Õigus

Liiklusseaduse § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega tuleneb seaduses kasutatud sõnastusest, et algaja juhi tunnusmärk on seotud esmase juhiloa omamisega. Kui esmane juhiluba on vahetatud juhiloa vastu, siis algaja juhi tunnusmärgi kasutamise nõuet ei ole.

Väärteo eest saab karistust määrata/mõista väärteo aegumisaja jooksul. Väärteo aegumisaeg on üldjuhul 2 aastat väärteo toimepanemisest. Peale aegumistähtaja möödumist ei saa enam isikut väärteo toimepanemise eest karistada. Väärteo aegumistähataja kulgemisel tuleb aga arvestada ka aegumise peatumise võimalustega. Selle kohta leiate täpsemat infot karistusseadustiku §st 81 - Süüteo aegumine.

Liiklusseaduse § 2 p 48 kohaselt on liiklus jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Seega kvalifitseerub liiklusega mitte üksnes sõiduki liikumine, vaid ka paiknemine. Kui sõiduk paiknedes (seistes) põhjustab müra (näiteks töötav mootor), siis on tegemist liiklusmüraga keskkonnaministri 16.12.2017.a määruse nr 71 § 3 tähenduses, mille kohaselt on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus.

Tere!

Kui vanem ei ole nõus mingisugusel põhjusel avaldama oma kontonumbrit, siis sõlmige kirjalik kokkulepe, et kannate elatiseraha otse lapse kontole. Kui vastav kokkulepe on taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, ei teki hiljem vaidlusi, kas olete oma ülalpidamiskohustuse korrektselt täitnud või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Loomulikult tuleb emal ülal pidada oma last, keda ta ise ei kasvata. Õiguslik olukord on siin muidugi mõnevõrra keerulisem, sest kui Teil selle lapsega juriidilist seotust pole (Te ei ole last lapsendanud, ma mõistan), ei ole Teil võimalik lapse nimel elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda. Samas, ma eeldan, et lapse ema mõistab, et Teil puudub tegelikult lapse suhtes nii ülalpidamise kui ka kasvatamise kohustus ja Teil õnnestub ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppida kohtuväliselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud konkreetse summana, tuleb elatise suurendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan hagiavalduse koostamise kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Tööandja nimi ja registrikood on töötaja jaoks väga oluline informatsioon. Kuigi töölepingu tingimused (ülesanded, tasu, koormus, asukoht) ei muutu, siis lisaks informeerimisele ja konsulteerimisele, mis toimub enne üleminekut, on tarvis peale ülemineku toimumist fikseerida ka see, kellega töötajal töösuhe edaspidi jätkub. Korrektne oleks sõlmida töölepingu lisad, kus on kirjas tööandja nimi ja reistrikood.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku summeeritud tööajas, kui tööaeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Lisaks summeeritud tööaja kokkuleppele, tuleb kokku leppida ka arvestusperioodi pikkuses, mis võib olla ühe kuni nelja kuu pikkune ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustes.

Teie küsimusest selgub, et Teil on ühekuuline arvestusperiood. Kuna Teil koostatakse tööajakava, siis võib eeldada, et tööaeg jaguneb ebavõrdselt ehk tegemist on siiski summeeritud tööajaga. Tavalise tööaja korral (ühepikkused tööpäevad sama algus- ja lõpukellaajaga viiel järjestikusel päeval nädalas) ei koostata tööajakava.

TLS ei täpsusta, mis kuupäevaks tuleb järgmise perioodi tööajakava koostada, kuid selles tuleb juba töösuhte alguses kokku leppida.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).
4) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 69 lg 5).

Seega õppepuhkuse avaldus on kehtiv, kui tööandja on selle saanud, tööandja kinnitust pole selleks tarvis. Tööandja saab õppepuhkuse andmisest üksnes keelduda, kui selleks on üks eelpoolnimetatud põhjustest. Allahindluste hooaeg on ilmselt iga-aastaselt tavapärane ja ette teada, mistõttu ei saa tegemist olla ootamatu hädavajadusega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma, kui töötaja saab riiklikku pensioni või kui töötajal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).