Õigus

LS § 73 lg 7'4 ütleb, et kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.

Sama paragrahvi lg 7'3 kohaselt, kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse ohtlik rike või puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni. Pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellist mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada ainult käesoleva paragrahvi lõikes 7'4 sätestatud korras.

Nende kahe sätte koosmõjust tuleneb, et ohtliku puuduse või rikkega sõidukit sellises piiratud ulatuses, so sõiduks lähimasse ülevaatuspunkti, kasutada ei ole lubatud. Seega, kui ülevaatuspunkt tuvastab sõidukil ohtliku puuduse, ei olnud sõiduki omal jõul kasutamine lubatud. Kui ülevaatuspunkt ohtlikku puudust ei tuvastanud, kuid tuvastas olulise puuduse ja sõiduk ei läbinud seetõttu ülevaatust edukalt, siis ülalpoolkirjeldatud piirang ei kehti. LS § 73 lg 7'2 kohaselt, kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada LS § 73 lõike 12 või § 85 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud tähtaja jooksul, mis sõltub sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise ajast, kuid ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva, ning mille möödumisel tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu.

Kokkuvõtvalt saan mina olukorrast aru selliselt, et kui sõidukil ei tuvastata hiljem ohtlikku puudust või riket, siis ei mõjuta ülevaatuse mitteläbimine õigust kasutada sõidukit piiratud ulatuses, so sõiduk lähimasse ülevaatuspunkti või remondikohta. Küll muudab sõiduki kasutamise keelatuks ohtliku puuduse olemasolu. Mis on ohtlik ja mis on oluline puudus, seda reguleerib LS § 73 lg 7'1.

LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt peab tagurdav juht andma teed kõigile liiklejatele. Seega tulenevalt viidatud normist on tagurdamisel tee andmise kohustus küllaltki absoluutne. Teise sõiduki juhi tegevust saab hinnata eelkõige etteaimatava ohu vältimise aspektist e. kas juht võis ja pidi aru saama, et sõidu jätkamine võib viia kokkupõrkeni tagurdava sõidukiga ja kas tema tegevus kujunenud liiklussituatsioonis oli kooskõlas ohu vältimise ja vähendamise printsiibiga. Kuidas konkreetsel juhul teise sõiduki tegevust tuleb või saab hinnata, ei ole mul kahjuks võimalik liiklusõnnetuse koha olemasolevaid tõendeid hindamata arvata.

Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh era- ja avalikel teedel, sätestades liikluskorralduse, liiklusreeglid jne. Liiklusseaduses sätestatud parkimisnõuded kehtivad seega nii era- kui ka avalikel teedel. Samuti kehtivad neil teedel seadusest tulenevad kaitsenormid. LS § 92 lg 2 p 1 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta, kui see on pargitud nii, et see häirib oluliselt liiklust. Kui sõiduk on parkinud teise sõiduki nö kinni, siis on tegemist liiklust oluliselt häiriva parkimisviisiga. Erateede puhul on sõiduki teisaldamist võigus nõuda eratee omanikul politseilt või kohalikult omavalitsuselt. Seega olukorras, kus KÜ-le kuuluval teel e. erateel on üks sõiduk pargitud viisil, mis takistab teiste sõidukite liikumist samal teel, siis võib KÜ tellida takistava sõiduki teisaldamise politseilt või kohalikult omavalitsuselt (LS § 92 lg 5').

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorras kantakse endine abikaasa lapse sünnitunnistusele, välja arvatud juhul, kui abikaasad esitavad selle kohta ühise avalduse või võtab teine mees isaduse omaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) sätestab üldkoosoleku kokkukutsumisele 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõude. Tegemist on üldregulatsiooniga, mille osas MTÜ põhikiri võib ette näha erisusi. Analoogne on olukord üldkoosoleku poolt tehtavate otsustega. Üldkoosoleku otsused omavad õiguslikku jõudu kui kõik seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevad nõuded on täidetud. Seega annab Teile kõige täpsema vastuse üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste ja korra, sealhulgas otsuste vastuvõtmise korra osas MTÜ põhikiri. Lisaks palun vaadata juurde MTÜS §-dega 19-22.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tulumaksuseaduse § 14 lõige 2 kohaselt ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Seega teenuse osutamisest saadud tulu on ettevõtluse tulu, millelt füüsiline isik peab maksma tulumaksu (20%), sotsiaalmaksu (33%) ja kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensionimakse (2%). Tuludeklaratsioonil tuleb see tulu deklareerida ettevõtlustuluna vormil E.

Juhul, kui eraisik osutab teenust juriidilisele isikule, on juriidilisel isikul kohustus tehtud väljamakselt kõik tööjõumaksud tasuda ja andmed Maksu- ja Tolliametile deklareerida. Sel juhul kajastuvad teenuse eest saadud tasu ja maksud tuludeklaratsiooni vormil A.

Kui isik osutab teenuseid edasi (vahel harva, tuttavatele), siis ta peab valima, kas ta registreerib end FIE-na või avab LHV pangas ettevõtluskonto. Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse ettevõtlustulu maksuga 20%.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

OÜ-d ei saa ümber registreerida MTÜ-ks. MTÜ tuleb asutada ja soovi korral OÜ likvideerida.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Ehk teisisõnu peab tööandja igas töösuhte osas järgima, et töötajaid koheldakse võrdselt. Samas on lubatud erikokkulepped, kui need ei diskrimineeri teisi töötajaid ja on ausatel alustel tehtud. Näiteks võib üks samal ametipositsioonil olev töötaja saada rohkem töötasu kui teine põhjusel, et tal on kõrgem kvalifikatsioon.

Mis puudutab vahetuste arvu ja pikkust, siis esmalt tuleb rõhutada seda, et tööandja on töötajatega sõlminud summeeritud tööaja kokkuleppe. Tööaega korraldab ja graafikuid koostab tööandja vastavalt ettevõtte vajadusele. Summeeritud tööaeg tähendab seda, et vahetuste pikkused võivad varieeruda, samuti päevad, kuhu vahetused satuvad. Ehk teisisõnu, on graafiku planeerimine eelkõige tööandja otsustada arvestades ettevõtte vajadusi ja objektiivseid põhjendusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Olenemata Teie koormusest on õpetajal õigus puhata 56 kalendripäeva aastas. Ehk isegi juhul kui Te täidate osaliselt õpetaja ülesandeid ja osaliselt majandusjuhataja ülesandeid, siis saate Te puhata 56 kalendripäeva. Seaduses ei ole ette nähtud välistavaid asjaolusid (näiteks kui töötaja töötab vähem kui 1,0 koormus, siis ei teeni 56 päeva – sellist välistust pole).

Pöörame tähelepanu, et kuigi on arusaadav erinevate lepingute sõlmimise soov erinevate ametikohtade kaupa, siis korrektne on sõlmida üks tööleping ühe asutuse ja töötaja vahel. Töölepingus võib olla toodud erinevate tööülesannete loetelu ja osakaal ja erinevad töötasud erinevate ülesannete täitmise eest. Praeguste lepingute puhul on Teie töökoormus rohkem, kui 1,0, mis ei ole lubatud ja mis tähendab sisuliselt vajatud ületunnitööd ehk Te ei saa tõenäoliselt tehtud ületundide eest ületunnitöötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus sätestab tavapärasest kõrgema töötasu ööajal töötamise eest. Ööaeg on kell 22.00 kuni kell 06.00 ning töötaja saab sel ajal töötamise eest 1,25 –kordset tasu, kui ööajal töötamise tasu ei ole juba töötasu hulka arvestatud.

Õhtust aega töölepingu seadus ei sätesta ega kohusta eraldi lisatasu selle eest maksma. Õhtune aeg oli reguleeritud töö- ja puhkeaja seaduses, mis ei kehti enam 1. juulist 2009. Kogu töö- ja puhkeaja regulatsioon on reguleeritud töölepingu seaduses.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).