Õigus
Küsimus: Kas enne abielu minu rahast tehtud kulutusi võib lahutusprotsessis kuidagi tagasi saada ja mis seaduse järgi?11.03.2020
Tere.
Enne abielu sõlmimist olime mehega 3 aastat vabaabielus. Abielus oleme olnud 2 kuud ja nüüd käsil on lahutus. Kuna mehel meie kooselu jooksul ei olnud sissetulekut, elasime koos tema õe majas (ametlik omanik) ja kõik rahalised väljaminekud olid minu poolt tehtud, sealhulgas mööbli ja maja remondi jaoks materjali ostmine enne abiellumist. Kas antud kulutusi võib kuidagi tagasi saada ja mis seaduse järgi?
Enne abielu sõlmimist olime mehega 3 aastat vabaabielus. Abielus oleme olnud 2 kuud ja nüüd käsil on lahutus. Kuna mehel meie kooselu jooksul ei olnud sissetulekut, elasime koos tema õe majas (ametlik omanik) ja kõik rahalised väljaminekud olid minu poolt tehtud, sealhulgas mööbli ja maja remondi jaoks materjali ostmine enne abiellumist. Kas antud kulutusi võib kuidagi tagasi saada ja mis seaduse järgi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete parendanud kolmandale isikule kuuluvat eramut, võib Teil olla alusetust rikastumisest tulenev (VÕS) nõudeõigus eramu omaniku suhtes. Enne kohtusse pöördumist soovitan kindlasti pöörduda oma nõudega eramu omaniku poole, loodetavasti õnnestub hüvitise osas kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ja kohtumenetlust vältida.
Parimare soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saab teha elatise maksja, kui laps saab 28.aastaseks, seaduse järgi aegub võlg 10 aastat peale 18.aastaseks saamist?11.03.2020
Tere.
Mida peab või mida saab teha elatise maksja, kui laps saab 28.aastaseks. Seaduse järgi aegub võlg 10 aastat peale 18.aastaseks saamist. Soov oleks võlg kustutada.
Mida peab või mida saab teha elatise maksja, kui laps saab 28.aastaseks. Seaduse järgi aegub võlg 10 aastat peale 18.aastaseks saamist. Soov oleks võlg kustutada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise võlgnevus on TsÜS § 154 lõike alusel aegunud, on võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud enne üldkoosolekut, kas nad peavad ikka esitama avalduse tagasiastumiseks?09.03.2020
Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud enne üldkoosolekut, kas nad ikkagi peavad esitama avalduse tagasiastumiseks, et saaks valida uued juhatuse liikmed?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas elatisraha saab nõuda ka tagantjärgi, millistel tingimustel ja kui pika aja eest?09.03.2020
Tere!
Kas elatisraha saab nõuda ka tagantjärgi, millistel tingimustel ja kui pika aja eest? Olen 19.a, õpin ja käin osalise koormusega ka tööl. Isaga ma ei suhtle, ega tea tast midagi. Nii juba 4 aastat. Aitäh vastuse eest!
Kas elatisraha saab nõuda ka tagantjärgi, millistel tingimustel ja kui pika aja eest? Olen 19.a, õpin ja käin osalise koormusega ka tööl. Isaga ma ei suhtle, ega tea tast midagi. Nii juba 4 aastat. Aitäh vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt ehk kui esitate elatishagi elatise väljamõistmiseks, siis on võimalik elatist nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Seejuures tuleb kohtule ka selgitada, kas olete enne isalt elatist küsinud kohtuväliselt - kohus ei pruugi pidada põhjendatud elatise väljamõistmist tagasiulatuavalt, kui elatise maksmiseks kohustatud isikult seda kordagi nõutud ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vastavad load mootorrattaga sõitmiseks puuduvad, kas võib sõita mootorrattaga teeäärsel murualal?05.03.2020
Kui vastavad load mootorrattaga sõitmiseks puuduvad, kas võib sõita mootorrattaga teeäärsel murualal?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
1) Üldjuhul kehtib LS Eesti teedel, välja arvatud § 69 (joobeseisund). Sellest tulenevalt saaks öelda, et teedeta alal mootorsõiduki juhtimise korral mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, liiklusseaduses ette nähtud karistust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest justkui kohaldada ei saaks.
2) Tuleb tähele panna, et kui mootorratas on registreeritud maastikusõidukina, siis on juthimisõigus nõutav ja maastikusõiduki juhtimise korral juhtimisõigust omamata, võib järgneda karistus LS § 201 lg 1 järgi.
3) Ja tähele tuleb panna sedagi, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2' kohaselt peab mootorsõidukiga võõral maatükil viibimise korral olema mootorsõiduki kasutajal maaomaniku luba. Võõras maatükk on ka teeäärne haljasala. Sama reeglit kordab ka liiklusseaduse § 45 lg 13.
Küsimus: Kuidas toimub arvestamine, kui soovitakse elatist vähendada kui perre lisandub uus laps?05.03.2020
Tere! Seaduses on välja toodud, et igakuist elatist saab vähendada, kui perre lisandub uus laps, kes oleks sel juhul varaliselt vähem kindlustatud. Minu soov on saada teada, kuidas seda arvutatakse? Kas võetakse arvesse ainult isa sissetulekuid või mõjutavad seda ka väljaminekud (eluasemega seotud kulutused ehk üür ja kommunaalid ning laenude tagasimaksed). Kas uue abikaasa sissetulekuid vaadatakse ka või kuidas seda täpsemalt arvutatakse, et kui palju kummagi lapse peale kulub?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suuruse kindlaksmääramisel (seejuures ka elatise vähendamisel) arvestatakse vanemate varanduslikku olukorda tervikuna - nii vanema igakuiseid sissetulekuid, neile kuuluvat vara kui ka vanemate endi kohustusi. Elatise suuruse leidmiseks tuleb detailselt paika panna lapse ülalpidamiskulude suurus ja seejärel analüüsida vanemate reaalseid võimalusi ülalpidamise andmiseks. Ainult ülalpeetava lisandumine ei anna alust elatise vähendamiseks, peavad esinema ka muud asjaolud.
Lapse ülalpidamiseks on kohustatud tema vanemad, seega uute kaaslaste sissetulekud tähtsust ei oma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimib lapsetoetus ja elatis, kui täisealine gümnaasiumiõpilane soovib abielluda?05.03.2020
Tere! Kui isik, kes õpib gümnaasiumis ja on täisealine, soovib abielluda, siis kas vanemale(emale) jääb alles lapsetoetus ning kas vanemad peavad siiski toetama (rahaliselt) kooli lõpuni seda isikut? Antud olukorras isik siiski elab gümnaasiumi lõpuni ema juures, isa elab juba üle 10 aasta eemal.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abiellumine ei mõjuta lapsetoetuse maksmist -kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel keskharidust, makstakse lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks.
Kui täisealine laps õpib, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist, küll aga on täisealisele isikule makstav elatis vajaduspõhine ehk oleneb isiku põhjendatud (ja vajadusel tõendatud) ülalpidamiskulude suurusest. Täisealise lapse elatisele ei ole määratud alampiiri (nagu alaealise lapse elatisele).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on tõsi, et kui lapse isa võtab lapse poole ajast enda juurte puuduvad tal muud rahalised kohustused?05.03.2020
Tere
Kas on tõsi, et kui lapse isa võtab lapse poole ajast enda juurte puuduvad tal muud rahalised kohustused?
Mina maksan lapse lasteaia ja huvitegevuse eest, sammuti väljasõidud ja muud lasteaiaga seonduvad kulud. Mina ostan lapsele riided ja muu vajaliku.
Lahku minnes kolisin ise ühisest kodust koos lapsega välja ja sellest tulenevalt on mul ka üürikohustus. Lapse isa aga väidab, et see minu oma lõbu.
Ise palusin lapsele igakuiselt tema käest 150 eurot.
Kas on tõsi, et kui lapse isa võtab lapse poole ajast enda juurte puuduvad tal muud rahalised kohustused?
Mina maksan lapse lasteaia ja huvitegevuse eest, sammuti väljasõidud ja muud lasteaiaga seonduvad kulud. Mina ostan lapsele riided ja muu vajaliku.
Lahku minnes kolisin ise ühisest kodust koos lapsega välja ja sellest tulenevalt on mul ka üürikohustus. Lapse isa aga väidab, et see minu oma lõbu.
Ise palusin lapsele igakuiselt tema käest 150 eurot.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast, aga suuremas osas on kulutused ühe vanema kanda, tuleb teisel vanemal elatist maksta. Ehk antud juhul, kui Teie kanda on kirjeldatud kulutused, on lapse isal kindlasti elatise maksmise kohustus.
Üürikulu (lapse osa ulatuses) kuulub kindlasti lapse ülalpidamiskulude hulka, sellega on ju tagatud lapsele eluase.
Kui lapse isaga ei õnnestu elatise maksmises kokkuleppele jõuda, on võimalik nõuda elatise väljamõistmist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et anda üle lapse hooldusõigus, kuna põen kroonilist depressiooni ja ei saa kasvatamisega hakkama?04.03.2020
Tere!
Põen kroonilist depressiooni ja ei tule enam lapse kasvatamisega toime. Plaan on anda hooldusõigus üle lapse isale. Lapse isa aga eriti ei taha, sest vaja tööd teha, koolis käia jne. Mina, kui lapse ema aga enam ei suuda vastutust kanda ja pean vahetevahel ka statsionaaris ravil olema. Sel ajal aga ei saa ju laps üksi elada. Hooldusõiguse üleandmine on vaid lapse huvides ja mitte seetõttu, et ma vajaks enda jaoks rohkem vaba aega. Kuidas seda paremini toimetada, kas anda esmalt lastekaitsespetsialistile teada või esmalt lapse isale?
Põen kroonilist depressiooni ja ei tule enam lapse kasvatamisega toime. Plaan on anda hooldusõigus üle lapse isale. Lapse isa aga eriti ei taha, sest vaja tööd teha, koolis käia jne. Mina, kui lapse ema aga enam ei suuda vastutust kanda ja pean vahetevahel ka statsionaaris ravil olema. Sel ajal aga ei saa ju laps üksi elada. Hooldusõiguse üleandmine on vaid lapse huvides ja mitte seetõttu, et ma vajaks enda jaoks rohkem vaba aega. Kuidas seda paremini toimetada, kas anda esmalt lastekaitsespetsialistile teada või esmalt lapse isale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ideaalis võiksite ikkagi lapse isaga omavahel kokkuleppele jõuda - kui olete lapse tulevases elukorralduses kokkuleppele jõudnud, ei ole vaja teha hooldusõiguslikke muudatusi, piisab täielikult suulisest või kirjalikkust kokkuleppest. Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohus, kuid kohus peaks ikkagi olema viimane instants, kuhu selle murega pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas 25-aastane saaks enda kanda võtta kohustused kasuisa ees, kes teda kasvatas ja loobuda bioloogilise isa "hooldamisest"?03.03.2020
Tere! Lapse isa ja ema lahutasid abielu, kui laps oli 4-aastane. Enne seda elati ligi aasta eraldi. Elatist lapse bioloogiline isa ei ole tasunud ja ema pole ka küsinud - lahutus toimus kohtu kaudu, elatisenõudest tollal ema loobus. Ema abiellus hiljem uuesti ja kasuisa hoolitses kogu pere eest, sh ka lapse eest, nagu oma lapse eest (laps on tänaseks 25-aastane noor).
Küsimus, kuna lapsendamisega on hiljaks jäädud, kuidas saaks see 25-aastane noor muuta/võtta enda kanda kohustusi kasuisa ees ja kuidas saaks loobuda oma bioloogilise isa ees olevatest kohustustest? Bioloogiline isa pole last alates 3-ndast eluaastast näinud, pole tema arengusse ega ellu kuidagi panustanud, ega pole ka otsinud lapsega kontakti.
Küsimus, kuna lapsendamisega on hiljaks jäädud, kuidas saaks see 25-aastane noor muuta/võtta enda kanda kohustusi kasuisa ees ja kuidas saaks loobuda oma bioloogilise isa ees olevatest kohustustest? Bioloogiline isa pole last alates 3-ndast eluaastast näinud, pole tema arengusse ega ellu kuidagi panustanud, ega pole ka otsinud lapsega kontakti.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus ei anna võimalust loobuda oma seadusjärgsest ülalpidamiskohustusest abivajava perekonnaliikme eest - kui abivajav perekonnaliige vastava nõude oma lapsele esitab, siis on võimalik lapsel esitada oma vastuväited ja taotleda, et kohus vabastaks ta oma isa ülalpidamisest (või vähemalt piiraks seda).
Oma kasuisa eest võib laps alati hoolt kanda, selleks ei ole vaja juriidilist dokumenti.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand