Õigus
Küsimus: Kuidas on võimalik isaduse tuvastamist, kui isa on surnud ja poeg ema nimel?17.01.2020
Kuidas on võimalik isaduse tuvastamist, kui isa on surnud ja poeg ema nimel? Kuidas taotleda toitjakaotus pensioni.
Suured tänud!
Suured tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse tuvastamist on võimalik kohtu kaudu taotleda ka peale isiku surma. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, põhjalikult selgitada kõiki asjaolusid ja esitada asjakohased tõendid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa saab minult (teovõimetult) alimente nõuda ja tänavale visata?17.01.2020
Tere!
Raske psüühikahäire tõttu olen teovõimetu ja ei suuda iseenda eest enam hoolitseda. Elan hetkel lapse isa elamises, mis talle ei sobi ja ta tahaks last üksi kasvatada. Minul eestkostjat pole ja kas on õigus tal mind haiguse tõttu tänavale visata ja veel alimente nõuda või siis seda nõuda minu vanematelt? Olukord on viimasel ajal eriti pingeline, sest lapse isa on asetanud lapse hetkel justkui enda asemele ja käsib mind mõnitada, alandada.
Raske psüühikahäire tõttu olen teovõimetu ja ei suuda iseenda eest enam hoolitseda. Elan hetkel lapse isa elamises, mis talle ei sobi ja ta tahaks last üksi kasvatada. Minul eestkostjat pole ja kas on õigus tal mind haiguse tõttu tänavale visata ja veel alimente nõuda või siis seda nõuda minu vanematelt? Olukord on viimasel ajal eriti pingeline, sest lapse isa on asetanud lapse hetkel justkui enda asemele ja käsib mind mõnitada, alandada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa on Teie poolt kasutatava eluruumi omanik, on tal paraku õigus otsustada, kes sellel pinnal viibivad. Mõistan, et Te ei ole lapse isaga abielus, sellisel juhul ei ole kahjuks lapse isal ka Teie suhtes ülalpidamiskohustust.
Lapsel on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt, seega tuleb arvestada võimalusega, et lapse isa esitab Teie vastu vastava nõude (kui laps jääb elama isaga). Kui ta seda teeb, on Teil võimalik põhjendada, millises ulatuses olete võimeline lapsele elatist maksma
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saan elatisraha summat tõsta, kas ma pean uue hagi esitama?17.01.2020
Tere,
2008 aastal on maakohus teinud lapse elatusraha kohtuotsuse (3000KR) 148,18 eur, aga elatisraha on nüüd tõusnud 255eurole. Lapse isaga kontakt puudub, ise elan Soomes, Soome riik maksab mulle elatusraha kohtuotsuse järgi 148,18eurot. Kuidas ma saan seda tõsta, kas ma pean uue hagi esitama?
2008 aastal on maakohus teinud lapse elatusraha kohtuotsuse (3000KR) 148,18 eur, aga elatisraha on nüüd tõusnud 255eurole. Lapse isaga kontakt puudub, ise elan Soomes, Soome riik maksab mulle elatusraha kohtuotsuse järgi 148,18eurot. Kuidas ma saan seda tõsta, kas ma pean uue hagi esitama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, elatisraha suurendamiseks tuleb uuesti kohtusse pöörduda, esitades selleks vastava hagiavalduse. Kui Teie ja lapse elukohaks on Soome, on pädev asja lahendama Soome kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käituda, kui koondatakse aga tööstaaži väidetavalt 3 kuud, kuigi töötanud 5 aastat, mina töölepingut muutnud ei ole?17.01.2020
Tere!
Töötan firmas alates jaanuarist 2015.a. Nüüd sain teada, et seoses kaupluse sulgemisega mind koondatakse. Kuna tööstaaž on 5 aastat, olin kindel, et saan Töötukassast koondamishüvitise nii kaua, kui otsin teist tööd. Ja kõik oleks tore, kui mitte üks väike nüanss: novembrist 2019.a. juriidiliselt meie kauplus hakkas töötama teise firma nime alt. Omanik, töökoht, töösisu - absoluutselt kõik jäi samaks.
Maksuameti lehel on info, et endise firmaga tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel ja kohe sõlmitud uue firmaga. Ametlikult minu poolt ühtegi allkirja firma vahetamise ajal lepingutele pandud ei ole.
Kokkuvõttes ma olen töötanud ühes töökohas ja ühel omanikul üle 5 aasta, aga Maksuameti andmetel töötasin viimasel töökohal vaid 3 kuud. Seega mul ei ole õigust koondamishüvitist ega Töötukassa toetust saada.
Kuidas ma peaksin käituma sellises olukorras? Kuidas võiks tõestada oma tegelikku tööstaaži?
Ette tänades
Töötan firmas alates jaanuarist 2015.a. Nüüd sain teada, et seoses kaupluse sulgemisega mind koondatakse. Kuna tööstaaž on 5 aastat, olin kindel, et saan Töötukassast koondamishüvitise nii kaua, kui otsin teist tööd. Ja kõik oleks tore, kui mitte üks väike nüanss: novembrist 2019.a. juriidiliselt meie kauplus hakkas töötama teise firma nime alt. Omanik, töökoht, töösisu - absoluutselt kõik jäi samaks.
Maksuameti lehel on info, et endise firmaga tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel ja kohe sõlmitud uue firmaga. Ametlikult minu poolt ühtegi allkirja firma vahetamise ajal lepingutele pandud ei ole.
Kokkuvõttes ma olen töötanud ühes töökohas ja ühel omanikul üle 5 aasta, aga Maksuameti andmetel töötasin viimasel töökohal vaid 3 kuud. Seega mul ei ole õigust koondamishüvitist ega Töötukassa toetust saada.
Kuidas ma peaksin käituma sellises olukorras? Kuidas võiks tõestada oma tegelikku tööstaaži?
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks selgitame esmalt ettevõtte ja töölepingute üleminekut.
1. Ettevõtte üleminek
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 112 reguleerib töölepingute üleminekut ettevõtte ülemineku korral. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust. Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul (TLS § 112 lg 1). See tähendab, et uus ettevõtte ei sõlmi uusi lepinguid, vaid töölepingud lähevad muutumatul kujul üle. Muutub üksnes tööandja nimi. Midagi muud ei tohi töötajate jaoks muutuda – tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis. Lisaks lepingutele lähevad üle ka väljateenitud, kuid aegumata puhkused. Samuti ei katke tööstaaž.
2. Uus töösuhe
Üks ettevõte lõpetab tegevuse. Töötajatega lõpetatakse töölepingud (lõpetamiseks on mitu võimalust, nt poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, koondamine § 89 lg 1 alusel vm). Töölepingute lõpetamisel tuleb vanal ettevõttel töösuhte viimasel päeval üle kanda lõpparve. Lõpparve sisaldab väljateenitud, kuid saamata jäänud töötasu ja väljateenitud, kuid aegumata põhipuhkusehüvitist. Seejärel sõlmivad töötajad uue ettevõttega uued töölepingud. See tähendab, et eelmised väljateenitud puhkused ei lähe üle (need on eelmisel ettevõttel lõpparvega välja makstud) ning ühtegi n-ö seotust vana ettevõttega pole. On alustatud täiesti uus töösuhe.
Seega kui novembris 2019 toimus ettevõttes muudatus, kas üks ettevõte ostis teise vms, kuid ettevõte jätkas samasugust majandustegevust, siis see tähendab töölepingute üleminekut. Teine oluline nüanss on see, et töötamise register ei lõpeta töösuhet. Töösuhe saab lõppeda üksnes siis, kui tööandja on andnud töötajale (või vastupidi) kirjaliku ülesütlemisavalduse, nt koondamise tõttu (või töötaja omal soovil). Ka poolte kokkulepe TLS § 79 alusel saab toimuda üksnes töötaja teadmisel, kuigi erandina ülesütlemistest, mis saavad toimuda üksnes kirjalikult, on poolte kokkulepet võimalik saavutada ka suuliselt. Isegi kui eeldada, et Te olite poolte kokkuleppega suuliselt nõus, siis tähendaks see seda, et saite novembris 2019 pangakontole lõpparve ja sõlmisite kirjalikult uue töölepingu.
Kui Te tööandjaga kokkulepet ei saavuta töötamise registri kannete parandamiseks, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda töösuhte jätkumise tuvastamise (et tuvastataks, millal töösuhe algas ja lõppes) ja kaasnõudena töötamise registri kande parandamisest. Ehk teisisõnu on tarvis nõuda ja tõendada, et väidetavat poolte kokkulepet töösuhte lõpetamiseks ei ole kunagi toimunud. Lisaks on Teil tööandjalt õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (kui tööstaaž on 5-10 aastat, tuleb ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva) ja kahju hüvitamist (summa, mis Te oleksite pidanud saama Töötukassast, aga tööandja tegevuse tõttu ei saanud, eeldusel, et Te seda hiljem positiivse otsuse korral Töötukassast järgi ei saa).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas jõulupreemia, mis ei ole konkreetselt tasu tehtud töö eest, läheb keskmise töötöötasu arvutamise hulka?17.01.2020
Kas jõulupreemia, mis maksti detsembri kuus ja ei ole konkreetselt tasu tehtud töö eest, läheb keskmise töötöötasu arvutamise hulka (näiteks puhkuse tasu makstakse jaanuaris)?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks, tuleb esmalt välja selgitada, mille eest makstakse preemiat. Tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Samas võib aasta lõpus maksta ka aastapreemiat, mis on tasu terve aasta heade töötulemuste, müügieesmärkide täitmise vms eest.
Kui preemia/lisatasu on saadud tehtud töötulemuste eest, üldjuhul aastapreemia, siis arvestatakse see keskmise tasu arvestamise hulka. Kui preemia, üldjuhul jõulupreemia, on tööandja poolt ühepoolselt määratud kui tänu või boonus jõulude eest ehk ei ole konkreetsete tööülesannetega seotud, siis seda tasu keskmise tasu arvestamisel arvesse ei võeta.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas "enda arenguks" koolitustel pean kohal käima kui ma tasu ei saa selle aja eest?17.01.2020
Tere!
Tsiteerin oma juhataja vastust meie kui klienditeenindajate küsimusele, kas koolitusetunnid peaks tasustatud olema:
"Eile koosolekul sain osanikega läbi arutada palga teema koolituste ja koosoleku osas. Otsusatud sai, et edaspidi on koosolekud tasustatud, aga veinikoolituste tunnid eraldi kirja ei lähe ja nende eest palka ei saa - need on teie endi arenguks ja heaoluks, et saaksite uusi teadmisi ja oskusi."
Töötan restoranis klienditeenindajana, kus on korralised veinikoolitused, 2-4x aastas, kestavad küll 2-2,5h ja on hommikuti, kuid kui pärast seda peab tööle jääma veel, siis tööpäevad on 14-15h-pikkused. Saan aru, et iga koolitus on iseenda arenguks hea, aga siis pole vaja nõuda ka neil kohalkäimist, kui tuleb välja, et palka selle eest ei saagi. Paraku meil on see rangelt kohustuslik. Kuidas peaksin osanike poole pöörduma, et seadus hakkaks ka neid huvitama.
Tsiteerin oma juhataja vastust meie kui klienditeenindajate küsimusele, kas koolitusetunnid peaks tasustatud olema:
"Eile koosolekul sain osanikega läbi arutada palga teema koolituste ja koosoleku osas. Otsusatud sai, et edaspidi on koosolekud tasustatud, aga veinikoolituste tunnid eraldi kirja ei lähe ja nende eest palka ei saa - need on teie endi arenguks ja heaoluks, et saaksite uusi teadmisi ja oskusi."
Töötan restoranis klienditeenindajana, kus on korralised veinikoolitused, 2-4x aastas, kestavad küll 2-2,5h ja on hommikuti, kuid kui pärast seda peab tööle jääma veel, siis tööpäevad on 14-15h-pikkused. Saan aru, et iga koolitus on iseenda arenguks hea, aga siis pole vaja nõuda ka neil kohalkäimist, kui tuleb välja, et palka selle eest ei saagi. Paraku meil on see rangelt kohustuslik. Kuidas peaksin osanike poole pöörduma, et seadus hakkaks ka neid huvitama.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu.
See on tööandja koolituskohustus. Siinkohal on silmas peetud koolitusi, mis teenivad tööandja ettevõtte huve. Nt kui võetakse tööle klienditeenindaja, siis tööandja tagab talle esmase väljaõppe, vajadusel kliendisuhtluse, müügioskuste jms koolitused. Kui koolituskohustus tuleb seadusest (nt tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuete määrusega on tervishoiutöötajatele kehtestatud nõue läbida aastas 60 tundi tööalast koolitust, veoautojuhtidel on seadusest tulenev kohustus läbida iga viie aasta järel täienduskoolitus jne), siis on see samuti koolitus TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes ning see tuleb tööandjal hüvitada.
TLS § 28 lg 2 p-s 5 sätestatud koolitusel oldud aeg loetakse tööaja hulka. Ühtlasi tähendab see seda, et selle aja eest makstakse töötasu. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Kui tööandja ei ole palgapäeval kogu töötasu välja maksnud, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue, mille ta saab esitada töövaidluskomisjonile.
TLS § 15 lg 2 p 4 kohaselt on töötajal kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kui tööandja on korraldanud ettevõtte huvidest lähtuva koolituse töötajale, siis on see töötajale osalemiseks kohustuslik. Kuna tegemist on tööandja huvides tehtavate toimingutega, siis peab koolitusel osalemine toimuma igal juhul tööajast. Koolitus planeeritakse tööaja hulka juba tööajakava koostamisel ajal.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui tegemist on tööandja poolt korraldatud koolitusega, kus osalemine on töötajatele kohustuslik, siis on see koolitus TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes ehk selle aja eest tuleb maksta töötasu. Ilmselt on kõik koolitused koolitusel osalejate endi hüvanguks ja nad saavad uusi teadmiseid, kuid olukorras, kus töötajate koolitusel osalemine on suurel määral kasulik tööandjale ja tööandja on koolituse ise organiseerinud/tellinud ning teinud ka selle kohustuslikuks, siis ei saa seda kuidagi lugeda töötajate jaoks vabatahtliku tegevuse või vabast ajast tehtava tegevusena.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui ma saan inglismaa load kätte, kas eestis tohin nendega sõita (eestis mul lubade tegemise keeld)?16.01.2020
Tere
Ei saa eestis lube teha, kuna kehtib lubade tegemise keeld seoses juhtimisõiguseta sõitmise eest. Aga nüüd läksin inglismaale sõitma ja teen seal lube hetkel. Küsimus siis selline, et kui ma saan inglismaa load kätte ja tulen eestisse ja sõidan nendega, kas siis tehakse trahvi või kas üldse tohib nendega eestis sõita? Eestis käin kord kuus ja viibin siin paar päeva ainult.
Ei saa eestis lube teha, kuna kehtib lubade tegemise keeld seoses juhtimisõiguseta sõitmise eest. Aga nüüd läksin inglismaale sõitma ja teen seal lube hetkel. Küsimus siis selline, et kui ma saan inglismaa load kätte ja tulen eestisse ja sõidan nendega, kas siis tehakse trahvi või kas üldse tohib nendega eestis sõita? Eestis käin kord kuus ja viibin siin paar päeva ainult.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui asute tagasi Eestisse alaliselt elama, tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu 24 kuu jooksul arvates alaliselt Eestisse alama asumisest, kui Inglismaa juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 10 aastat (LS § 99 lg 5). Kui seda ei tee, tuleb hiljem sooritada juhiloa vahetamiseks eksamid.
Küsimus: Kas täitur saab sundida elatist nõudma, kui mul on pankrotimenetlus, samas loen lapse ema elatise kohustuse täidetuks?16.01.2020
Tere!
Olen esitanud eraisiku pankrotiavalduse ja see võeti ka menetlusse. Mul on töökoht ja korteri näol ka osa ühisvarast, mis arvatakse pankrotivara hulka. Antud hetkel tekkis küsimus elatisega alaealisele tütrele, mida peaks maksma minu eksabikaasa.
Tütar elab koos minuga elamispinnal, mis on minu ja eksabikaasa ühisvaraks, lahutasime aastal 2015. Kuna mina ei panustanud korteri soetamisse (soetati abielu ajal) ja ei tasunud ka pangalaenu, leppisime peale lahutust kokku, et elame koos tütrega kuni tema gümnaasiumi lõpetamiseni (veel 3 aastat) antud pinnal ja sellega loen ka elatise nõude täidetuks. Eksabikaasa esmaseks sooviks oli pind välja rentida. Tütar on vahel ka isaga, isa on ostnud talle riideid ja maksab tema telefoniarvet. Samuti on eksabikaasa võimaldanud meil korra aastas päikesereisi, kuna tütrel on krooniline tonsilliit. Juba see ise kuude lõikes jaotatuna katab elatise nõude. Ametlikult me mingeid kokkuleppeid pole sõlminud ja asi on siiani toiminud. Olen mõistnud seadusest, et mul puudub kohustus elatist kohtu kaudu välja nõuda, kui sisuliselt on see täidetud. Pankrotihaldur aga nõuab, et esitaksin elatise nõude kohtule. Kas mind saab selleks sundida?
Olen esitanud eraisiku pankrotiavalduse ja see võeti ka menetlusse. Mul on töökoht ja korteri näol ka osa ühisvarast, mis arvatakse pankrotivara hulka. Antud hetkel tekkis küsimus elatisega alaealisele tütrele, mida peaks maksma minu eksabikaasa.
Tütar elab koos minuga elamispinnal, mis on minu ja eksabikaasa ühisvaraks, lahutasime aastal 2015. Kuna mina ei panustanud korteri soetamisse (soetati abielu ajal) ja ei tasunud ka pangalaenu, leppisime peale lahutust kokku, et elame koos tütrega kuni tema gümnaasiumi lõpetamiseni (veel 3 aastat) antud pinnal ja sellega loen ka elatise nõude täidetuks. Eksabikaasa esmaseks sooviks oli pind välja rentida. Tütar on vahel ka isaga, isa on ostnud talle riideid ja maksab tema telefoniarvet. Samuti on eksabikaasa võimaldanud meil korra aastas päikesereisi, kuna tütrel on krooniline tonsilliit. Juba see ise kuude lõikes jaotatuna katab elatise nõude. Ametlikult me mingeid kokkuleppeid pole sõlminud ja asi on siiani toiminud. Olen mõistnud seadusest, et mul puudub kohustus elatist kohtu kaudu välja nõuda, kui sisuliselt on see täidetud. Pankrotihaldur aga nõuab, et esitaksin elatise nõude kohtule. Kas mind saab selleks sundida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad on saanud omavahel ülalpidamiskohustuse täitmises kokkuleppele, puudub tõepoolest igasugune põhjendus elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kui elatisnõue on kohtule esitatud alusetult, võib kohus hagiavalduse rahuldamata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto elukaaslase (tulevase abikaasa) trahvide tõttu? 16.01.2020
Tere
Soovin elukaaslasega abielluda, kuid tal on konto arestitud teahvide pärast. Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto tema trahvide tõttu?
Olen ka kuulnud, et võlad aeguvad mingi aja peale.
Kas see on tõene?
Soovin elukaaslasega abielluda, kuid tal on konto arestitud teahvide pärast. Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto tema trahvide tõttu?
Olen ka kuulnud, et võlad aeguvad mingi aja peale.
Kas see on tõene?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Enne abiellumist tekkinud võlgnevus jääb Teie tulevase abikaasa lahusvaraks ja Teie pangakontot selle tõttu ei arestita.
Jah, võlgnevused aeguvad seadusega sätestatud korras (erinevatel kohustustel on erinevad aegumistähtaajad).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus arvestab seda, et üks abikaasadest on aastakümneid tasunud üüri täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?16.01.2020
Tere
Küsimus korteri üüri tasumise kohta. Korter on seaduslike abikaasade ühisvara. Üks osapool on tasunud korteri üüriarveid täies ulatuses 30 aastat. Tegime peres muudatuse, et nüüd hakkab teine osapool üüriarveid maksma täies ulatuses kuid ta keeldub ning maksab ainult poole üüri arvest, seoses sellega on tekkinud korteriühistule võlg. Juhul kui ühistu annab meie korteri võlgade nõude kohtusse, et likvideerida võlgnevus, siis kes peab tekkinud võla tasuma? Kas see osapool, kes võla tekitas või peavad abikaasad maksma võla kahasse? Kas kohus arvestab seda, et üks osapool on aastakümneid tasunud täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?
Küsimus korteri üüri tasumise kohta. Korter on seaduslike abikaasade ühisvara. Üks osapool on tasunud korteri üüriarveid täies ulatuses 30 aastat. Tegime peres muudatuse, et nüüd hakkab teine osapool üüriarveid maksma täies ulatuses kuid ta keeldub ning maksab ainult poole üüri arvest, seoses sellega on tekkinud korteriühistule võlg. Juhul kui ühistu annab meie korteri võlgade nõude kohtusse, et likvideerida võlgnevus, siis kes peab tekkinud võla tasuma? Kas see osapool, kes võla tekitas või peavad abikaasad maksma võla kahasse? Kas kohus arvestab seda, et üks osapool on aastakümneid tasunud täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abieluvararežiimiks on varaühisus, ei pea abikaasad kulutusi kandma tingimata võrdsetes osades. Mõnes abielus kannabki kõik rahalised kulutused üks abikaasadest, teises abielus kantakse kulutused pooleks - kõik oleneb perekonna dünaamikast, abikaasade rahalistest võimalustes jms. Kui abielu peaks lõppema, jagatakse ühisvara võrdsetes osades, samuti ühised kohustused. Abielu ajal võetud ühiste kohustuste eest vastutatavad abikaasad samuti ühiselt, nagu näiteks Teie poolt kirjeldatud võlgnevus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand