Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töötajatele tuleb nii puhke-kui dušširuumi kasutamine võimaldada olenevalt tööst ja töökeskkonnast. Kui töötaja töö on füüsiliselt või psühhosotsiaalsest ohutegurist tinginuta raske, peab tööandja andma töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Näiteks nõuab töö pidevat kõrgendatud tähelepanu, pidevat suhtlemist (sh konfliktide lahendamist). Need vaheajad tuleb anda lisaks lõunapausile, mis peab olema vähemalt 30 minutit iga kuu tunni tagant. Vaheaegade kestus ja sagedus sõltub tööst ja töötingimustest, mida raskem on töö seda tihedamini on töötajal vaja lühiajaliselt puhata, et jaksata tööpäeva (vahetuse) lõpuni tööd teha. Selleks, et töötaja saaks tööst puhata on tal vajalik eemalduda sellest, mille tõttu tal puhata on vaja st töötajal peab olema võimalik olla eraldi ruumis ja puhata, kui ta peab samal ajal kliente jälgima ei ole tegemist puhkamisega. Samuti teepaus koos klientidega ei ole hooldaja jaoks puhkepaus sest tema peab sel ajal ikkagi tegema tööd st jälgime klientide tegevust.

Samamoodi tuleb pesemisvõimalus tagada, kui töö on näiteks füüsiliselt raske või puutub töötaja kokku ohtlike kemikaalidega. Samuti peavad dušširuumid olema töökohal, kui seal on võimalik kokku puutuda 2. 3. või 4. ohurühma bioloogilise ohuteguriga (näiteks hepatiit kuulub kolmandasse ohurühma). Lisaks tuleks olme- sh pesemisruumide planeerimisel arvesse võtta vahetuse pikkust, on normaalne, et 24-tunni jooksul inimene soovib vähemalt ühe korra käia dušši all.

Mis puudutab lõunapause, siis vähemalt iga kuu tunni töötamise järel peaks olema vähemalt 30-minutline lõunapaus. Nimetatud reegel kehtib ka 24-tunniste vahetuste kohta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeldakse ka poolte vahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või poolte vahelise praktikaga).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja on raseduse ajal üle viidud kergemale tööle, siis Haigekassa maksab palgavahe. Kuna töötaja teeb tööd ehk ei viibi töövõimetuslehel, siis on tal õigus kasutada töösuhtest tulenevaid hüvesid, näiteks viibida puhkusel.

Lisainfo, kuidas tööandja sellisel juhul Haigekassale andmeid edastab, leiate siit: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/TVL/20190425_juhend_tooandjale-etvl.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kahjuks Teie viidatud lehte ei leitud, kuid eeldame, et küsimus puudutab lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tööleping, milles sisalduvad tingimused on kohustuslikud mõlemale poolele. See tähendab seda, et kui töötaja naaseb peale lapsehoolduspuhkuse kasutamist tagasi tööle, siis peab tööandja talle tagama samasugused tingimused kui tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Kokkulepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu, töökoormust, töötamise asukohta ja tööülesandeid, saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 12). Seega kui töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt, siis on tal endiselt kehtiv tööleping. Töötajale tuleb tagada samasugused tingimused nagu tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tööandja saab töötajaga töösuhe üles öelda, kui selleks on olemas erakorraline põhjus. Hoiatamise arvu ja korda töölepingu seadus ei reguleeri. Kui töötaja on toime pannud rikkumise, siis tööandja pöörab sellele töötaja tähelepanu (hoiatab). Töötajal omakorda on õigus kirjutada seletuskiri, kus ta selgitab, miks selline olukord tekkis.

Ainuüksi hoiatuste ja seletuskirjade olemasolu ei pruugi olla põhjuseks vallandamiseks. Oluline on rikkumise sisu ja raskusaste. Näiteks, kui töötaja varastab, siis üldiselt peetakse seda raskeks rikkumiseks ja erakorraline ülesütlemine võib teatud juhtudel toimuda ka ilma eelnevate hoiatusteta. Kui töötaja hilineb, siis on tähelepanu pööramisi kindlasti tarvis rohkem. Lisaks võib üks ja sama rikkumine erinevas ettevõttes olla erineva raskusastmega. Näiteks ei pruugita hilinemist mõnes ettevõttes tähelegi panna, kuid teises ettevõttes jäävad kaupluse uksed suletuks või tööandja oluline partner teenindamata. Seega teadmata vaidluse sisu, ei saa anda ka hinnangut. Eelkõige tuleb Teil hinnata, kui raskete rikkumistega on tegu ka kas töösuhte jätkumine on võimalik.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui laps on saanud 21-aastaseks (õppiv või mitteõppiv), tuleb teda vanematel ülal pidada vaid juhul, kui tema näol on tegemist abivajava perekonnaliikmega. Abivajavaks perekonnaliikmeks on eelkõige isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima, praktikas on selline võimetus tingitud terviserikkest, puudest jms. Kui 21-aastaseks saanud isik lihtsalt ei soovi tööle minna, ei ole vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustust, muidugi ei välista see vanemate vabatahtlikku toetust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie sünnitunnistusel puuduvad isa kohta igasugused andmed, ei ole võimalik peale Teie endi sugulaste (ema, vanavanemad jt) kellegi käest vastavat infot uurida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb reeglina vanemate vahel võrdsetes osades - lapsega koos elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi vahetult, lapsest lahus elav vanem täidab reeglina lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.

Kui Te ei ela lapsega koos, kuid osalete aktiivselt lapse kasvatuses ja teete sealhulgas lapse ülalpidamiseks vahetuid kulutusi, mõjutab see kindlasti elatise suurust. Võibolla sellises olukorras ei tulegi elatist maksta, see eeldaks siis seda, et teete lapse isaga võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks - kui tema kanda on siiski kulutused suuremas summas, on teatavas summas elatis põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Laste vahelduv elukoht ei tähenda tingimata seda, et kummalgi vanemal pole elatise maksmise kohustust. Kui ühe vanema kanda on sellise elukorralduse juures ikkagi teisest vanemast suurem osa laste ülalpidamiskuludest, on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud. Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, tuleb elatise suurendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, kuni uue lahendini võib lapse isa maksta elatist kehtiva lahendi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand