Liiklusõigus


Küsimus: Kas 2016 ja 2017 aasta parkimiste leppetrahve saab veel minult välja nõuda, ma vanu liikumisi ma ei saa ise kontrollidagi?05.02.2020

Tere,
Minu e-posti jõudis (nõude)kiri AS Ühisteenustelt, kes nõuavad minult väidetavate parkimiste eest aastal 2016 ja 2017 leppetrahvi. Lisaks menetluskulu a 15€ iga leppetrahvi kohta. Kuna antud ajal olin antud sõiduki põhiline, kuid mitte ainuke, kasutaja mina, ei saa välistada, et need ongi mulle mõeldud kuid autolt ma vastavaid leppetrahve küll ei ole leidnud. Minu küsimus on pigem selles, et kas nii pikka aega hiljem saab üldse sedasi leppetrahvi sisse nõuda? Praeguseks puudub mul ka igasugune võimalus kontrollida kes antud sõidukit nimetatud kuupäevadel kasutas.

Tänud ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Leppetrahvi osas tuleb silmas pidada VÕS § 159 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Selle sätte kohaldamine parkimisjuhtumitele võib siiski osutuda komplitseerituks. Näiteks kui parkimisnõudeid rikkunud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed ei ole teada, ei ole kellelegi ka leppetrahvi esitamisest teatada. Üldjuhul saab sellise teate esitamisena olla käsitletav ka leppetrahvi nõude jätmine sõiduki tuuleklaasile, kuid siin võib olla vaieldav leppetrahvi teate/nõude jõudmine adressaadini.

Välistada ei saa sedagi, et leppetrahvi esitamisest teatamise mõistliku tähtaja algust hakatakse lugema hetkest, mil leppetrahvi kohaldajale tekkis võimalus saada parkimisnõudeid rikkunud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed. Viimasel juhul võib parkimisnõuete rikkumise ja leppetrahvinõude saamise vahele jääda ka märkimisväärne ajavahemik, kuid sellele vaatamata võib pidada mõistliku aja nõue täidetuks.

2016 ja 2019.a leppetrahvide osas tasub täiendavalt analüüsida ka nõude aegumise teemat.