Õigus
Küsimus: Kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud ja kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?31.03.2020
Tere,
küsimus on osutusmärgi 559 "Automaatkontroll" kohta:
kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?
Kui jah, siis kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud? Näiteks kui nad on 3 km vahega, kus esimene on statsionaarne ja tähistatud, ajutiselt paigaldatud automaatkontrolliseade aga mitte.
Automaatkontrolli all pean silmas kiiruskaamerat.
Võimalusel palun viiteid mis aitas selle otsuseni jõuda.
Ette tänades
küsimus on osutusmärgi 559 "Automaatkontroll" kohta:
kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?
Kui jah, siis kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud? Näiteks kui nad on 3 km vahega, kus esimene on statsionaarne ja tähistatud, ajutiselt paigaldatud automaatkontrolliseade aga mitte.
Automaatkontrolli all pean silmas kiiruskaamerat.
Võimalusel palun viiteid mis aitas selle otsuseni jõuda.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui ostame maja minu abielueelse kinnisvara müügirahast, kas siis lahutades jääb maja mulle?30.03.2020
Tere
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saame lahutada Eesti kohtus, kui oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis, elame Kanadas?30.03.2020
Tere,
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest, leppetrahv tühistati ja esitati hiljem uuesti?26.03.2020
Tere,
Külastasin Unipark parklat ja peale välja sõitmist parklast leidsin leppetrahvi klaasipühkija vahelt. Parklas oli 2h tasuta parkimine kella alusel, parkimiskell oli olemas ja nähtaval kohal. Logisin Unipark keskkonda, et uurida mille eest trahv määratud ja kirjas, et parkimisluba puudub. Kahjuks pilte polnud neil seal keskkonnas üleval ja esitasin vaide, mis ka rahuldati.
Nüüd mure, et esitati uuesti leppetrahv koos piltide (piltide pealt ei saa aru, mis oli parkimisel valesti tehtud). Uuringi kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest?
Külastasin Unipark parklat ja peale välja sõitmist parklast leidsin leppetrahvi klaasipühkija vahelt. Parklas oli 2h tasuta parkimine kella alusel, parkimiskell oli olemas ja nähtaval kohal. Logisin Unipark keskkonda, et uurida mille eest trahv määratud ja kirjas, et parkimisluba puudub. Kahjuks pilte polnud neil seal keskkonnas üleval ja esitasin vaide, mis ka rahuldati.
Nüüd mure, et esitati uuesti leppetrahv koos piltide (piltide pealt ei saa aru, mis oli parkimisel valesti tehtud). Uuringi kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas autos, mida pukseeritakse võib lubadeta roolis olla?26.03.2020
Tere. Kas autos, mida pukseeritakse võib olla ilma lubadeta? Oleks vaja sõbra auto ära tuua, tal on load aga mul mitte. Tahaks teada, kas autos, mis on nööri otsas, võib istuda ja rooli keerata isegi kui lube pole?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas lõpp teha, et minu nime googeldades ei tuleks esimesena välja minu 19 aastat tagasi alkoholijoobes juhtimine?26.03.2020
Tere. Aastal 2001 avalikustati minu nimi maakonnalehe elektroonses artiklis, kas mingit ajalist piirangut pole, et millal see eemaldatakse/aegub?
19 aastat vana asi ja tuleb googeldades esimese asjana.
19 aastat vana asi ja tuleb googeldades esimese asjana.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks
järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
4.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 119/43
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2
punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21
lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette
nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab
vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas
tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt
taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
b) selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust,
mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja
avalikku võimu;
c) rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9
lõikega 3;
d) avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89
lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise
võimatuks või häirib seda suurel määral, või
e) õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.
Esitasin ülalpool väljavõtte andmete kustutamist puudutavast regulatsioonist. Täpsema info saamiseks soovitan täpsustavate küsimustega pöörduda Andmekaitseinspektsiooni poole
Küsimus: Kas on lubatud lükata autot mööda tänavat kui puudub juhtimisõigus?26.03.2020
Tere. Kas on lubatud lükata autot mööda tänavat kui puudub juhtimisõigus? Probleem nimelt, et auto ise ei liigu ja oleks vaja garaazi lükata umbes 100 meetrit. Endal puudub juhiluba. Vaja oleks lükata mööda avalikku tänavat millel on liiklus üpris hõre. Kas selline asi on lubatud ja mis on karistus kui politseile vahele jään kui autos sees ei istu aga näiteks tagant lükkan või külje pealt.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) arvestades minu ülalpeetavate arvu?26.03.2020
Tere
Mul on elatise kohtuotsus aastast 2007 ja selles on selgesõnaliselt öeldud, et elatise summa on kindel summa x ja seda tuleb maksta lapse täisealiseks saamiseni. Sellel hetkel kui elatis määrati, oli peale esimese lapse üks laps veel uuest kooselust ja nüüdseks on uues kooselus 3 last. Ma olen aastaid maksnud elatist seadusega ette nähtud miinimumi järgi, mitte kohtuotusega määratud kindlat summat, mis on tunduvalt väiksem kui seadusega määratud miinimum. Laps, kellele maksan elatist, on nüüd 18 aastat vana ja lõpetab gümnaasiumi. Minu palk on 700 eurot kuus. Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) ja mis summas, arvestades minu sissetulekut ja ülalpeetavate arvu?
Mul on elatise kohtuotsus aastast 2007 ja selles on selgesõnaliselt öeldud, et elatise summa on kindel summa x ja seda tuleb maksta lapse täisealiseks saamiseni. Sellel hetkel kui elatis määrati, oli peale esimese lapse üks laps veel uuest kooselust ja nüüdseks on uues kooselus 3 last. Ma olen aastaid maksnud elatist seadusega ette nähtud miinimumi järgi, mitte kohtuotusega määratud kindlat summat, mis on tunduvalt väiksem kui seadusega määratud miinimum. Laps, kellele maksan elatist, on nüüd 18 aastat vana ja lõpetab gümnaasiumi. Minu palk on 700 eurot kuus. Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) ja mis summas, arvestades minu sissetulekut ja ülalpeetavate arvu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal on kohustus ülal pidada kuni 21-aastast kõrgharidust omandavat last. Seejuures ei ole täisealise lapse elatisele määratud miinimummäära (erinevalt alaealise lapse elatisele), vaid elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest. Elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku arvestada lapse igakuised põhjendatud vajadused ja jagada need pooleks - üks pool jääb ema kanda, teine pool lapse isa kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju oleks emal üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?26.03.2020
Tere,
Oleme naisega lahutatud ja tema kasvatab ühist tütart. Olen uues suhtes ja uue elukaaslasega on meil 2 last, ise teenin miinimumpalka. Kas antud juhul on emal õigus nõuda elatist, kui ka isale peaks kätte jääma elamisraha? Ema palk on üle 2000 euro, lapsele lubatakse luksulikku elu, kalleid trenne, riideid jms. Kas kohtu kaudu võidakse välja mõista alimendid võttes arvesse lapse praegust elatustaset, ehk pean ka panustama nagu ema ca 700-800 eurot kuus?
Kui palju oleks emal antud juhul üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?
Oleme naisega lahutatud ja tema kasvatab ühist tütart. Olen uues suhtes ja uue elukaaslasega on meil 2 last, ise teenin miinimumpalka. Kas antud juhul on emal õigus nõuda elatist, kui ka isale peaks kätte jääma elamisraha? Ema palk on üle 2000 euro, lapsele lubatakse luksulikku elu, kalleid trenne, riideid jms. Kas kohtu kaudu võidakse välja mõista alimendid võttes arvesse lapse praegust elatustaset, ehk pean ka panustama nagu ema ca 700-800 eurot kuus?
Kui palju oleks emal antud juhul üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid vanemate väga erinevate varanduslike olukordade korral võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse jagamine vastavalt sissetulekute proportsioonile.
Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu, võib olla põhjendatud Teilt elatise väljamõistmine väiksemas summas kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses. Lõplik summa oleneb paljudest asjaoludest, muuhulgas Teie ja lapse ema majandusliku olukorra põhjalikust analüüsist, lapse vajadustest, riiklikult makstavatest toetustest jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean nõustuma laste elukoha muutmise survega?25.03.2020
Tere!
Vajan kõrvalist nõu ja abi.
Viimased 3 kuud alates detsembrist on meie perele olnud väga segased. Olime naisega neli aastat koos elanud. Meil on kaks ühist last, 1- ja 3-aastased tütred ning naisel veel 8-aastane tütar eelnevast suhtest.
Olin lastega igapäevaselt tegelenud ning mulle on väga meeldinud nende elus osalemine.
Nüüd veebruari algul teatas laste ema, et lõpetas 3-aastase tütrel lasteaias käimise ja kolis paari päeva pärast lastega minema. Need otsused tegi ta üksi, ilma minu nõusolekut küsimata. Praegu nõuab minu allkirja laste elukoha muutmiseks.
Samuti kasutab naine vastutustundetult lapsi oma tahtmise saamiseks ja on maininud, et soovib taotleda Kredex toetust. Selleks on vajalik see näitemäng 3 lapselisest üksikemast.
Nüüd helistab ta pidevalt ja vingub kui raske tal on lastega hakkama saada ja kuidas lapsed igatsevad mind. Samas kui lapsed minu juures on, siis tulen hästi toime nendega ja pole mingeid probleeme või raskusi.
Pidev vandumine/ropendamine naise poolt laste kuuldes üks laps on ka juba ropendanud. Et ta üksinda otsustab ja teeb. Lihtsalt võttis lapsed minult ära ja ütles, et ei toogi lapsi minu juurde ja ei anna ka neid.
Kas ma pean selle allkirja andma kui ma pole nõus selle olukorraga.
Vajan kõrvalist nõu ja abi.
Viimased 3 kuud alates detsembrist on meie perele olnud väga segased. Olime naisega neli aastat koos elanud. Meil on kaks ühist last, 1- ja 3-aastased tütred ning naisel veel 8-aastane tütar eelnevast suhtest.
Olin lastega igapäevaselt tegelenud ning mulle on väga meeldinud nende elus osalemine.
Nüüd veebruari algul teatas laste ema, et lõpetas 3-aastase tütrel lasteaias käimise ja kolis paari päeva pärast lastega minema. Need otsused tegi ta üksi, ilma minu nõusolekut küsimata. Praegu nõuab minu allkirja laste elukoha muutmiseks.
Samuti kasutab naine vastutustundetult lapsi oma tahtmise saamiseks ja on maininud, et soovib taotleda Kredex toetust. Selleks on vajalik see näitemäng 3 lapselisest üksikemast.
Nüüd helistab ta pidevalt ja vingub kui raske tal on lastega hakkama saada ja kuidas lapsed igatsevad mind. Samas kui lapsed minu juures on, siis tulen hästi toime nendega ja pole mingeid probleeme või raskusi.
Pidev vandumine/ropendamine naise poolt laste kuuldes üks laps on ka juba ropendanud. Et ta üksinda otsustab ja teeb. Lihtsalt võttis lapsed minult ära ja ütles, et ei toogi lapsi minu juurde ja ei anna ka neid.
Kas ma pean selle allkirja andma kui ma pole nõus selle olukorraga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete seisukohal, et lapsed peaksid peale lahkuminekut alaliselt Teie juurde elama asuma, peaksite tegema laste emale vastava ettepaneku (sellega põhjendate ka oma nõusoleku mitteandmist). Kui laste emaga ei õnnestu omavahel kokkuleppele jõuda, tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsilisti poole ja kui ka seal ei õnnestu kokkulepet sõlmida, tuleb hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks (ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand