Tööõigus
Küsimus: Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?08.02.2020
Töötan täistööajaga klienditeenindajana medasutuses. Summeeritud tööaja arvestus asutuses on 4 kuud. Töögraafik: vaheldumisi üks nädal E-N kl.9-19 (40 t/nädalas), teine nädal E-R kl.8-16 (40 t/nädalas).
Tööandja palvel käin aeg-ajalt graafikuväliselt teistes osakondades ületunde tegemas. Jaanuari tööajagraafikus tuli planeeritud -6 töötundi. Lisaks töötasin 12 tundi oma vaba päeva arvelt teises osakonnas. Tööandja, kasutades summeeritud tööaja arvestust maksab mulle ainult 6 ületunni eest.
Kas minu töögraafik käib üldse summeritud tööaja arvestuse alla? Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?
Tööandja palvel käin aeg-ajalt graafikuväliselt teistes osakondades ületunde tegemas. Jaanuari tööajagraafikus tuli planeeritud -6 töötundi. Lisaks töötasin 12 tundi oma vaba päeva arvelt teises osakonnas. Tööandja, kasutades summeeritud tööaja arvestust maksab mulle ainult 6 ületunni eest.
Kas minu töögraafik käib üldse summeritud tööaja arvestuse alla? Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku summeeritud tööajas, kui tööaeg jaotub ebavõrdselt. Ebavõrdne jaotumine tähendab seda, et ühel nädalal või kuul töötab töötaja rohkem või vähem kui teisel ja/või tööpäevade pikkus või nende arv on vahelduv. Vastuseks Teie küsimusele, kas Teie graafik kvalifitseerub summeeritud tööajaks, on vastus jaatav, sest päevade arv ja tööpäeva pikkus on kõikuv.
Summeeritud tööaja korral selgub ületundide arv arvestusperioodi lõpus. Kui Teil on nelja kuu pikkune arvestusperiood, siis selgub ületundide arv neljanda kuu lõpuks. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on töökoormuse ebavõrdne jaotumine ja töö jaotamine vastavalt ettevõtte vajadustele arvestusperioodi jooksul. Seetõttu võib arvestusperioodi sees olla ühel nädalal või kuul rohkem kui tunde, kui teisel nädalal või kuul, kuid järgmisel jällegi vähem, mistõttu ei pruugi perioodi lõpuks ületunde tekkida. Seega kui Te töötate ühel nädalal rohkem kui 40 tundi, siis ei tähenda see ületundide tekkimist, sest võite järgmisel nädala/kuul töötada vähem ning neljanda kuu lõpuks ei ole ületunde tekkinud.
Mis puudutav vabal päeval graafikuväliselt tööle tulemist, siis selgitame, et tööandja peab tööajakava (graafiku) koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. TLS § 17 lg 2 kohaselt peab tööandja korralduste andmisel mõistlikult arvestama töötaja huvide ja õigustega. Kui korraldus (näiteks graafiku muutmine) tuleneb ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks selle pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Hädavajadusena defineeritakse töölepingu seaduse alusel eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu. Töötajale teavitatud tööajakava muutmisel tuleb tööandjal arvestada ka töötajapoolsete huvidega, sealhulgas töö- ja pereelu ühitamisega. Seega olukorras, kus tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb tehtavad muudatused töötajaga kokku leppida. Ka juhul, kui on vaja asendada näiteks haigestunud või puhkusel viibivat töötajat, tuleb asendaja leida tööandjal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus