnud. Tõestamine pidi jääma nüüd isa õlule (hooldekodu leping on minu nimel, seega siis minu õlule?)
Kuidas tõestada, kas isa on maksnud midagi või ei?
Üks poolvend keeldub maksmast osa isa hooldekodu arvest, kuna väidab, et isa pole teda kasvatanud (isa lahkus nende juurest kui vend oli 3-aastane) ja väidetavalt ei osalenud ka nendega elades venna ülalpidamises.
Väidetavalt ei maksnud ka isa alimente, kuigi isa väidab, et maksis, ja venna ema on surnud. Tõestamine pidi jääma nüüd isa õlule (hooldekodu leping on minu nimel, seega siis minu õlule?)
Kuidas tõestada, kas isa on maksnud midagi või ei?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa (või tema eestkostja) esitab kohtule elatise väljamõistmise nõude, siis tuleb tema pojal kohtule tõendada, et isa ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud - kui poeg seda tõendab, võib kohus poja ülalpidamiskohustust isa suhtes kas piirata või sellest üldse vabastada.
Kui poeg peab tõendama, et temalt ei ole alust elatist nõuda, siis on tal võimalik esitada tõendid selle kohta, et isalt on kunagi kohtu kaudu elatist nõutud ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kui elatist kohtu kaudu nõutud ei ole, on tõendamine keerulisem, abiks võivad olla asjakohaste tunnistajate kirjalikud ja suulised tunnistused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?31.03.2020
Tere
Seoses Koroona viirusega vähendas ettevõte, kus töötan, palkasid poole võrra. Mul on eelmisest suhtest 2 last ja olen senini regulaarselt ja korrektselt lasterahasid maksnud (hetkel 584 EUR) igakuiselt. Tekkinud olukord ja palgavähendus paneb mind keerulisse olukorda, et ots-otsaga kokku tulla. Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?
Millised tagasilöögid mind sellise toimimise puhul ees ootaksid ja mida mul oleks antud olukorras üldse võimalik ette võtta?
Ma ei soovi kindlasti loobuda lasterahade maksmisest, kuid kogu summat ei ole võimalik enam maksta.
Laste emaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada ja adekvaatset lahendust loota.
Head soovides
Seoses Koroona viirusega vähendas ettevõte, kus töötan, palkasid poole võrra. Mul on eelmisest suhtest 2 last ja olen senini regulaarselt ja korrektselt lasterahasid maksnud (hetkel 584 EUR) igakuiselt. Tekkinud olukord ja palgavähendus paneb mind keerulisse olukorda, et ots-otsaga kokku tulla. Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?
Millised tagasilöögid mind sellise toimimise puhul ees ootaksid ja mida mul oleks antud olukorras üldse võimalik ette võtta?
Ma ei soovi kindlasti loobuda lasterahade maksmisest, kuid kogu summat ei ole võimalik enam maksta.
Laste emaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada ja adekvaatset lahendust loota.
Head soovides
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine. Kui laste emaga ei ole võimalik omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt ei võeta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas määratleb seadus tööta lapsevanema elatisraha maksmise täiskasvanud lastele?31.03.2020
Kui lapsevanem jääb tööta koondamise tõttu, kuidas peaks elatisraha tasumise täiskasvanud (20a) laste osas käituma, kes käivad kõrgkoolis? Samal aja on lapsevanemal alaealine laps, kellele maksab elatist.
Lisaks uurin, kas täiskasvanud lastele tuleb maksta elatist ka siis kui nad kõrgkooli pole veel astunud (gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgooli astumise vahepealne aeg)?
Millised on praktikad selliste kaasuste puhul?
Lisaks uurin, kas täiskasvanud lastele tuleb maksta elatist ka siis kui nad kõrgkooli pole veel astunud (gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgooli astumise vahepealne aeg)?
Millised on praktikad selliste kaasuste puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 98 lõige 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samuti sätestab PkS § 102 lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (seejuures alaealise lapse ülalpidamisest vanem ei vabane).
Eelöeldu tähendab seda, et piiratud rahaliste vahendite korral tuleb ülalpidamise andmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele ja viimase elatis sõltubki suuresti vanemate varanduslikust olukorrast. Võib tekkida ka olukord, kus täisealise lapse ülalpidamiskohustus langeb suuremas osas parema majandusliku olukorraga vanemale (enam-vähem võrdsete rahaliste vahenditega vanemate puhul jaotub ülalpidamiskohustus võrdsetes osades).
Kui täisealine laps on kantud ülikooli nimekirja, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand