Õigus
Küsimus: Milliseid lube ja kinnitusi on vaja, et võiksin lapsega Soome kolida?10.02.2020
Selline mure.
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumäärus ei sisalda territoriaalset piirangut (st kehtib ainult Eesti Vabariigi piires), ei ole Teil lapse isalt täiendavat nõusolekut vaja, piisab kohtulahendist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?10.02.2020
Tere!
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Need ei ole ühetähenduslikud mõisted - hooldusõiguse all mõistetakse vanemlikke õigusi ja kohustusi tervikuna, (ainu)otsustusõigus tähendab ühekordset otsustusõigust mõnda last puudutavas küsimuses (nt otsustusõigus lapse koolivaliku osas).
Lapse sünni registreerimisel on vanematel võimalik valida, kas neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus või kuulub hooldusõigus vaid ühele vanemale. Rahvastikuregistris on leitavad kanded, mis puudutavad lapse hooldusõiguse kuuluvust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas katseaja 2 nädala eest peaksin tasu saama?08.02.2020
Tere
Kuu aega tagasi käisin ühes ettevõttes proovipäeval. Kuna kanditaate oli veel, võeti minuga 2 nädala pärast uuesti ühendust ning kutsuti 2 nädalasele katseajale. Töö, mida mulle pakuti, oli poole kohaga, mis mulle sobis. Kohe alguses öeldigi, et töötasuks on 0,5 koha eest pool miinimumpalka + tasu müügi pealt. Kokku töötasin seal 8 päeva (30 töötundi). Hetkel ma seal ei tööta kuna neil on veel üks inimene, keda katsetatakse 2 nädalat. Kohati tundub nagu kasutataksegi inimesi ära nö odavtööjõuna.
Siis aga öeldi mulle, et minu töötunnid ei tulnud täis, seega nö tööpäevade eest mulle tasu ei maksta vaid saan tasu ainult müügi pealt. Samas mulle ju ei võimaldatudki töötunde täis teha. Ja kas arvestus käib siis nii, et iga nädal esmaspäev-reede peab tulema kokku 20 töötundi või käib arvestus 7 päeva kaupa? Sest 7 päevaga tuli mul 26 töötundi.
Minu arvestuste kohaselt peaks nad mulle siiski tasuma 99,6€ bruto (tunnitasu 3,32€).
Mainin ära, et katseajal me mingit lepingut ei teinud. Kas neil on õigus mulle mitte maksta? Sest piltlikult, kui ma poleks müüki teinud, oleksin seal siis 8 päeva tasuta istunud - mis on ju üsna absurdne olukord eks?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes!
Kuu aega tagasi käisin ühes ettevõttes proovipäeval. Kuna kanditaate oli veel, võeti minuga 2 nädala pärast uuesti ühendust ning kutsuti 2 nädalasele katseajale. Töö, mida mulle pakuti, oli poole kohaga, mis mulle sobis. Kohe alguses öeldigi, et töötasuks on 0,5 koha eest pool miinimumpalka + tasu müügi pealt. Kokku töötasin seal 8 päeva (30 töötundi). Hetkel ma seal ei tööta kuna neil on veel üks inimene, keda katsetatakse 2 nädalat. Kohati tundub nagu kasutataksegi inimesi ära nö odavtööjõuna.
Siis aga öeldi mulle, et minu töötunnid ei tulnud täis, seega nö tööpäevade eest mulle tasu ei maksta vaid saan tasu ainult müügi pealt. Samas mulle ju ei võimaldatudki töötunde täis teha. Ja kas arvestus käib siis nii, et iga nädal esmaspäev-reede peab tulema kokku 20 töötundi või käib arvestus 7 päeva kaupa? Sest 7 päevaga tuli mul 26 töötundi.
Minu arvestuste kohaselt peaks nad mulle siiski tasuma 99,6€ bruto (tunnitasu 3,32€).
Mainin ära, et katseajal me mingit lepingut ei teinud. Kas neil on õigus mulle mitte maksta? Sest piltlikult, kui ma poleks müüki teinud, oleksin seal siis 8 päeva tasuta istunud - mis on ju üsna absurdne olukord eks?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tuleb möönda, et töösuhetes pakutakse kahjuks sageli töötajatele esmalt võimalust n-ö töö tegemist proovida. Seejuures ütleb tööpakkuja, et kui kõik sujub ja tööga hakkama saad, makstakse ka raha ja hiljem sõlmitakse leping. Selline pakkumine ei ole tegelikult seadusega kooskõlas. Kehtiva seaduse kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatakse tööhõiveprogrammi ning mille kohaselt võib töötuna arvel olev isik proovipäeval olla ainult ühe päeva. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole.
Seega töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei tunne proovipäeva mõistet kui niisugust. TLS § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tehtud töö eest makstakse tasu. Kui töötaja lubatakse tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa, eeldab seadus, et tegemist on töösuhtega ning töö eest tuleb maksta töötasu.
Kuigi tööle asudes tuleb sõlmida kirjalik tööleping, siis TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Ehk teisisõnu, kui Te asusite tööle, lõite tööandja jaoks väärtust (nt müüsite kaupa), siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seaduses ettenähtud õigused ja kohustused. TLS kohaselt töötaja sobivuse hindamiseks näeb töölepingu seadus ette katseaja. Katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast arvates.
Kui tööandja ei ole Teile vastavalt kokkuleppele või vähemalt töötasu alammääras töötasu maksnud, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?08.02.2020
Töötan täistööajaga klienditeenindajana medasutuses. Summeeritud tööaja arvestus asutuses on 4 kuud. Töögraafik: vaheldumisi üks nädal E-N kl.9-19 (40 t/nädalas), teine nädal E-R kl.8-16 (40 t/nädalas).
Tööandja palvel käin aeg-ajalt graafikuväliselt teistes osakondades ületunde tegemas. Jaanuari tööajagraafikus tuli planeeritud -6 töötundi. Lisaks töötasin 12 tundi oma vaba päeva arvelt teises osakonnas. Tööandja, kasutades summeeritud tööaja arvestust maksab mulle ainult 6 ületunni eest.
Kas minu töögraafik käib üldse summeritud tööaja arvestuse alla? Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?
Tööandja palvel käin aeg-ajalt graafikuväliselt teistes osakondades ületunde tegemas. Jaanuari tööajagraafikus tuli planeeritud -6 töötundi. Lisaks töötasin 12 tundi oma vaba päeva arvelt teises osakonnas. Tööandja, kasutades summeeritud tööaja arvestust maksab mulle ainult 6 ületunni eest.
Kas minu töögraafik käib üldse summeritud tööaja arvestuse alla? Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku summeeritud tööajas, kui tööaeg jaotub ebavõrdselt. Ebavõrdne jaotumine tähendab seda, et ühel nädalal või kuul töötab töötaja rohkem või vähem kui teisel ja/või tööpäevade pikkus või nende arv on vahelduv. Vastuseks Teie küsimusele, kas Teie graafik kvalifitseerub summeeritud tööajaks, on vastus jaatav, sest päevade arv ja tööpäeva pikkus on kõikuv.
Summeeritud tööaja korral selgub ületundide arv arvestusperioodi lõpus. Kui Teil on nelja kuu pikkune arvestusperiood, siis selgub ületundide arv neljanda kuu lõpuks. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on töökoormuse ebavõrdne jaotumine ja töö jaotamine vastavalt ettevõtte vajadustele arvestusperioodi jooksul. Seetõttu võib arvestusperioodi sees olla ühel nädalal või kuul rohkem kui tunde, kui teisel nädalal või kuul, kuid järgmisel jällegi vähem, mistõttu ei pruugi perioodi lõpuks ületunde tekkida. Seega kui Te töötate ühel nädalal rohkem kui 40 tundi, siis ei tähenda see ületundide tekkimist, sest võite järgmisel nädala/kuul töötada vähem ning neljanda kuu lõpuks ei ole ületunde tekkinud.
Mis puudutav vabal päeval graafikuväliselt tööle tulemist, siis selgitame, et tööandja peab tööajakava (graafiku) koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. TLS § 17 lg 2 kohaselt peab tööandja korralduste andmisel mõistlikult arvestama töötaja huvide ja õigustega. Kui korraldus (näiteks graafiku muutmine) tuleneb ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks selle pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Hädavajadusena defineeritakse töölepingu seaduse alusel eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu. Töötajale teavitatud tööajakava muutmisel tuleb tööandjal arvestada ka töötajapoolsete huvidega, sealhulgas töö- ja pereelu ühitamisega. Seega olukorras, kus tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb tehtavad muudatused töötajaga kokku leppida. Ka juhul, kui on vaja asendada näiteks haigestunud või puhkusel viibivat töötajat, tuleb asendaja leida tööandjal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on võimalik seada tingimusi abieluvaralepingusse?07.02.2020
Tere. Abikaasa soovib muuta peale 20 aastat kestnud abielu ühisvara lahusvaraks. Sooviks teada, kas abieluvaralepingusse on võimalik lisada tingimus, et lahutuse korral on abikaasal kohustus maksta elatist ja leppida selles osas kokku ka mingi konkreetne summa. Olen neljandat aastat puuduva töövõimega kuigi töötan jätkuvalt väikese koormusega. Soovin üllatuste vältimiseks oma tulevikku kindlustada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abieluvaralepinguga tavapärases praktikas tulevikku suunatud tingimuslikku ülalpidamiskohustust pigem kokku ei lepita (minu kogemusel). Pigem peaks tegemist olema ülalpidamislepinguga/elatise maksmise lepinguga. Seega soovitaksin Teil pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks notaribüroo pole, kus osatakse anda antud olukorras konkreetseid soovitusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?06.02.2020
Tere. Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 101 lõige 1 sätestab, et elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem, kui pool alampalka, kuid siin on ka erandeid. Keeruline on Teie küsimusele vastata, sest elatise suuruse kindlaksmääramisel mängivad rolli paljud asjaolud, nagu näiteks konkreetse lapse vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord tervikuna, lapsele makstavad toetused jms. Seega võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kohus välja mõista nii miinimumelatise kui ka elatise alla miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millest alustada, kui laste isa loobub õigustest ja minu uus mees tahaks lapsed lapsendada?06.02.2020
Oleme eksmehega lahutatud. Meil on 2 ühist last. Elan elukaaslasega, kellega ka 2 ühist last. Elukaaslane kasvatab ka eelmisest kooselust lapsi koos minuga.
Eksmehelt on mai 2017 väljamõistetud kohtu poolt alimendid, mida ta ei maksnud. Oktoober 2018 hakkasin kohtutäituri kaudu nõudma. Kohtutäitur sai temalt ainult 4 kuud rahad kätte ja väiksemad summad. Ja nüüd ei ole midagi saanud. Eksmees töötuks registreerinud.
Nüüd tegi eksmees ettepaneku, et loobub vanemlikest õigustest ja annab nõusoleku mu elukaaslasel lapsendamiseks. Tahab ka, et võtaksin elatisnõude tagasi. Sai sellele mõeldud ja oleme mõlemad nõus selle ära tegema.
Millest peaksime alustama?
Kas peame elukaaslasega abielus olema, et ta lapsendada saaks?
Eksmehelt on mai 2017 väljamõistetud kohtu poolt alimendid, mida ta ei maksnud. Oktoober 2018 hakkasin kohtutäituri kaudu nõudma. Kohtutäitur sai temalt ainult 4 kuud rahad kätte ja väiksemad summad. Ja nüüd ei ole midagi saanud. Eksmees töötuks registreerinud.
Nüüd tegi eksmees ettepaneku, et loobub vanemlikest õigustest ja annab nõusoleku mu elukaaslasel lapsendamiseks. Tahab ka, et võtaksin elatisnõude tagasi. Sai sellele mõeldud ja oleme mõlemad nõus selle ära tegema.
Millest peaksime alustama?
Kas peame elukaaslasega abielus olema, et ta lapsendada saaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigisisese lapsendamise korraldamisega tegelevad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Esmaseks nõustamiseks pöörduge oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kus täidate lapsendamise sooviavalduse ja esitate vajalikud dokumendid. Kontaktid leiate järgmiselt veebiaadressilt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tagantjärgi pean maksms elatise võlgnevuse, kuigi endal ka perelisa tulemas?06.02.2020
Tere
Elan oma pojast 5 aastat lahus. Omavahelisel suusõnalisel kokkuleppel leppisime kokku, et tasun elatist. Algusajal ja viie aasta keskpaigus oli majanduslikke raskusi tasumisega töö puudumise tõttu. Tasusin umbes 200€ igakuiselt, millest ülejäänust tekkis tasumata võlgnevus mis umbes 800€. Viimased 1.5 aastat olen tasunud täissummadena ja korrektselt. Kuna mõnda aega ka uus pere ja tulemas ka perelisa, siis sellega tekkis küsimus. Kas on võimalik tagant järele küsida 800€ mitte, et ei sooviks maksta, aga selle tasumine tekitaks taas langevust pimedasse auku elukalliduse tõttu.
Ja lisaks siia küsimus, kas oleks mõistlik teha elatusmakse ametlikuks notari juures ja lapse suhtlemiskorras. Teha ametlikud kokkulepped millest ei saa taganeda niisama lihtsalt kuna lapse emaga väga palju kokkulepped ei pea vett.
Tervitused
Ja suured tänud vastuse eest!
Elan oma pojast 5 aastat lahus. Omavahelisel suusõnalisel kokkuleppel leppisime kokku, et tasun elatist. Algusajal ja viie aasta keskpaigus oli majanduslikke raskusi tasumisega töö puudumise tõttu. Tasusin umbes 200€ igakuiselt, millest ülejäänust tekkis tasumata võlgnevus mis umbes 800€. Viimased 1.5 aastat olen tasunud täissummadena ja korrektselt. Kuna mõnda aega ka uus pere ja tulemas ka perelisa, siis sellega tekkis küsimus. Kas on võimalik tagant järele küsida 800€ mitte, et ei sooviks maksta, aga selle tasumine tekitaks taas langevust pimedasse auku elukalliduse tõttu.
Ja lisaks siia küsimus, kas oleks mõistlik teha elatusmakse ametlikuks notari juures ja lapse suhtlemiskorras. Teha ametlikud kokkulepped millest ei saa taganeda niisama lihtsalt kuna lapse emaga väga palju kokkulepped ei pea vett.
Tervitused
Ja suured tänud vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete viimase aasta jooksul tasunud elatist korrektselt, ei ole võimalik Teie suhtes tagasiulatuvat nõuet esitada, sest tagasiulatuva nõude saab esitada maksimaalselt 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Kui saate lapse emaga elatise maksmises ja suhtlemiskorra osas omavahel kokkuleppele (kas suuliselt või ka lihtkirjalikult), ei näe ma põhjust, miks peaks kokkuleppe sõlmima tingimata notariaalselt. Elatise maksmise osas sõlmitud notariaalne kokkulepe sisaldab reeglina klauslit, mille kohaselt allub elatise maksja kohesele sundtäitmisele, seega kui tekib mingi põhjusel olukord, kus Teil ei ole võimalik elatist vastavalt kokkuleppele maksta, võib lapse ema Teie suhtes koheselt, eelnevalt kohtusse pöördumata, täitemenetluse algatada. Samuti ei anna suhtlemiskorra osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine täit kindlust, sest mõlemad pooled võivad sellest igal ajal taganeda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean maksma tulumaksu kui müün maja, kus olen elanud ja mille pärisin 20 aastat tagasi?06.02.2020
Tere. Pärisin 20 a.tagasi maamaja ja erastasin sinna juurde põllu- ja metsamaa. Kasutasin maja alalise elukohana. Kui ma nüüd seda müüa soovin, kas pean maksma tulumaksu?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Oluline on, et Te pole viimasel kahel aastal müünud mõnda oma teist elukohta, kuna kui müüakse kaks elukohta vähem kui kahe aasta jooksul, on ajaliselt esimene tehing maksuvaba ning teine tehing maksustatakse.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas 2016 ja 2017 aasta parkimiste leppetrahve saab veel minult välja nõuda, ma vanu liikumisi ma ei saa ise kontrollidagi?05.02.2020
Tere,
Minu e-posti jõudis (nõude)kiri AS Ühisteenustelt, kes nõuavad minult väidetavate parkimiste eest aastal 2016 ja 2017 leppetrahvi. Lisaks menetluskulu a 15€ iga leppetrahvi kohta. Kuna antud ajal olin antud sõiduki põhiline, kuid mitte ainuke, kasutaja mina, ei saa välistada, et need ongi mulle mõeldud kuid autolt ma vastavaid leppetrahve küll ei ole leidnud. Minu küsimus on pigem selles, et kas nii pikka aega hiljem saab üldse sedasi leppetrahvi sisse nõuda? Praeguseks puudub mul ka igasugune võimalus kontrollida kes antud sõidukit nimetatud kuupäevadel kasutas.
Tänud ette!
Minu e-posti jõudis (nõude)kiri AS Ühisteenustelt, kes nõuavad minult väidetavate parkimiste eest aastal 2016 ja 2017 leppetrahvi. Lisaks menetluskulu a 15€ iga leppetrahvi kohta. Kuna antud ajal olin antud sõiduki põhiline, kuid mitte ainuke, kasutaja mina, ei saa välistada, et need ongi mulle mõeldud kuid autolt ma vastavaid leppetrahve küll ei ole leidnud. Minu küsimus on pigem selles, et kas nii pikka aega hiljem saab üldse sedasi leppetrahvi sisse nõuda? Praeguseks puudub mul ka igasugune võimalus kontrollida kes antud sõidukit nimetatud kuupäevadel kasutas.
Tänud ette!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Selle sätte kohaldamine parkimisjuhtumitele võib siiski osutuda komplitseerituks. Näiteks kui parkimisnõudeid rikkunud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed ei ole teada, ei ole kellelegi ka leppetrahvi esitamisest teatada. Üldjuhul saab sellise teate esitamisena olla käsitletav ka leppetrahvi nõude jätmine sõiduki tuuleklaasile, kuid siin võib olla vaieldav leppetrahvi teate/nõude jõudmine adressaadini.
Välistada ei saa sedagi, et leppetrahvi esitamisest teatamise mõistliku tähtaja algust hakatakse lugema hetkest, mil leppetrahvi kohaldajale tekkis võimalus saada parkimisnõudeid rikkunud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed. Viimasel juhul võib parkimisnõuete rikkumise ja leppetrahvinõude saamise vahele jääda ka märkimisväärne ajavahemik, kuid sellele vaatamata võib pidada mõistliku aja nõue täidetuks.
2016 ja 2019.a leppetrahvide osas tasub täiendavalt analüüsida ka nõude aegumise teemat.