Õigus
Küsimus: Keda saab pidada elukaaslaseks, kas mees, kes elab minu majas, meil on mõlemal oma rahakott, me magame kumbki oma voodis?01.06.2020
Tahan küsida, et keda saab pidada elukaaslaseks, kas mees, kes elab minu majas, meil on mõlemal oma rahakott, me magame kumbki oma voodis, lapsi pole, mees kes lihtsalt tuli minu juurde elama, kas tema on siis elukaaslane, kelle eest ma peaks tulevikus hoolitsema, maksma tema hooldekodu arved. Palun vastake see on minu jaoks praegu väga tähtis.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastastikune ülalpidamiskohustus on omavahel abielus olevatel isikutel, Teil abivajava elukaaslase suhtes seadusega sätestatud kohustust talle ülalpidamist anda ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tekib elatisraha maksmise paus aastaks, kui tütar lõpetab gümnaasiumi aga ülikooli astub järgmisel aastal?26.05.2020
Tütar (19a.) lõpetab nüüd juunis gümnaasiumi ära. Kas tal õnnestub kõrgkooli astuda või mitte me veel ei tea. Sellest on 2 küsimust:
1. Kas pean maksma elatisraha pärast gümnaasiumist eksmatrikuleerimist kuni kõrgkooli immatrikuleerimiseni (kui ta astub sisse) ehk juuli/august. Sest sellel ajal ta just kui ei õpi kusagil?
2. Kui ta kõrgkooli ei astu sisse see aasta, aga järgmisel suvel (2021) astub, kas sellega tekib nö elatisraha maksmise paus üheks aastaks? Kas seejärel maksan veel ühe aasta kuni ta saab 21?
1. Kas pean maksma elatisraha pärast gümnaasiumist eksmatrikuleerimist kuni kõrgkooli immatrikuleerimiseni (kui ta astub sisse) ehk juuli/august. Sest sellel ajal ta just kui ei õpi kusagil?
2. Kui ta kõrgkooli ei astu sisse see aasta, aga järgmisel suvel (2021) astub, kas sellega tekib nö elatisraha maksmise paus üheks aastaks? Kas seejärel maksan veel ühe aasta kuni ta saab 21?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal on täisealise, kuni 21-aastase lapse puhul ülalpidamiskohustus juhul, kui laps õpib. Seega tekib ülalpidamiskohustus siis, kui laps on (üli)kooli nimekirjas.
Kui laps on gümnaasiumi lõpetanud, kuid samal aastal ülikooli ei astu, siis vanemal ülalpidamiskohustust ei ole - kui laps peaks millalgi seda siiski tegema, tekib ka ülalpidamise andmise kohustus ja seda kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanem peab maksma elatist kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel?26.05.2020
tere. Kas vanem peab maksma elatist juhul kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel? Kui suur peab olema lapse oma sissetulek, et vanem ei pea talle ena elatist maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb sellest, kui suured on lapse vajadused, mida ta ei ole võimeline ise katma. Kui lapsel on endal sissetulek olemas ja ta saab oma vajadused sissetulekuga kaetud, ei olegi vanemalt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Ei ole võimalik nimetada sissetuleku suurust, mille korral ei ole alust vanemalt elatist nõuda, sest iga inimesed vajadused on erinevad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?26.05.2020
Tere,
kes on teineteisele minu erinevast kooselust sündinud lapsed?
Kas lapsele on pärimise seisukohalt lähem tema poolvend või isa+tema sugulased?
Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?
Tänan väga!
kes on teineteisele minu erinevast kooselust sündinud lapsed?
Kas lapsele on pärimise seisukohalt lähem tema poolvend või isa+tema sugulased?
Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?
Tänan väga!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja sugulased. Pärimine toimub kolmes järjekorras - esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased, teises järjekorras (kui esimeses järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ja kolmandas järjekorras (kui esimeses ja teises järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa pärandi suurus oleneb sellest, millise järjekorra sugulaste kõrvalt ta pärib.
Kui Te soovite teha muudatusi seadusjärgses pärimises, on Teil võimalik teha testament - testamendiga seotud küsimustes nõustab täpsemalt notar.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?26.05.2020
Tere.
"Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo eest."
Kas see kehtib ainult esmase juhiloa taotlemise korral või ka muudel juhtudel? Sain autoga kiiruse ületamise eest trahvi (kiirmenetlus), kuid lähiajal on tulemas maanteeameti A kategooria sõidueksam. Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?
"Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo eest."
Kas see kehtib ainult esmase juhiloa taotlemise korral või ka muudel juhtudel? Sain autoga kiiruse ületamise eest trahvi (kiirmenetlus), kuid lähiajal on tulemas maanteeameti A kategooria sõidueksam. Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas B kategooria eksami tegemine lükkub aasta edasi kui jään mootorrattaga lubadeta vahele?26.05.2020
Tere. Kui teen hetkel autokoolis B kategooria lube, siis kui jään politseile vahele sõites mootorrattaga, kas see lisab aasta aega juurde ka B kategooria arki eksamitele? Eeldades seda, et mootorratas käib A kategooria alla ja A kategooria lube mul samuti pole. Mis tuleb karistus seljuhul?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas hetkel kehtiv väärteokaristus saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks? 21.05.2020
Tere
B-kategooria juhiluba aastast 2007, seega ei ole esmased.
Soov teha lisaks teisi kategooriaid, näiteks: C, CE, D jms.
2019 september oli kiiruseületus. LS § 227 lg 2 järgi.
Asi on jõustunud ja karistus täidetud: 28.09.2019
Trahv tasutud 28.09.2019.
Kuna tegu on hetkel veel kehtiva väärteokaristusega, siis kas see saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks?
Ehk siis, MNT amet ei lase mul teha näiteks, C, CE eksameid ega väljasta juhtimisõigust?
Või kehtib see esmase juhiloa puhul ainult?
Tänan.
B-kategooria juhiluba aastast 2007, seega ei ole esmased.
Soov teha lisaks teisi kategooriaid, näiteks: C, CE, D jms.
2019 september oli kiiruseületus. LS § 227 lg 2 järgi.
Asi on jõustunud ja karistus täidetud: 28.09.2019
Trahv tasutud 28.09.2019.
Kuna tegu on hetkel veel kehtiva väärteokaristusega, siis kas see saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks?
Ehk siis, MNT amet ei lase mul teha näiteks, C, CE eksameid ega väljasta juhtimisõigust?
Või kehtib see esmase juhiloa puhul ainult?
Tänan.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mets on haljasala?21.05.2020
Tere, sõber tuli külla, parkis auto maja juurde metsa alla. Hoovi ei mahtunud ja tee äärde jäädes oleks liiklust seganud- kitsas kruusatee maakohas. Maja juurde ja kaugemalegi. Järgmisel päeval oli kojamehe vahel kiri, et pargitud haljasalale ja trahvihoiatus. Kirjas oli, et pargib haljasalas mis on keelatud. § 241 lõige 1.
Liiklusmärke ja parkimiskorda muidugi seal pole. Tekkis küsimus, kas metsamaa on haljasala nagu park vms?
Trahvi kirjutaja auto endalgi metsa all, aga pidi külaelaniku kaebust menetlema. Ei tea mis marjulistest, matkajatest, perega mere äärde sõitjatest niimoodi saab, kes teed ara ummistavad kuna ei tohi teelt korvale soita.
Liiklusmärke ja parkimiskorda muidugi seal pole. Tekkis küsimus, kas metsamaa on haljasala nagu park vms?
Trahvi kirjutaja auto endalgi metsa all, aga pidi külaelaniku kaebust menetlema. Ei tea mis marjulistest, matkajatest, perega mere äärde sõitjatest niimoodi saab, kes teed ara ummistavad kuna ei tohi teelt korvale soita.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üldjuhul jah, eeldatakse haljasalal liikumiseks maaomaniku luba. Nii sätestab ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2', et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimisel ei eeldata maaomaniku loa olemasolu. Eelöeldu tähendab, et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimiseks on vaja maaomaniku luba.
LS § 45 lg 13 sätestab, et sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.
Siinkohal tekib küsimus, et millal muutub pinnastee põlluteeks või metsateeks, millel mootorsõidukiga liiklemine on üldjuhul lubatud.
Kokkuvõtvalt tuleb minu arvates tõdeda, et küsimus sellest, mis on haljasala liiklusseaduse tähenduses, millal võib/ei või sõidukiga looduslikul rohukaaslusel liigelda, on arvestades rahvuslikke tavasid, mõnevõrra ebaselgelt reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et võõrale maatükile autoga piiranguteta sõitma minemist ei saa pidada õigeks ja lubatavaks, aga teiselt kitsa metsatee kõrvale rohualale parkimine ei peaks samuti eranditeta keelatud olema. Ilmselt saabub parem selgus läbi mõne kohtuasja ja kohtuotsuse.
Küsimus: Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui lapsele makstav elatis?20.05.2020
Lapsevanem jäi koondamise tõttu tööta ja kuna temale rakendus töötusabi allammäär (ca 180 eurot kuus), siis ei suuda tänaste rahaliste vahenditega katta seni makstud elatisraha määra. Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui alaealisele lapsele makstav igakuine elatisraha ning lapsevanemal on vaja katta oma igapäevane toimetulek ja olulised eluaseme laenukohustused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et elatis on kohtu poolt välja mõistetud - sellisel juhul tuleks kohtult taotleda elatisraha vähendamist. Sellega ei tasuks pikalt viivitada, sest kohus saab elatisraha suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean isa hooldekodu kulusid kandma hakkama, kui ta on minust lahti ütelnud ja kasvatanud ei ole?20.05.2020
Tere,
Hiljuti mulle helistati Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast ja palutakse kinni maksta oma vanema (kellega ma ei ole ca 10 aastat suhelnud, temast tulenevatelt põhjustelt. Kes on ka minust loobunud suuliselt, mille tõttu ma olen ka oma perekonnanime muutnud) hooldekodu teenuseid. Asi selles, et ema on lahutuses olnud alates 90-te alguses ja läbi kohtu välja nõudnud alimente, mida maksti ainult mõnda aega - algusest ja peale seda ei ole enam maksnud. Leidsin ka kohtu otsuse, kus on kirjas summa rublades, mida pidi maksma. Suurema aja oma lapsepõlvest olin ema vanemate juurest, vanaisa oli isa eest (keda kahjuks enam pole nagu vanaematki). Lapsepõlv ei olnud ka väga ilus mul (vägivaldne, joobes inimene - keda nägin, solvamised, mõnitamine jne). Siit küsimus, kas ma pean neid kulusid / teenuseid kinni maksma või on võimalus neist loobuda? Küsimus ka selle kohta, kas ma pean sotsiaalile esitama oma panga väljavõtte? Kas nad saavad ka määrata mulle ajavahemikku - päeva milleks see peab olema tehtud?
Ette tänades.
Hiljuti mulle helistati Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast ja palutakse kinni maksta oma vanema (kellega ma ei ole ca 10 aastat suhelnud, temast tulenevatelt põhjustelt. Kes on ka minust loobunud suuliselt, mille tõttu ma olen ka oma perekonnanime muutnud) hooldekodu teenuseid. Asi selles, et ema on lahutuses olnud alates 90-te alguses ja läbi kohtu välja nõudnud alimente, mida maksti ainult mõnda aega - algusest ja peale seda ei ole enam maksnud. Leidsin ka kohtu otsuse, kus on kirjas summa rublades, mida pidi maksma. Suurema aja oma lapsepõlvest olin ema vanemate juurest, vanaisa oli isa eest (keda kahjuks enam pole nagu vanaematki). Lapsepõlv ei olnud ka väga ilus mul (vägivaldne, joobes inimene - keda nägin, solvamised, mõnitamine jne). Siit küsimus, kas ma pean neid kulusid / teenuseid kinni maksma või on võimalus neist loobuda? Küsimus ka selle kohta, kas ma pean sotsiaalile esitama oma panga väljavõtte? Kas nad saavad ka määrata mulle ajavahemikku - päeva milleks see peab olema tehtud?
Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõjuva põhjuse olemasolul võib kohus piirata täiskasvanud lapse ülalpidamiskohustust (või ka sellest üldse vabastada) oma abivajava vanema suhtes. Kui vanem on kunagi rikkunud oma ülapidamiskohustust lapse suhtes ega ole sisuliselt lapse elus osalenud, võib selleks alus olemas olla küll.
Seega tuleks Teil esitada kohalikule omavalitsusele vastuväide esitatud nõudele, põhjendades selgelt, miks Te ei ole valmis oma isa suhtes ülalpidamiskohustust täitma. Kui omavalitsus seda põhjendatuks ei pea ja isa (või tema eestkostja) pöördub Teilt elatise väljamõistmiseks kohtu poole, on Teil võimalik kohtumenetluses esitada samuti oma vastuväited esitatud hagi suhtes ja paluda kohtul tuvastada, et Teil puudub oma isa suhtes ülalpidamiskohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand