Õigus

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav (TLS § 37 lg 1). Samal ajal annab see töötajale õiguse keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega (TLS § 37 lg 3).

Töötasu vähendamine TLS § 37 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel:

• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Seega ei kuulu TLS § 37 alla näiteks töömahu hooajalised muutused. Samuti ei tohi töömahu vähenemine olla tulenev või sõltuv tööandja enda mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest, näiteks tarne- või hankelepingute sõlmimise edukusest;

• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.

Ülaltoodud eeldused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ühe eelduse puudumisel ei ole tööandjal õigus töötaja töötasu TLS § 37 alusel vähendada. Ettenägematud asjaolud on sellised, mida tööandja ei saa mõjutada (nt seagripp, Venemaa sanktsioonid), mille tõttu on tööandja töö korraldamine häiritud. Seega tuleb TLS § 37 olukorra määratlemisel alati hinnata, kas esinevad nimetatud eeldused ja mõlemad korraga.

Tulles konkreetsemalt tagasi Teie küsimuse juurde, siis selgitame, et töötajale peab olema igal juhul tagatud töötasu alammäär. Tagatud peab olema kas tunnitasu alammäär või kuutasu alamäär. See põhimõte kehtib igas olukorras, mitte üksnes töötasu vähendamisel. Seega, kui töötaja töötab tükitöö alusel, siis kuu lõpuks peab talle olema tagastud tema normtunnid korrutatuna tunnitasu alammääraga või kuutasu alammäär (või osalise tööaja korral proportsionaalne osa kuutasu alammäärast tulenevalt töökoormusest).
Kuivõrd on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega, tähendab see tunnipalgalistel tunnitasu samaks jäämist, kuid tööaja vähenemist. Seega, analoogiliselt tükitöö alusel tasustatava töötajaga, vähendatakse taolise tunnipalgalise töötaja tööaega, mille tõttu väheneb ka selle töötaja töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötajal on kohustus teha kokkulepitud ajal kokkulepitud tööd (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-d 1-2) ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Tööandjal on kohustus tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Seega on tööandjal õigus kehtestada töökorraldusreeglid, mis ühest küljest kaitsevad töötajat ennast, kuid ka näiteks kliente, teisi kodanikke, masinaid, millega tööd tehakse ning tagavad töö sujuva toimumise.

Näiteks isikliku mobiiltelefoni keelamisel või kasutamise piiramisel tööajal võib olla mitu põhjust. Näiteks tööd, kus on suured ohutegurid (tootmistöö, töö erinevate masinatega või lõiketeradega, auto vm liiklusvahendite juhtimine jms), seal võib telefoni kasutamine põhjustada ohtlikke olukordi. Näiteks võib telefonihelin töötajat ehmatada. Telefoni vaatamine, sõnumitele vastamine vms võib põhjustada tähelepanu hajumist ja töötaja võib töötades masinatega endale või teistele vigastusi põhjustada. Seega kui telefoni kasutamine on keelatud ohutuse tagamiseks, siis võib see olla õigustatud.

Telefoni kasutamise keelamiseks või piiramiseks võib olla teisigi põhjuseid. Näiteks kui tegemist on töökohaga, kus on otsene kokkupuude klientidega, siis võib isikliku mobiiltelefoni kasutamine häirida ettenähtud teenindusstandardite täitmist (töötaja ei pane kliente tähele, sest saadab telefoniga sõnumeid, töötaja vestleb kliendi juuresolekul telefonis isiklikel teemadel, vaatab iga väikese ajavahemiku järel, kas internetis on uusi teateid, näites facebookis, instagramis või snapchatis jne).

Seega üldjuhul on telefoni kasutamise keelamine tööajal õigustatud. Telefoni kasutamise keelamine või piiramine peab olema õigustatud, sh on töötajal õigus tutvuda riskianalüüsiga, töösisekorra eeskirjadega ja muude dokumentidega, kus muuhulgas on sätestatud ka telefoni kasutamise piiramise põhjused ja reeglid. Kui tööandja on määranud telefoni kasutamiseks aja ja koha, siis tuleb tööandja korraldust täita. Muuhulgas võib töötaja isiklikku mobiiltelefoni kasutada ning interneti sisse lülitada ettenähtud puhkepauside ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab tööandja töötajaga töösuhte üles öelda erakorraliselt juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seega tööandja võib töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda kahel juhul, mis on järgmised:

1) töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Neli kuud ei pea olema järjestikused, vaid võib ka summeerida viimase aasta jooksul haiguslehel oldud aegu (haiguslehte tuleb kindlasti eristada hoolduslehest). Kui töötaja pikaajaline eemal viibimine põhjustab tööandjale töökorralduslikki ebamugavusi, siis saab see olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel saab üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töösuhte. Töötaja võib viibida haiguslehel nii töösuhte ülesütlemise ajal kui töösuhte lõppemise ajal;

2) töötajal on arsti tõendi (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidustatud tegevusi, nt vastunäidustatud raskuste tõstmine, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub delikaatsete isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega raskuste tõstmisele, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab hulgaliselt raskuste tõstmist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Töösuhe võib lõppeda ka ajal, kui töötaja viibib haiguslehel, kui selleks on olemas õiguslik alus, nt TLS § 88 lg 1 p 1. Haigusleht kestab edasi. Ehk teisisõnu töösuhte lõppemine ei lõpeta haiguslehte. Töösuhte lõppemisel teeb tööandja töötamise registrisse vastava kande ja kannab üle lõpparve. Haigusleht kestab edasi ja tulevikus, kui haigusleht lõpeb, siis endine tööandja kinnitab selle.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide või õppepäevade ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele.

Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3). Seega kui töötaja õpib tasemeõppes (nt omandab õpingute lõpuks keskeri hariduse, bakalaureuse- või magistrikraadi), siis on tal õigus saada 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu. Siinkohal ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega, kus töötaja töötab või mitte. Oluline on üksnes asjaolu, et töötaja õpiks tasemeõppes.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).

2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.

3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).

Kokkuvõttes võib öelda, et kui tööandjal puudub eeltoodud alus keeldumiseks, siis tuleb õppepuhkust anda, kui töötaja on teinud avalduse 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.

Järgnevalt selgitame, kuidas eristada tasemeõpet, mille eest on tööandjal kohustus tasuda puhkusetasu ja täiendõpet, mille eest puhkusetasu maksma ei pea.

Kutsekoolides toimub tasemeõpe teisel kuni viiendal kvalifikatsiooniastmel ning kvalifikatsiooni-tasemed jagunevad esmaõppeks ja jätkuõppeks. Tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks on hea kontrollida ka seda, kas õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). Täienduskoolituste/ kursuste õppekavasid EHISes ei ole.

NÄITED. Kutseõpe ehk tasemeõpe on: 1) Kuuekuuline kodu- ja sisustustekstiilide õmblemine (4. taseme kutseõppe esmaõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 2) Viiekuuline meisterjuuksuri õppekava (5. taseme kutseõppe jätkuõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 3) Kuuekuuline kelneri õpe (neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, Tartu Kutsehariduskeskus); 4) Üheaastane lapsehoidja õpe (neljanda taseme esmaõpe).

Lisas kui kutseõppeasutuse poolt on väljastatud teatis, millele on märgitud õppekava nimetus ja sulgudesse kirjutatud õppekava kood, siis on tegemist tasemeõppega, sest õppekava koodi kursusel/koolitusel ei ole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Sõltub millise riigi resident Te olete ning kas Teil on deklaratsiooni esitamise kohustus.

Residentsuse määramise ja deklareerimise juhend on leitav siit:https://www.google.ee/search?q=mta+residentsus&spell=1&sa=X&ved=2ahUKEwidju2EiZjnAhXDrIsKHZ-JBzsQBSgAegQIDBAo&biw=1440&bih=789

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Eesti ettevõtted võivad tellida kaupa väljastpoolt Euroopa Liitu ja raamatupidaja saab need ka arvele võtta.

Väljastpoolt Euroopa Liitu kauba soetamisel ehk kauba importimisel tekib kauba tellijal deklareerimise ja maksude tasumise kohustus siis, kui kaupade väärtus saadetises kokku on rohkem kui 22 eurot.
Kui kaupade väärtus on rohkem kui 150 eurot, maksustatakse kaup lisaks käibemaksule ka tollimaksuga, mille maksumäär sõltub konkreetsest kaubast.

Küll peab tähele panema, kas kaup on ettevõtlusega seotud või mitte. Kui on, makse ei lisandu. Kui ei ole, võivad lisanduda nt erisoodustuse maksud.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Esmalt soovitan üle vaadata MTÜ põhikirja, selgitamaks välja, mil viisil on juhatuse liikme kohustused reguleeritud MTÜ siseselt.

Alternatiivselt näeb MTÜS § 28 lg 5 ette juhatuse liikme kohustuse anda MTÜ liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Kuivõrd juhatuse liikmel lasub seadusjärgne teabe andmise kohustus, võiks vastava teabe andmise nõude antud olukorras kindlasti taganevale juhatuse liikmele ka esitada.

Tulenevalt MTÜS § 32 lg 2 vastutab juhatuse liige MTÜ-le kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul kui ta on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 3 alusel on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) kohaselt võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Juhatuse liikme määramine ja tagasikutsumine kuulub üldkoosoleku ainupädevusse. Üldkoosoleku moodustavad MTÜ liikmed. Seega, kui üldkoosolek võtab vastu otsuse, mille tulemusena tehakse võimalikuks MTÜ juhatuses lähisugulaskonna enamus, siis seadus siinkohal piiranguid ei sätesta. Küll aga võib piirangud sätestada MTÜ põhikiri.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere!

Kui lapse isa vabatahtlikult kohtulahendit ei täida, tuleb täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vanemad võivad ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppida ka muul viisil kui elatist makstes, sealhulgas võib lastest lahus elav vanem tasuda laste eluasemekulusid. Kuivõrd Teil puudub kohustus tagada eluase laste emale, saab Teie poolt tehtud eluasemekuluna arvesse võtta vaid nö laste osa ehk 2/3 Teie poolt kantud eluasemekuludest.

Väljakujunenud praktika kohaselt on ühe lapse igakuised vajadused poole alampalga suuruses ja mõlema vanema kanda peaks jääma pool sellest summast. Kui Teie poolt kantud eluasemekulud on ühe lapse kohta väiksemad kui pool alampalka (sellel aastal 292 eurot), võib laste ema nõue täiendavaks elatiseks olla põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand