Õigus

Tere!

Nimeseaduse § 8 lõike 1 kohaselt antakse lapsele:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Seega, kui Te kannate abikaasaga sama perekonnanime, siis antakse igal juhul ka lapsele sama perekonnanimi ja seda nii juhul, kui lapse sünnitunnistusele kantakse isana Teie abikaasa kui ka juhul, kui lapse isadust ei tuvastata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ühe ülalpeetava lisandumine ei anna automaatselt alust elatise vähendamiseks. Kui mehe varanduslik olukord võimaldab anda kõikidele oma lastele ülalpidamist kehtiva elatismiinimumi ulatuses, ühetaoliselt, puudub alus elatise vähendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, on tõepoolest ainukene viis elatise suurendamiseks kohtusse pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavalduse elatise väljamõistmiseks, riigilõivu sellelt hagilt tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Eelkõige peaksid vanemad peale lahkuminekut laste tulevases elukorralduses omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võib oma murega pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu laste elukoha ja lastega suhtlemise korra osas kokkulepet sõlmida, tuleb laste ühise hooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks ja/või suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks vastava avaldusega kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Eraldi regulatsiooni selle kohta, milliseid tehnilisi vahendeid tuleb parkimiaja alustamise märkimiseks kasutada, Eestis ei ole. LS § 187 lg 4 kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Seega sätestab seadus, et teada tuleb anda parkimise alustamise aeg. Milliseid tehnilisi lahendusi keegi selleks valib, on minu arusaamist mööda igaühe enda otsustada. Oluline on, et parkimise alustamise aeg oleks kontrollijale tuvastatav. Kui kasutatav tehniline lahendus parkimisaja alguse aja fikseerimist ei võimalda, siis tuleb kaaluda teiste vahendite või lahenduste kasutamist.

Tere!

Kui kohtulahendi aluseks olevad asjaolud muutuvad, on ikka õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kui lapse vajadused on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud, on alus elatise suurendamiseks olemas.

Elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps saab täisealiseks, kuid käib koolis edasi ning lapse isa ei ole nõus talle enam vabatahtlikult elatist maksma, tuleb täisealisel lapsel elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Teie elukaaslasel saavad lapse suhtes õigused (ja kohustused) tekkida vaid siis, kui ta lapse lapsendab, kuid mõistan, et lapse bioloogiline isa ei ole valmis andma oma nõusolekut lapsendamiseks. Kui lapse bioloogiliselt isalt just PkS § 135 alusel hooldusõigust täielikult ära ei võeta, ei saa Teie elukaaslane last paraku lapsendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kohtusse pöördudes tuleb lepingu tühisusele tugineval poolel kohtule selgelt tõendada, et leping oli sõlmitud eelpool nimetatud asjaolude mõjul.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav (TLS § 37 lg 1). Samal ajal annab see töötajale õiguse keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega (TLS § 37 lg 3).

Töötasu vähendamine TLS § 37 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel:

• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Seega ei kuulu TLS § 37 alla näiteks töömahu hooajalised muutused. Samuti ei tohi töömahu vähenemine olla tulenev või sõltuv tööandja enda mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest, näiteks tarne- või hankelepingute sõlmimise edukusest;

• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.

Ülaltoodud eeldused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ühe eelduse puudumisel ei ole tööandjal õigus töötaja töötasu TLS § 37 alusel vähendada. Ettenägematud asjaolud on sellised, mida tööandja ei saa mõjutada (nt seagripp, Venemaa sanktsioonid), mille tõttu on tööandja töö korraldamine häiritud. Seega tuleb TLS § 37 olukorra määratlemisel alati hinnata, kas esinevad nimetatud eeldused ja mõlemad korraga.

Tulles konkreetsemalt tagasi Teie küsimuse juurde, siis selgitame, et töötajale peab olema igal juhul tagatud töötasu alammäär. Tagatud peab olema kas tunnitasu alammäär või kuutasu alamäär. See põhimõte kehtib igas olukorras, mitte üksnes töötasu vähendamisel. Seega, kui töötaja töötab tükitöö alusel, siis kuu lõpuks peab talle olema tagastud tema normtunnid korrutatuna tunnitasu alammääraga või kuutasu alammäär (või osalise tööaja korral proportsionaalne osa kuutasu alammäärast tulenevalt töökoormusest).
Kuivõrd on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega, tähendab see tunnipalgalistel tunnitasu samaks jäämist, kuid tööaja vähenemist. Seega, analoogiliselt tükitöö alusel tasustatava töötajaga, vähendatakse taolise tunnipalgalise töötaja tööaega, mille tõttu väheneb ka selle töötaja töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötajal on kohustus teha kokkulepitud ajal kokkulepitud tööd (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-d 1-2) ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Tööandjal on kohustus tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Seega on tööandjal õigus kehtestada töökorraldusreeglid, mis ühest küljest kaitsevad töötajat ennast, kuid ka näiteks kliente, teisi kodanikke, masinaid, millega tööd tehakse ning tagavad töö sujuva toimumise.

Näiteks isikliku mobiiltelefoni keelamisel või kasutamise piiramisel tööajal võib olla mitu põhjust. Näiteks tööd, kus on suured ohutegurid (tootmistöö, töö erinevate masinatega või lõiketeradega, auto vm liiklusvahendite juhtimine jms), seal võib telefoni kasutamine põhjustada ohtlikke olukordi. Näiteks võib telefonihelin töötajat ehmatada. Telefoni vaatamine, sõnumitele vastamine vms võib põhjustada tähelepanu hajumist ja töötaja võib töötades masinatega endale või teistele vigastusi põhjustada. Seega kui telefoni kasutamine on keelatud ohutuse tagamiseks, siis võib see olla õigustatud.

Telefoni kasutamise keelamiseks või piiramiseks võib olla teisigi põhjuseid. Näiteks kui tegemist on töökohaga, kus on otsene kokkupuude klientidega, siis võib isikliku mobiiltelefoni kasutamine häirida ettenähtud teenindusstandardite täitmist (töötaja ei pane kliente tähele, sest saadab telefoniga sõnumeid, töötaja vestleb kliendi juuresolekul telefonis isiklikel teemadel, vaatab iga väikese ajavahemiku järel, kas internetis on uusi teateid, näites facebookis, instagramis või snapchatis jne).

Seega üldjuhul on telefoni kasutamise keelamine tööajal õigustatud. Telefoni kasutamise keelamine või piiramine peab olema õigustatud, sh on töötajal õigus tutvuda riskianalüüsiga, töösisekorra eeskirjadega ja muude dokumentidega, kus muuhulgas on sätestatud ka telefoni kasutamise piiramise põhjused ja reeglid. Kui tööandja on määranud telefoni kasutamiseks aja ja koha, siis tuleb tööandja korraldust täita. Muuhulgas võib töötaja isiklikku mobiiltelefoni kasutada ning interneti sisse lülitada ettenähtud puhkepauside ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).