Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal?23.01.2020
Minu lähedane pereliige on töötanud pea 15 aastat ettevõttes, kus tuleb teha liini taga füüsilist tööd. Nüüd on tervislik seisund selline, et liini taga seista enam ei saa ega ei saa ka füüsilist tööd teha. Oli eelmisel aastal vahelduvalt haiguslehel, umbes nii, et kuu lehel, kolm nädalat tööl, siis jälle lehel 1,5 kuud ja siis natuke tööl ja nüüd selle aasta algul suutis käia hambad ristis küll ühe nädala tööl, aga paraku on nüüd uuesti lehel.
Tööandja suunas ta sundkorras töötervishoiuarstile ja ütles, et kui arst teeb otsuse, et ta ei saa enam sel töökohal jätkata, siis nad ütlevad töölepingu erakorraliselt üles. Töövõimetusleht hetkel kehtib. Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal? Kas töötervishoiuarstil on pädevust ja voli teha perearstile ettekirjutusi kui pikalt perearst tohib töövõimetuslehte anda?
Tööandja suunas ta sundkorras töötervishoiuarstile ja ütles, et kui arst teeb otsuse, et ta ei saa enam sel töökohal jätkata, siis nad ütlevad töölepingu erakorraliselt üles. Töövõimetusleht hetkel kehtib. Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal? Kas töötervishoiuarstil on pädevust ja voli teha perearstile ettekirjutusi kui pikalt perearst tohib töövõimetuslehte anda?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab tööandja töötajaga töösuhte üles öelda erakorraliselt juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seega tööandja võib töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda kahel juhul, mis on järgmised:
1) töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Neli kuud ei pea olema järjestikused, vaid võib ka summeerida viimase aasta jooksul haiguslehel oldud aegu (haiguslehte tuleb kindlasti eristada hoolduslehest). Kui töötaja pikaajaline eemal viibimine põhjustab tööandjale töökorralduslikki ebamugavusi, siis saab see olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel saab üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töösuhte. Töötaja võib viibida haiguslehel nii töösuhte ülesütlemise ajal kui töösuhte lõppemise ajal;
2) töötajal on arsti tõendi (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidustatud tegevusi, nt vastunäidustatud raskuste tõstmine, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub delikaatsete isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega raskuste tõstmisele, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab hulgaliselt raskuste tõstmist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.
Töösuhe võib lõppeda ka ajal, kui töötaja viibib haiguslehel, kui selleks on olemas õiguslik alus, nt TLS § 88 lg 1 p 1. Haigusleht kestab edasi. Ehk teisisõnu töösuhte lõppemine ei lõpeta haiguslehte. Töösuhte lõppemisel teeb tööandja töötamise registrisse vastava kande ja kannab üle lõpparve. Haigusleht kestab edasi ja tulevikus, kui haigusleht lõpeb, siis endine tööandja kinnitab selle.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus minna õppima kui õpe otseselt ei puuduta minu töö sisu, külla aga puudutab seda kaudselt?23.01.2020
Tere. Kas mul on õigus minna õppima kui õpe otseselt ei puuduta minu töö sisu, külla aga puudutab seda kaudselt.
Töötan üldhariduskoolis huvijuhina. Lisaks ka puutöö ringijuhina. Soovin õppida kutseõppekeskuses pilliehitust, mis suures osas puudutab puutööd ja käelist tegevust. Õpe kestab aasta ja koolis tuleb käia keskmiselt 3 päeva kuus. Saan aru, et tasustatud õppepuhkust tööandja selle eest maksma ei pea. Tööandja aga keeldub üleüldse kursustele lubama. Minu otsene küsimus ongi see, et kuna ma riigiteatajast ei suutnud vastust leida, siis kas mul on õigus ennast täienda/kas tööandjal on õigus mind mitte kursusele lubada?
Aitäh!
Töötan üldhariduskoolis huvijuhina. Lisaks ka puutöö ringijuhina. Soovin õppida kutseõppekeskuses pilliehitust, mis suures osas puudutab puutööd ja käelist tegevust. Õpe kestab aasta ja koolis tuleb käia keskmiselt 3 päeva kuus. Saan aru, et tasustatud õppepuhkust tööandja selle eest maksma ei pea. Tööandja aga keeldub üleüldse kursustele lubama. Minu otsene küsimus ongi see, et kuna ma riigiteatajast ei suutnud vastust leida, siis kas mul on õigus ennast täienda/kas tööandjal on õigus mind mitte kursusele lubada?
Aitäh!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide või õppepäevade ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele.
Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3). Seega kui töötaja õpib tasemeõppes (nt omandab õpingute lõpuks keskeri hariduse, bakalaureuse- või magistrikraadi), siis on tal õigus saada 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu. Siinkohal ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega, kus töötaja töötab või mitte. Oluline on üksnes asjaolu, et töötaja õpiks tasemeõppes.
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).
Kokkuvõttes võib öelda, et kui tööandjal puudub eeltoodud alus keeldumiseks, siis tuleb õppepuhkust anda, kui töötaja on teinud avalduse 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.
Järgnevalt selgitame, kuidas eristada tasemeõpet, mille eest on tööandjal kohustus tasuda puhkusetasu ja täiendõpet, mille eest puhkusetasu maksma ei pea.
Kutsekoolides toimub tasemeõpe teisel kuni viiendal kvalifikatsiooniastmel ning kvalifikatsiooni-tasemed jagunevad esmaõppeks ja jätkuõppeks. Tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks on hea kontrollida ka seda, kas õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). Täienduskoolituste/ kursuste õppekavasid EHISes ei ole.
NÄITED. Kutseõpe ehk tasemeõpe on: 1) Kuuekuuline kodu- ja sisustustekstiilide õmblemine (4. taseme kutseõppe esmaõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 2) Viiekuuline meisterjuuksuri õppekava (5. taseme kutseõppe jätkuõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 3) Kuuekuuline kelneri õpe (neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, Tartu Kutsehariduskeskus); 4) Üheaastane lapsehoidja õpe (neljanda taseme esmaõpe).
Lisas kui kutseõppeasutuse poolt on väljastatud teatis, millele on märgitud õppekava nimetus ja sulgudesse kirjutatud õppekava kood, siis on tegemist tasemeõppega, sest õppekava koodi kursusel/koolitusel ei ole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas Läti ettevõttega leping tuleb Maksuametiga kooskõlastada, kui makstakse tasu, millest 23 % läheb Läti riigile?22.01.2020
Tere!
Tegin lepingu Läti ettevõttega. Ettevõte võtab iga kuu mu palgasummast 23% tulumaksu (tulumaks makstakse Läti riigile, mitte Eestile). Kas selle ettevõttega seotud tasud ja leping tuleb Maksuametiga ka kuidagi kooskõlastada, et aasta alguses korralikult ja õigesti esitada tuludeklaratsiooni? Kas ettevõttega tekib ka ravikindlustus?
Aitäh vastamast!
Tegin lepingu Läti ettevõttega. Ettevõte võtab iga kuu mu palgasummast 23% tulumaksu (tulumaks makstakse Läti riigile, mitte Eestile). Kas selle ettevõttega seotud tasud ja leping tuleb Maksuametiga ka kuidagi kooskõlastada, et aasta alguses korralikult ja õigesti esitada tuludeklaratsiooni? Kas ettevõttega tekib ka ravikindlustus?
Aitäh vastamast!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Residentsuse määramise ja deklareerimise juhend on leitav siit:https://www.google.ee/search?q=mta+residentsus&spell=1&sa=X&ved=2ahUKEwidju2EiZjnAhXDrIsKHZ-JBzsQBSgAegQIDBAo&biw=1440&bih=789
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas ma ettevõtte omanikuna võin tellida asju Hiinast/USAst ettevõtte tarbeks?22.01.2020
Kas ma ettevõtte omanikuna võin tellida asju Hiinast/USAst ettevõtte jaoks nii et raamatupidaja saab need arvele võtta? Näiteks lastematte või mänguasju mängutoa jaoks?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Väljastpoolt Euroopa Liitu kauba soetamisel ehk kauba importimisel tekib kauba tellijal deklareerimise ja maksude tasumise kohustus siis, kui kaupade väärtus saadetises kokku on rohkem kui 22 eurot.
Kui kaupade väärtus on rohkem kui 150 eurot, maksustatakse kaup lisaks käibemaksule ka tollimaksuga, mille maksumäär sõltub konkreetsest kaubast.
Küll peab tähele panema, kas kaup on ettevõtlusega seotud või mitte. Kui on, makse ei lisandu. Kui ei ole, võivad lisanduda nt erisoodustuse maksud.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Millised on MTÜ juhatuse liikme kohustused tagasiastumisel, arvestades, et tema teab ainukesena tehtud tehingutest?22.01.2020
Tere!
MTÜ juhatuse liige (juhatuse esimees) esitas üldkoosolekule avalduse tagasiastumiseks. Millised on tema kohustused enne/pärast tagasiastumist, arvestades olukorda, et kõik finantstehingud on ta teinud ainuisikuliselt (põhikiri lubab seda) ja ainult temal on nendest ülevaade jooksva aasta lõikes.
MTÜ juhatuse liige (juhatuse esimees) esitas üldkoosolekule avalduse tagasiastumiseks. Millised on tema kohustused enne/pärast tagasiastumist, arvestades olukorda, et kõik finantstehingud on ta teinud ainuisikuliselt (põhikiri lubab seda) ja ainult temal on nendest ülevaade jooksva aasta lõikes.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Alternatiivselt näeb MTÜS § 28 lg 5 ette juhatuse liikme kohustuse anda MTÜ liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Kuivõrd juhatuse liikmel lasub seadusjärgne teabe andmise kohustus, võiks vastava teabe andmise nõude antud olukorras kindlasti taganevale juhatuse liikmele ka esitada.
Tulenevalt MTÜS § 32 lg 2 vastutab juhatuse liige MTÜ-le kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul kui ta on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 3 alusel on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kui MTÜ juhatusse (5 liiget) kuulub kaks lähisugulast, kas nad peaks taandama kui hääletatakse oma lähisugulase üle?22.01.2020
Tere!
Kui juhatusse (5 liiget) kuulub kaks lähisugulast, kuidas siis käituda hääletamise puhul kui hääletatakse kolmanda lähisugulase (ei ole juhatuse liige) töötasu kohta? Kas nad peaksid loobuma oma häälest või pole vahet kas on oma pereliige või mitte?
Kas MTÜ juhatuses võib olla mitu lähisugulast, on oht et kolmas sugulane soovib kandideerida ja tõenäoliselt osutub valituks. Siis koosnes juhatus 3 lähisugulasest ja 2 teisest liikmest. Kas see on lubatud?
Kui juhatusse (5 liiget) kuulub kaks lähisugulast, kuidas siis käituda hääletamise puhul kui hääletatakse kolmanda lähisugulase (ei ole juhatuse liige) töötasu kohta? Kas nad peaksid loobuma oma häälest või pole vahet kas on oma pereliige või mitte?
Kas MTÜ juhatuses võib olla mitu lähisugulast, on oht et kolmas sugulane soovib kandideerida ja tõenäoliselt osutub valituks. Siis koosnes juhatus 3 lähisugulasest ja 2 teisest liikmest. Kas see on lubatud?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui lapse isalt on kohtu poolt välja mõistetud elatise maksmine ja ta on otsustanud mitte maksta?21.01.2020
Tere, Kui lapse isalt on kohtu poolt välja mõistetud elatise maksmine vastavalt seadusele ja ta on otsustanud mitte maksta, kuhu peaksin pöörduma järgmiseks? Kohtutäituri poole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa vabatahtlikult kohtulahendit ei täida, tuleb täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma juba maksan korteri laenu 300 eurot, kas ma siis pean maksma veel 300€ lapse kohta elatist?21.01.2020
Tere,
Läksin naisega lahku, meil on 11a ja 18a lapsed. Mina maksan igakuist korteri laenu 300€ kuus, et tagada neile kodu. Nüüd naine ütleb, et see pole üldse oluline, et ma laenu tasun ja nõuab väiksema lapse eest 300€ kuus + veel igasugu muidu kulutusi.
Kui ma juba maksan korteri laenu samas summas, kas ma siis pean maksma veel 300€ lapse kohta. Mul on ju ka nüüd lisa kulutused, sest pean omale korteri üürima ja kõik muud maksud seal maksma.
Tänan.
Läksin naisega lahku, meil on 11a ja 18a lapsed. Mina maksan igakuist korteri laenu 300€ kuus, et tagada neile kodu. Nüüd naine ütleb, et see pole üldse oluline, et ma laenu tasun ja nõuab väiksema lapse eest 300€ kuus + veel igasugu muidu kulutusi.
Kui ma juba maksan korteri laenu samas summas, kas ma siis pean maksma veel 300€ lapse kohta. Mul on ju ka nüüd lisa kulutused, sest pean omale korteri üürima ja kõik muud maksud seal maksma.
Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad võivad ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppida ka muul viisil kui elatist makstes, sealhulgas võib lastest lahus elav vanem tasuda laste eluasemekulusid. Kuivõrd Teil puudub kohustus tagada eluase laste emale, saab Teie poolt tehtud eluasemekuluna arvesse võtta vaid nö laste osa ehk 2/3 Teie poolt kantud eluasemekuludest.
Väljakujunenud praktika kohaselt on ühe lapse igakuised vajadused poole alampalga suuruses ja mõlema vanema kanda peaks jääma pool sellest summast. Kui Teie poolt kantud eluasemekulud on ühe lapse kohta väiksemad kui pool alampalka (sellel aastal 292 eurot), võib laste ema nõue täiendavaks elatiseks olla põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kohus arvestab elatist kui ma elan soomes ja mul teine pere ja lapsed soomes?20.01.2020
Tere. Maksan ühe lapse pealt elatist 230 eurot aga meil 2 last (ühe lapse sünnitunnistusel mina isana kirjas ei ole) nüüd siis laste ema on kohtusse minemas, et elatist rohkem mõlema lapse pealt hakata saama ja tema arvates peaksin talle maksma 2* elatis miinimumi. Kindel see, et kohus määrab isadustesti aga olen 90 % kindel, et laps minu. Asi just selles, et elan soomes ja endal juba ammu uus pere ja soomes ka laps ja üks sündimas veel märtsis praeguse elukaaslasega. Ja mure seisneb siis selles, et mismoodi kohus arvestab neid asju kui ma elan soomes ja mul teine pere ja lapsed soomes. Kas eestis elaval laste emal on kohtu kaudu võimalik nõuda 2* elatis miinimumi 292*292=584
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige sellest, milline on Teie majanduslik olukord - kui olete võimeline maksma kehtivas miinimummääras elatist kahele lapsele ja Teie teised ülalpeetavad selle all majanduslikult ei kannata, siis mõistab kohus tõenäoliselt elatise kehtivas miinimummääras välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps on olnud pool kuust minuga, kas ma võin ka elatist maksta poole ulatuses?20.01.2020
Tere
Laps elab emaga ja ma maksan talle juba aastaid elatist pool alampalgast, aga seda ilma kohtumääruseta vaid omavahelisel kokkuleppel. Lisaks ostan veel jalgrattaid, talispordivahendeid, rulluiske, riideid, telefone, maksan huviringid kooli väljasõidud jne... oma lapsele ei ole ju millestki kahju.
Laps viibib reeglina kaks nädalavahetust kuus minuga (reede õhtust pühapäeva õhtuni) lisaks kõik koolivaheajad ja suvel kui mul puhkus siis 4-6 nädalat järjest.
Kui laps on olnud pool kuust minuga kas ma võin ka elatist maksta poole ulatuses või üldse maksmata jätta kui ta on terve kuu minuga olnud või on emal õigus see hiljem minult välja nõuda?
Lugupidamisega
Laps elab emaga ja ma maksan talle juba aastaid elatist pool alampalgast, aga seda ilma kohtumääruseta vaid omavahelisel kokkuleppel. Lisaks ostan veel jalgrattaid, talispordivahendeid, rulluiske, riideid, telefone, maksan huviringid kooli väljasõidud jne... oma lapsele ei ole ju millestki kahju.
Laps viibib reeglina kaks nädalavahetust kuus minuga (reede õhtust pühapäeva õhtuni) lisaks kõik koolivaheajad ja suvel kui mul puhkus siis 4-6 nädalat järjest.
Kui laps on olnud pool kuust minuga kas ma võin ka elatist maksta poole ulatuses või üldse maksmata jätta kui ta on terve kuu minuga olnud või on emal õigus see hiljem minult välja nõuda?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui teete lapsega koosolemise ajal lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleks seda arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kui laps veedab Teiega pool aega või rohkemgi veel, ei ole tõenäoliselt põhjendatud elatise maksmine kehtivas miinimummääras, kuid kindlasti tuleks enne otsuse tegemist arvestada välja lapse igakuiste vajaduste suurus ja seejärel hinnata, kui suure osa kannab sellest lapse ema ja kui suur osa jääb Teie kanda - reeglina jaotub lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand