Õigus
Küsimus: Kui ma keeldun kategooriliselt üle minemast vahetustega tööle, siis kas mind saab vallandada/koondada?28.02.2020
Tere
Mind võeti omal ajal firmasse tööle täistööajaga (töölepingus kirjas). Nüüd liidetakse 2 firmat ja plaanitakse mind panna tööle vahetustega (nii nagu töötavad liidetava firma töötajad). Otsest vajadust minu puhul ma selleks ei näe, pigem on asi selles, et kõik töötaksid võrdsetel alustel. Küsimus - kui ma keeldun kategooriliselt vahetustega tööst siis kas mind saab vallandada/koondada? Kas ei peaks tööandja arvestama sellega, et käin tööl 65 km kauguselt ja vahetustega tööl käimine suurendab oluliselt kulusid transpordile (palgatõusu ei lubata).
Mind võeti omal ajal firmasse tööle täistööajaga (töölepingus kirjas). Nüüd liidetakse 2 firmat ja plaanitakse mind panna tööle vahetustega (nii nagu töötavad liidetava firma töötajad). Otsest vajadust minu puhul ma selleks ei näe, pigem on asi selles, et kõik töötaksid võrdsetel alustel. Küsimus - kui ma keeldun kategooriliselt vahetustega tööst siis kas mind saab vallandada/koondada? Kas ei peaks tööandja arvestama sellega, et käin tööl 65 km kauguselt ja vahetustega tööl käimine suurendab oluliselt kulusid transpordile (palgatõusu ei lubata).
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt eristada nn tavalist tööaega ja summeeritud tööajast.
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja töötab viiel päeval nädalas kaheksa tundi päevas ehk tavapäraselt esmaspäevast reedeni 8.00-17.00, siis on tegemist nn tavalise tööajaga. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud summeeritud tööaja rakendamises, siis jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Üldjuhul teeb tööandja iga kuu lõpus järgmise kuu kohta graafiku. Summeeritud tööaja puhul võib töötaja töötada nii laupäeval, pühapäeval kui riigipühadel ning tööpäevad on üldjuhul pikemad kui kaheksa tundi.
Tööandja võib ühepoolselt muuta tööajakorraldust, eelkõige töö algus- ja lõpukellaaegu, kui see tuleneb ettevõtte vajadusest. Näiteks kui ettevõte on klientidele olnud kogu aeg avatud alates kella 8st, kuid hommikusel ajal on kliente vähem ning tööandja otsustab ettevõtte klientidele avada edaspidi kella 10st, siis on tegemist ettevõtte vajadusega, mida tööandja võib ühepoolselt teha.
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tavalises tööajas, kuid tööandja soovib, et töötaja töötaks edaspidi summeeritud tööaja alusel, siis tuleb tööandjal teha töötajale sellekohane ettepanek. Kuna tegemist on olulise töölepingu tingimusega, siis töölepingu seaduse § 12 kohaselt on töötajal õigus tööandja ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub, siis jätkub töö endistel kokkulepitud tingimustel või kui ettepaneku põhjuseks on töö ümberkorraldamise, siis töötaja keeldumise korral tööandja koondab töötaja. Keeldumine on mõistlik teha kirjalikult, sest see võib hilisemates vaidlustes osutuda oluliseks tõendiks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötajale arvatakse ka haiguslehel "haigusleht - kergemale tööle üleviimine" olev aeg põhipuhkuse hulka?28.02.2020
Töötaja jäi rasedaks ja esitas arsti tõendi kergemale tööle üle viimiseks. Tööandjal kergemat tööd anda ei ole ja töötaja kasutas oma õigust tööst keelduda.
Nüüd viibib töötaja haiguslehel, põhjus: üleviimine kergemale tööle. Kas töötajale arvatakse ka sellel haiguslehel olev aeg põhipuhkuse hulka?
Nüüd viibib töötaja haiguslehel, põhjus: üleviimine kergemale tööle. Kas töötajale arvatakse ka sellel haiguslehel olev aeg põhipuhkuse hulka?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
TLS § 68 lg 2 kohaselt teenib töötaja põhipuhkust lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetusaja (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), puhkusel (õppe-, põhi-, lapse-, isapuhkus jms) oldud aja eest (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning siis, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. Kuna rasedus- ja sünnituspuhkus on ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 kohaselt üks töövõimetuslehe liikidest ning sel ajal väljastatakse töötajale sünnitusleht, siis teenib töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud aja eest põhipuhkust. Samuti teenib töötaja põhipuhkust nii tavapärasel haiguslehel olles kui ka kergemale tööle üleviimise tõttu haiguslehele jäämisel.
Peale rasedus- ja sünnituspuhkuse (sünnitusleht) lõppu jääb töötaja lapsehoolduspuhkusele, kus töötaja enam põhipuhkust ei teeni.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kompromissleping kohustab elatise makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist?27.02.2020
Kas elatise maksmine lõpeb lapse täisealiseks saamisega või jätkub "automaatselt" põhjendusega, et laps jätkab õpinguid.
Kohtu kaudu on lapse ema minult elatise välja nõudnud. Seda olen regulaarselt täitnud koos varasema võla tasumisega lapse ema kontole. Sõlmitud sai kompromissleping. Kas see kohustab mind makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist või pean ootama uut hagi ja seekord siis lapselt endalt?
Kohtu kaudu on lapse ema minult elatise välja nõudnud. Seda olen regulaarselt täitnud koos varasema võla tasumisega lapse ema kontole. Sõlmitud sai kompromissleping. Kas see kohustab mind makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist või pean ootama uut hagi ja seekord siis lapselt endalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub kompromisslepingu sõnastusest - kui kokkuleppe kohaselt tuleb elatist tasuda ka kuni 21-aastase täisealise lapse õpingute ajal, siis tuleb lapse õpingute korral elatist edasi maksta. Kui lepingu kohaselt tuleb maksta elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis ei tulene lepingust kohustust tasuda elatist täisealisele õppivale lapsele. Küll aga kohustab selleks seadus ja täisealisel lapsel isiklikult on õigus esitada Teie vastu hagi elatise väljamõistmiseks (kui te omavahel kohtuvälist kokkulepet ei saavuta).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellele läheb hooldusõigus peale üksikvanema surma, kas vanem saab seda kuidagi ka eelnevalt määrata?27.02.2020
Tere
Olen üksikema ja ainukesena märgitud sünnitunnistusele. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas siis minu ema saab lapsehooldusõiguse või saan ma ise määrata, et nt minu vend saab selle? Ma ei tea, kas see on oluline fakt, aga mul on vennaga erinevad isad.
Olen üksikema ja ainukesena märgitud sünnitunnistusele. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas siis minu ema saab lapsehooldusõiguse või saan ma ise määrata, et nt minu vend saab selle? Ma ei tea, kas see on oluline fakt, aga mul on vennaga erinevad isad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Te võite vormistada kirjaliku avalduse, milles nimetate isiku, kes peaks Teie surma korral lapse eest edasi hoolitsema, kuid kahjuks sellisel dokumendil ei ole õigusjõudu, sest isiku nimetamine ei garanteeri seda, et konkreetne isik on sobiv lapse eest hoolitsema (muidugi ka võib olla, kuid seda otsustab siiski kohus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada õiglaselt lastega seotud kulud kui ema saab toetused ja osa aega on lapsed minu juures?27.02.2020
Tere
Olen nelja lapse isa. Üks laps õpib ülikoolis, üks gümnaasiumis ja kaks põhikoolis. Meil on tekkinud vaidlus, kuidas jagada lastega seotud kulud. Minu laste ema saab kogu riikliku laste- ja peretoetuse endale. Lisaks automaatselt arvestati laste tulumaksusoodustus tema tuludeklaratsioonis. Kui võtta arvesse tema igakuine palk, riiklik lastetoetus ja kinnisvarast saadav tulu siis on tema sissetulek minu omast peaaegu kaks korda kõrgem.
Lapsed elavad nädalavahetused ja koolivaheajad minu juures minu kulul. Sellele lisaks katan ma iga kuu laste haridus-, huviharidus- ja riietekuludest poole. Ja veel laste kooli ekskursioonide ja reisikuludest poole. Niisamuti katan poole oma ülikoolis õppiva lapse kuludest. Seetõttu olen tihti raskuste, et oma igakuise palgaga toime tulla.
Sellele vaatamata saan laste emalt pidevalt etteheiteid, et ma ei maksa lastele piisavalt elatisraha ja kuulen ähvardusi, et annab asja kohtusse.
Minu küsimus on, et juhul kui tõesti see ähvardus reaalsuseks saab, siis millised on võimalikud kohtulahendused antud olukorras?
Olen nelja lapse isa. Üks laps õpib ülikoolis, üks gümnaasiumis ja kaks põhikoolis. Meil on tekkinud vaidlus, kuidas jagada lastega seotud kulud. Minu laste ema saab kogu riikliku laste- ja peretoetuse endale. Lisaks automaatselt arvestati laste tulumaksusoodustus tema tuludeklaratsioonis. Kui võtta arvesse tema igakuine palk, riiklik lastetoetus ja kinnisvarast saadav tulu siis on tema sissetulek minu omast peaaegu kaks korda kõrgem.
Lapsed elavad nädalavahetused ja koolivaheajad minu juures minu kulul. Sellele lisaks katan ma iga kuu laste haridus-, huviharidus- ja riietekuludest poole. Ja veel laste kooli ekskursioonide ja reisikuludest poole. Niisamuti katan poole oma ülikoolis õppiva lapse kuludest. Seetõttu olen tihti raskuste, et oma igakuise palgaga toime tulla.
Sellele vaatamata saan laste emalt pidevalt etteheiteid, et ma ei maksa lastele piisavalt elatisraha ja kuulen ähvardusi, et annab asja kohtusse.
Minu küsimus on, et juhul kui tõesti see ähvardus reaalsuseks saab, siis millised on võimalikud kohtulahendused antud olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jaotub laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid kui vanemate varanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, tuleb seda ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Riiklike peretoetuste arvelt on võimalik katta laste kulutusi ja seeläbi väheneb vanemate endi panus - seega ka peretoetusi arvetatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel.
Oma ülalpidamiskohustust ei pea tingimata täitma elatise maksmise teel, lahus elav vanem võib teha ka vahetult kulutusi, nagu antud juhul Teie teete. Kõige parem variant oleks kokku arvutada kõikide laste igakuised vajadused, arvestada maha sellest riiklikult makstavad toetused ja seejärel hinnata, kui palju järelejäänud kuludest kannate Teie vahetult kulutusi tehes - pool nendest kuludest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda (see põhimõte ei kehti, kui vanemate varanduslik olukord on väga erinev). Ülaltoodud kirjeldusest lähtub üldiselt ka kohus, kui laste ema peaks esitama kohtule hagi elatise väljamõistmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis tähendab lahutuse hagihind ja mis selle summaga peab peale hakkama?25.02.2020
Tere
Lahutan USA kodanikuga ja kohus on minu hagi rahuldanud. Hagihinnaks on pandud 3500 eurot. Kas seda summat on vaja maksta või mida see täpselt tähendab?
Tänan
Lahutan USA kodanikuga ja kohus on minu hagi rahuldanud. Hagihinnaks on pandud 3500 eurot. Kas seda summat on vaja maksta või mida see täpselt tähendab?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle olete juba tasunud). Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka kostjal) ei ole vaja seda tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellel on parklas eesõigus, kas otse sõitval autol või teed ületaval jalakäial?23.02.2020
Kellel on parklas eesõigus, kas otse sõitval autol või teed ületaval jalakäial? Guugeldades sain teada, et eesõigus on autol, aga ma ei suutnud leida ühtegi seadust mis seda kinnitaks.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on võimalik Eestis auto osta ja see oma nimele kirjutada, olles Eesti kodanik, aga omades aadressi hoopis välismaal?23.02.2020
Elan välismaal, Eestis aadressi ei oma, aga tulen mõneks ajaks Eestisse ja vajan oma autot. Kas on võimalik Eestis auto osta ja see oma nimele kirjutada, olles Eesti kodanik, aga omades aadressi hoopis välismaal?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Mina saan teisest alternatiivist aru selliselt, et välisriigis alaliselt elavale füüsilisele isikule kehtib Eestis sõiduki omandamisele ja registreerimisele üksainus piirang - sõiduk peab Eestis olema pidevalt viibinud üle 1 aasta (mida paljud Eestis asuvad sõidukid ilmselt ka on).
Samas ei saa ma välistada, et määruseandja on silmas pidanud sõidukit, millega isik on välisriigist Eestisse tulnud. Usun, et Maanteeameti liiklusregistri töötajad oskavad Teile selles osas ammendava ja selge vastuse anda.
Küsimus: Mis teha, kui sain kaks aastat hiljem Itaaliast trahviteate kus juba ka viivis?23.02.2020
Tere,
2019. aastal jõudis mulle postkasti Itaalia nö kohtutäiturite poolt kiri trahviga ja viivisega juba. Tähitud kiri, mis nad saatsid Eestisse, minuni pole jõudnud, postkastist polnud midagi. Arvatavasti läks see tagasi. 2019 maksin trahvi ära, kuid viivistega pole nõus. Arvatavasti tuleb sel aastal veel kiri. Mis võimalused mul on?
2019. aastal jõudis mulle postkasti Itaalia nö kohtutäiturite poolt kiri trahviga ja viivisega juba. Tähitud kiri, mis nad saatsid Eestisse, minuni pole jõudnud, postkastist polnud midagi. Arvatavasti läks see tagasi. 2019 maksin trahvi ära, kuid viivistega pole nõus. Arvatavasti tuleb sel aastal veel kiri. Mis võimalused mul on?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Minule teadaolevalt toimib piiriülene koostöö küll infovahetuse ja nõuete edastamise osas, kuid selleks, et Itaalia nõue oleks Eestis sundtäidetav, tuleb siin läbida ka konkreetne otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise menetlus. Mida reaalselt ei tehta. Seega baseeruvad valdav enamus välisriigist saabunud trahvinõudeid nn vabatahtlikul täitmisel.
Jään vastuse võlgu selles osas, mis sanktsioonid või piirangud võivad oodata välisriiki reisivat isikut, kellel on selles riigis tasumata trahve. Võimalike ebameeldivuste kaasnemise riskide vältimiseks pean mõistlikuks ennast sellistest trahvidest vabastada.
Küsimus: Millised maksud kaasnevad sellega Eestis, kui välismaal (mitte EL), teenust pakkuv eraisik teeb programmeerimistööd?21.02.2020
Eesti käibemaksukohustuslasest firma ostab sisse teenust Euroopa Liidu välisest riigist pärit eraisikult. Täpsemalt on teenuse sisuks programmeerimine ja graafiline disain arvutis. Reaalselt osutatakse teenust välisriigis, suhtlus interneti vahendusel. Kas ja millised maksud kaasnevad sellega Eestis (tööjõumaksud, käibemaks)?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee