Õigus
Küsimus: Kas politsei võib rakendada trahvi tegemiseks digimeeriku salvestist ülekiiruse kohta?03.03.2020
Tere!
Lõpetasin just järjekordse täiendkoolituse ja õppe käigus tekkis küsimus, millele ei saanud vastust.
Küsimus: kas digimeeriku salvestist ülekiiruse kohta saab politsei rakendada ka trahvi tegemiseks (on mõned pikad langused, kus kiirus kasvab üle 100 km tunnis ja kestus on pool minutit ja rohkem, siis salvestub).
Minu arvamus oli, et kiiruse tuvastamiseks on ikka vastavad mõõtevahendid, aga õpetaja vastus oli, et eks proovi vaielda.
Pole siiani probleemi olnud, või pole siis nii põhjalikult kontrollitud.
Lõpetasin just järjekordse täiendkoolituse ja õppe käigus tekkis küsimus, millele ei saanud vastust.
Küsimus: kas digimeeriku salvestist ülekiiruse kohta saab politsei rakendada ka trahvi tegemiseks (on mõned pikad langused, kus kiirus kasvab üle 100 km tunnis ja kestus on pool minutit ja rohkem, siis salvestub).
Minu arvamus oli, et kiiruse tuvastamiseks on ikka vastavad mõõtevahendid, aga õpetaja vastus oli, et eks proovi vaielda.
Pole siiani probleemi olnud, või pole siis nii põhjalikult kontrollitud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas vabaneda kohtuotsuse järgse elatise maksmisest, kui lapsed on 5 nädalat minu juures?02.03.2020
Tere,
kunagi sai kiirmenetluse korras kokku lepitud elatis (miinimum), kuid kahjuks ei ole arvesse võetud, et laps on isaga suvel 5 nädalat (3 nädalat juunis ja 2 augustis). Isal on teine laps veel, elatist saaval emal 1 laps ning suvel on üksnes kommunaalkulud kui last pole kodus.
Kuna sellel ajal, kui laps on isaga, on isal vaja katta tema kulud (toit, transport, kommunaalid), kuid kohtuotsuse järgi peab isa elatist (292 eur) maksma hoopis emale, kes saab ka tulumaksutagastust ning lastetoetust, ning laps pole üldse temaga sellel ajal, kui isa talle elatist maksab. Mida peaks tegema? Esitama elatisnõude ema vastu (e-maili teel)? Tõenäoliselt pole ema vabatahtlikult nõus maksma.
Kas elatise muutmiseks on vaja võtta advokaat? Kuna see on kallis teenus, siis ei ole soovi sellele kulutada. Kas on reaalne kohtus võita / hakkama saada ilma advokaadita?
Kas elatist saab emalt nõuda ka tagantjärgi (eelmise suve eest), vaatamata sellele, et kohtuotsus on olemas?
kunagi sai kiirmenetluse korras kokku lepitud elatis (miinimum), kuid kahjuks ei ole arvesse võetud, et laps on isaga suvel 5 nädalat (3 nädalat juunis ja 2 augustis). Isal on teine laps veel, elatist saaval emal 1 laps ning suvel on üksnes kommunaalkulud kui last pole kodus.
Kuna sellel ajal, kui laps on isaga, on isal vaja katta tema kulud (toit, transport, kommunaalid), kuid kohtuotsuse järgi peab isa elatist (292 eur) maksma hoopis emale, kes saab ka tulumaksutagastust ning lastetoetust, ning laps pole üldse temaga sellel ajal, kui isa talle elatist maksab. Mida peaks tegema? Esitama elatisnõude ema vastu (e-maili teel)? Tõenäoliselt pole ema vabatahtlikult nõus maksma.
Kas elatise muutmiseks on vaja võtta advokaat? Kuna see on kallis teenus, siis ei ole soovi sellele kulutada. Kas on reaalne kohtus võita / hakkama saada ilma advokaadita?
Kas elatist saab emalt nõuda ka tagantjärgi (eelmise suve eest), vaatamata sellele, et kohtuotsus on olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsust ei ole võimalik muuta tagasiulatuvalt, vaid alates elatishagi esitamisest.
Kui laps veedab Teiega märkimisväärse osa ajast, võib olla põhjendatud elatise vähendamine. Kohtumenetluse algatamiseks ei ole vajalik lepingulise esindaja olemasolu, kui olete võimeline ise koostama korrektse hagiavalduse ja ennast kohtus esindama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt söögi, mööbli?02.03.2020
Tere,
elatisraha on mõistetud välja miinimum määras, kuid laps viibib vanema juures vähemalt 5-10 päeva kuus (koos ööbimisega) kindla vanemate poolt koostatud graafiku alusel, kas vanem kellelt on elatisraha välja mõistetud on kohustatud sellel ajal lapsele lisaks kulutusi tegema? Söök, riided, teise alevisse trenni viimine jms või peab teine vanem need asjad kaasa panema ja trenni viimise ise võimaldama?
Lisaks, kui laps elab teises alevis, kui vanem, kes peab elatist maksma, siis kes need kulud peaks kinni maksma? Kas vanem, kelle juures laps elab transpordib lapse uksest ukseni või peab seda tegema elatist maksev vanem oma kulude eest?
Kuidas see asi seaduses sätestatud on? Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt ilmale, söögi, mööbli? Kui lahuselav vanem tahab lapsega puhkusele minna, kas siis peab ta ka selle kinni lisaks maksma või peaks elatisraha saaja võimaldama lapsele selle?
Olen kuskilt kuulnud, et kui maksta lapsele kehtivat elatisraha miinimum määras, siis rohkem kulusid maksja ei ole kohustatud tegema ja elatisraha saaja peaks lapsele kõik vajaliku tagama?
elatisraha on mõistetud välja miinimum määras, kuid laps viibib vanema juures vähemalt 5-10 päeva kuus (koos ööbimisega) kindla vanemate poolt koostatud graafiku alusel, kas vanem kellelt on elatisraha välja mõistetud on kohustatud sellel ajal lapsele lisaks kulutusi tegema? Söök, riided, teise alevisse trenni viimine jms või peab teine vanem need asjad kaasa panema ja trenni viimise ise võimaldama?
Lisaks, kui laps elab teises alevis, kui vanem, kes peab elatist maksma, siis kes need kulud peaks kinni maksma? Kas vanem, kelle juures laps elab transpordib lapse uksest ukseni või peab seda tegema elatist maksev vanem oma kulude eest?
Kuidas see asi seaduses sätestatud on? Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt ilmale, söögi, mööbli? Kui lahuselav vanem tahab lapsega puhkusele minna, kas siis peab ta ka selle kinni lisaks maksma või peaks elatisraha saaja võimaldama lapsele selle?
Olen kuskilt kuulnud, et kui maksta lapsele kehtivat elatisraha miinimum määras, siis rohkem kulusid maksja ei ole kohustatud tegema ja elatisraha saaja peaks lapsele kõik vajaliku tagama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei reguleeri antud küsimust niivõrd detailselt - eelkõige oleneb see vanemate endi kokkuleppest. Kui vanem maksab elatist lapse vajadustest poole ulatuses, ei peaks tal olema kohustust teha lapse ülalpidamiseks lisakulutusi (osta lapsele riideid, tasuda trennide eest jms), kui praktikas see päris niimoodi ei toimi - kui laps viibib elatist maksva vanema juures, käiakse kasvõi kohvikus, kinos ja need kulutused jäävad ikka elatist maksva vanema kanda.
Elatis peaks katma lapse põhivajadused, reisimine selle alla kindlasti ei kuulu - reisib lapsega ikkagi see vanem, kellel on selleks võimalus.
Kui elatist maksev vanem viibib lapsega märkimisväärse osa ajast koos ja sellega kaasnevad otsesed kulud (ja vähenevad seeläbi elatist saava vanema kulutused lapsele), võib olla põhjendatud elatise vähendamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis tingimustel on laste emal õigus hakata nõudma elatist, kuigi kasvatame lapsi kahe nädala kaupa võrdselt?02.03.2020
Tere,
Mu elukaaslane läheb minust lahku ja kolib üürikorterisse. Lapsed kavatseme jagada kahe nädala kaupa omavahel. Üks laps on 1a ja 11 kuud teine 10-kuune. Ema plaan on teha sissekirjutus endale ja lastele Tartu üürikorterisse. Ise elan mujal, omas korteris. Kahe aasta pärast plaanib ema panna lapsed Tartu lasteaeda väites, et hakkan siis elatist maksma. Mina sellega nõus ei ole, sest plaanin ka kolida Tartu. Ning jagada lastekasvatamist endise elukaaslasega
edasi (kaks nädalat tema juures lapsed, kaks minu juures). Kui meil on võrdne õigus lastehoolsusele ja mina sellest lahti ei ütle siis ma ei mõista miks peaksin maksma talle elatist. Palun leidke aega mulle vastata all olevale küsimustele.
Ma sooviks teada millistel tingimustel on elukaaslasel õigus nõuda elatist?
Kas elatise hulka kuulub ka üüri maksmine või on ainult lastega seotud kulutused (Huviringid, lasteaiamaks, riided, toit kui katan ise need kulud)?
Ma tahan hakata maksma ise lasteaia koha ja huviringide eest kuna ma ei tunne, et elukaaslane hakkab panustama seda raha lastele.
Kui ma katan loetletud kulutused ise siis tal ei ole õigust elatist nõuda?
Kas mul on õigus jätta lapsed oma ema (vanaema juurde) kui hakkan tööl käima või peab kindlasti olema lapsevanem kes hoiab pool aega lapsi?
Kui läksime lahku siis elukaaslane ütles, et riigilt saadud lastetoetused ta minuga jagada ei kavatse, sest tal on vaja hakata üüri tasuma. Minu arust on see ebaõiglane, sest lasterahad kuuluvad lastele ja õigused on meil laste suhtes võrdsed.
Kas on võimalik mul taotleda sotsiaalametist enda nimele laekuvat lastetoetus (vähemalt ühe lapse kohta enda nimele, teise laps kohta jääb elukaaslasele) või pean pöörduma kohtusse?
Suur aitäh!
Mu elukaaslane läheb minust lahku ja kolib üürikorterisse. Lapsed kavatseme jagada kahe nädala kaupa omavahel. Üks laps on 1a ja 11 kuud teine 10-kuune. Ema plaan on teha sissekirjutus endale ja lastele Tartu üürikorterisse. Ise elan mujal, omas korteris. Kahe aasta pärast plaanib ema panna lapsed Tartu lasteaeda väites, et hakkan siis elatist maksma. Mina sellega nõus ei ole, sest plaanin ka kolida Tartu. Ning jagada lastekasvatamist endise elukaaslasega
edasi (kaks nädalat tema juures lapsed, kaks minu juures). Kui meil on võrdne õigus lastehoolsusele ja mina sellest lahti ei ütle siis ma ei mõista miks peaksin maksma talle elatist. Palun leidke aega mulle vastata all olevale küsimustele.
Ma sooviks teada millistel tingimustel on elukaaslasel õigus nõuda elatist?
Kas elatise hulka kuulub ka üüri maksmine või on ainult lastega seotud kulutused (Huviringid, lasteaiamaks, riided, toit kui katan ise need kulud)?
Ma tahan hakata maksma ise lasteaia koha ja huviringide eest kuna ma ei tunne, et elukaaslane hakkab panustama seda raha lastele.
Kui ma katan loetletud kulutused ise siis tal ei ole õigust elatist nõuda?
Kas mul on õigus jätta lapsed oma ema (vanaema juurde) kui hakkan tööl käima või peab kindlasti olema lapsevanem kes hoiab pool aega lapsi?
Kui läksime lahku siis elukaaslane ütles, et riigilt saadud lastetoetused ta minuga jagada ei kavatse, sest tal on vaja hakata üüri tasuma. Minu arust on see ebaõiglane, sest lasterahad kuuluvad lastele ja õigused on meil laste suhtes võrdsed.
Kas on võimalik mul taotleda sotsiaalametist enda nimele laekuvat lastetoetus (vähemalt ühe lapse kohta enda nimele, teise laps kohta jääb elukaaslasele) või pean pöörduma kohtusse?
Suur aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed elavad võrdse osa ajast mõlema vanema juures ja vanemad teevad seejuures laste ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei teki elatise maksmise kohustust. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa kulutustest, on tal ka õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Kui lapse elukoht on püsivalt ühe vanema juures, täidab lapsest lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust reeglina elatise maksmise teel. Lapsega koos elaval vanemal on reeglina lapse vajadustest parem ülevaade ja tal peaksid olema vahendid nende vajaduste rahuldamiseks (loomulikult koos tema enda panusega). Vahetult kulutuste katmine (kõik makstakse pooleks) toimib üldiselt ainult siis, kui vanematel on omvahel väga head suhted.
Kui lapsed on kokkuleppe kohaselt Teie juures, on Teil õigus jätta lapsed ka vanavanemate hoolde - peaasi, et laste huvid on igakülgselt tagatud.
Lapsetoetuse saaja ümbervormistamine toimub vanemate kokkuleppel. Kui kokkulepet ei sõlmita, tuleb selleks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas parkimiskontrolöril on kohustus teha foto ka kojamehe vahele asetatud trahvist?02.03.2020
Tere
Inkassofirmast saabus nõue 2016 ja 2017 saadud trahvide kohta.
1. Kas parkimiskontrolöril on kohustus teha foto ka kojamehe vahele asetatud trahvist (parkimin.ee lehel olid ainult pildid autost)?
2. Auto oli kasutuses mitme inimese poolt, seega sain trahvidest teada alles inkasso e-mailiga, kas nad saavad viidata pahatahtlikule maksmata jätmisele ning öelda, et nõue aegub sellisel juhul 10 aastaga?
3. Kuna trahvist anti teada ühel juhul 3 aastat hiljem ning teisel juhul saab kuu aja pärast täis 3 aastat, kas siis auto omanikul on tõesti kohustus hoida nii kaua alles autot kasutanud isiku andmeid/on ise selle eest vastutav?
Inkassofirmast saabus nõue 2016 ja 2017 saadud trahvide kohta.
1. Kas parkimiskontrolöril on kohustus teha foto ka kojamehe vahele asetatud trahvist (parkimin.ee lehel olid ainult pildid autost)?
2. Auto oli kasutuses mitme inimese poolt, seega sain trahvidest teada alles inkasso e-mailiga, kas nad saavad viidata pahatahtlikule maksmata jätmisele ning öelda, et nõue aegub sellisel juhul 10 aastaga?
3. Kuna trahvist anti teada ühel juhul 3 aastat hiljem ning teisel juhul saab kuu aja pärast täis 3 aastat, kas siis auto omanikul on tõesti kohustus hoida nii kaua alles autot kasutanud isiku andmeid/on ise selle eest vastutav?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kohustust, et parkimikontrolör peab tegema sõiduki esiklaasile paigutatud leppetrahvist foto, õigusaktides kirjas ei ole. Tegemist on ühe lepingupoole faktilise tegevusega, millele tuleb siis anda vaidluse korral õiguslik hinnang selle kohta, mida ja kas leppetrahvi esiklaasile jätmine tõendab.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et leppetrahvi esitamine sõiduki omanikule on põhjendatud ja seejuures ei oma tähtust, kes oli sõidukit faktiliselt juhtinud isikuks. Parkimisteenuse pakkuja ees on vastutav sõiduki omanik.
Tõstatatud olukorra puhul tõusetub peamiselt 2 küsimust - 1) Kas leppetrahvinõude esitamiseks oli alust ja 2) juhul, kui leppetrahvinõude esitamiseks oli alust, siis kas sõiduki omanik vastutab leppetrahvi sissenõudmise kulude eest? Esimesele küsimusele vastamiseks tuleb hinnata tõendeid, mis on kogutud parkimisnõuete rikkumise kohta ja rikkumiste eest vastutab sõiduki omanik. Teisel juhul tuleb hinnata tõendeid, kas leppetrahvinõue on sõiduki omanikule õigeaegselt esitatud. Kui ei ole, saab sõiduki omanik tugineda VÕS § 159-lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul peale rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. See, kas leppetrahvi teade on mõistliku aja jooksul esitatud või mitte, ongi faktiliste asjaolude hindamise küsimus. Tsiviilõiguses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. St leppetrahvi nõudja peab tõendama leppetrahvi nõudest õigeaegset teatamist ja isik, kellelt leppetrahvi nõutakse, peab tõendama, et leppetrahvi nõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.
Küsimus: Mida teha, kui tööandja soovib lepingu lõpetada minu "alkoholi tarvitamise" tõttu, aga ma ei ole seda tarvitanud?28.02.2020
Tere!
Tööandja ütles lepingu üles tööandja usalduse kaotuse enda vastu TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt, sest väidetavalt nägi mind töö ajal pargipingil alkoholi pruukimas. Kas see saab olla alus antud paragrahvi alusel lepingu lõpetamiseks?
Tööandja väidab, et tal on dokumenteeritud ka varasemad alkoholi pruukimised töö ajal kuid ma pole alkoholi pruukinud, tal pole ka sellekohaseid tõendeid. Tõenäoliselt fabritseerib tööandja need "tõendid" tagantjärele oma teistelt töötajatelt ütlusi võttes.
Tööandja survestas mind töö ajal pidevalt, väites, et ma olen alkoholi pruukinud ning tol päeval kutsus mind kontorisse, väites, et on vaja rääkida tulevastest tööalastest projektidest kuid siis survestas alla kirjutama töölepingu ülesütlemisavaldusele.
Tööandja ütles lepingu üles tööandja usalduse kaotuse enda vastu TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt, sest väidetavalt nägi mind töö ajal pargipingil alkoholi pruukimas. Kas see saab olla alus antud paragrahvi alusel lepingu lõpetamiseks?
Tööandja väidab, et tal on dokumenteeritud ka varasemad alkoholi pruukimised töö ajal kuid ma pole alkoholi pruukinud, tal pole ka sellekohaseid tõendeid. Tõenäoliselt fabritseerib tööandja need "tõendid" tagantjärele oma teistelt töötajatelt ütlusi võttes.
Tööandja survestas mind töö ajal pidevalt, väites, et ma olen alkoholi pruukinud ning tol päeval kutsus mind kontorisse, väites, et on vaja rääkida tulevastest tööalastest projektidest kuid siis survestas alla kirjutama töölepingu ülesütlemisavaldusele.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja ütleb töötajaga töösuhte erakorraliselt üles, siis eelnevalt tuleb töötajat üldjuhul hoiatada. Kui töötaja leiab, et nimetatud rikkumist pole toimunud või pole see piisavalt raske, et töösuhet erakorraliselt üles öelda, siis on töötajal õigus ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada. Selleks esitab töötaja töövaidluskomisjonile avalduse ja nõuab ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Vaidluses tuleb tööandjal tõendada, et rikkumine toimus, rikkumine on seotud otseselt tööga ja ei võimalda töösuhte jätkumist ning tööandja on töötajat varasemalt hoiatanud. Kui tööandja on väiteid ei suuda tõendada või ei peeta rikkumist piisavalt raskeks, siis loetakse tööandjapoolne erakorraline ülesütlemine tühiseks.
Ülesütlemist saate vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates avalduse saamise kuupäevast. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Kui tegemist ei olnud ülesütlemisavaldusega tööandja poolt, vaid Te kirjutasite alla omal soovil ülesütlemisavaldusele TLS § 85 lg 1 alusel või poolte kokkuleppel lõpetamisele TLS § 79 alusel, siis ei ole tegemist tööandjapoolse ülesütlemisavaldusega ja Te ei saa seda tavapärases korras vaidlustada. Teie allkiri omal soovil ülesütlemisavaldusel või poolte kokkuleppel lõpetamisel tähendab nõustumist dokumendil kirjutatuga.
Kui töötaja on töösuhte üles öelnud omal soovil TLS § 85 lg 1 alusel või töösuhe on lõppenud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kuid töötaja on andnud emmale-kummale nimetatud dokumendile allkirja vastu oma vaba tahet, siis ei vaidlustata mitte ülesütlemist (sest ülesütlemist pole tehtud), vaid nõutakse tehingu tühistamist. Sellisel juhul tuleb tõendada, et tehing (allkirja andmine nimetatud dokumendile) on tehtud vastu töötaja vaba tahet. Silmas tuleb pidada, et ainuüksi töötaja enda suulistest ütlustest tõendamiseks ei piisa. Kui tehingu tühisus suudetakse tõendada, siis on oluline teada, et töösuhe ei ole sellisel juhul lõppenud ning kestab edasi (sest kirjalikku ülesütlemisavaldust tehtud pole).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see vaba päev on tasustatud, kui tööandja andis päeva vabaks, kuna töö sai varem valmis?28.02.2020
Tere,
Kuna töö sai varem valmis andis tööandja järgmise päeva vabaks. Kas see on tasustatud?
Kuna töö sai varem valmis andis tööandja järgmise päeva vabaks. Kas see on tasustatud?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Teie kirjeldatud olukorras tuleb selgitada, kas tegemist oli TLS § 35 olukorraga või mitte. TLS § 35 olukorraga on tegemist siis, kui tööandja ei anna tööd, aga töötaja ise sooviks tööd teha, kuivõrd tööandjal on kohustus kokkulepitud koormusel tööd anda ja töötajal on kohustus kokkulepitud koormusel tööl käia.
Samas ei ole keelatud ka olukorrad, kus töötaja saab lisa vaba aega, kuid see ei ole tasustatud. Eelkõige on tarvis välja selgitada, millised oli kõik asjaolud, kas töötaja oli vaba päevaga nõus jne.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjale lapsehoolduspuhkuselt naasmise avaldust saab ka tagasi võtta kui asjaolud muutusid?28.02.2020
Esitasin tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkuselt naasmiseks kuu aja eest (naasmisajaga märtsi alguses). Vahepeal on asjaolud muutunud ning võib juhtuda, et ei saa siiski plaanitud ajal tööle tagasi minna. Kas on võimalik esitatud avaldus tööle naasmiseks tagasi võtta? Kas avalduse tagasi võtmine sellisel juhul on ka ajaliselt piiritletud?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja saab igal ajal esitada avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks või uuesti lapsehoolduspuhkusele jäämiseks kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuid järgida tuleb 14-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Kuna Te olete avalduse juba esitanud ja see on muutunud kättesamisega seoses kehtivaks ning tööandja on eelduslikult töö vastavalt sellele ka sobivalt ümber korraldanud, siis avaldust ühepoolselt tagasi võtta ei saa, selleks on vaja mõlema poole nõusolekut. Te võite teha uue avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks, kuid peate 14 kalendripäeva ette teatama või püüate tööandja kokku leppida etteteatamistähtaja järgimata jätmises.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui ma keeldun kategooriliselt üle minemast vahetustega tööle, siis kas mind saab vallandada/koondada?28.02.2020
Tere
Mind võeti omal ajal firmasse tööle täistööajaga (töölepingus kirjas). Nüüd liidetakse 2 firmat ja plaanitakse mind panna tööle vahetustega (nii nagu töötavad liidetava firma töötajad). Otsest vajadust minu puhul ma selleks ei näe, pigem on asi selles, et kõik töötaksid võrdsetel alustel. Küsimus - kui ma keeldun kategooriliselt vahetustega tööst siis kas mind saab vallandada/koondada? Kas ei peaks tööandja arvestama sellega, et käin tööl 65 km kauguselt ja vahetustega tööl käimine suurendab oluliselt kulusid transpordile (palgatõusu ei lubata).
Mind võeti omal ajal firmasse tööle täistööajaga (töölepingus kirjas). Nüüd liidetakse 2 firmat ja plaanitakse mind panna tööle vahetustega (nii nagu töötavad liidetava firma töötajad). Otsest vajadust minu puhul ma selleks ei näe, pigem on asi selles, et kõik töötaksid võrdsetel alustel. Küsimus - kui ma keeldun kategooriliselt vahetustega tööst siis kas mind saab vallandada/koondada? Kas ei peaks tööandja arvestama sellega, et käin tööl 65 km kauguselt ja vahetustega tööl käimine suurendab oluliselt kulusid transpordile (palgatõusu ei lubata).
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt eristada nn tavalist tööaega ja summeeritud tööajast.
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja töötab viiel päeval nädalas kaheksa tundi päevas ehk tavapäraselt esmaspäevast reedeni 8.00-17.00, siis on tegemist nn tavalise tööajaga. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud summeeritud tööaja rakendamises, siis jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Üldjuhul teeb tööandja iga kuu lõpus järgmise kuu kohta graafiku. Summeeritud tööaja puhul võib töötaja töötada nii laupäeval, pühapäeval kui riigipühadel ning tööpäevad on üldjuhul pikemad kui kaheksa tundi.
Tööandja võib ühepoolselt muuta tööajakorraldust, eelkõige töö algus- ja lõpukellaaegu, kui see tuleneb ettevõtte vajadusest. Näiteks kui ettevõte on klientidele olnud kogu aeg avatud alates kella 8st, kuid hommikusel ajal on kliente vähem ning tööandja otsustab ettevõtte klientidele avada edaspidi kella 10st, siis on tegemist ettevõtte vajadusega, mida tööandja võib ühepoolselt teha.
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tavalises tööajas, kuid tööandja soovib, et töötaja töötaks edaspidi summeeritud tööaja alusel, siis tuleb tööandjal teha töötajale sellekohane ettepanek. Kuna tegemist on olulise töölepingu tingimusega, siis töölepingu seaduse § 12 kohaselt on töötajal õigus tööandja ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub, siis jätkub töö endistel kokkulepitud tingimustel või kui ettepaneku põhjuseks on töö ümberkorraldamise, siis töötaja keeldumise korral tööandja koondab töötaja. Keeldumine on mõistlik teha kirjalikult, sest see võib hilisemates vaidlustes osutuda oluliseks tõendiks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötajale arvatakse ka haiguslehel "haigusleht - kergemale tööle üleviimine" olev aeg põhipuhkuse hulka?28.02.2020
Töötaja jäi rasedaks ja esitas arsti tõendi kergemale tööle üle viimiseks. Tööandjal kergemat tööd anda ei ole ja töötaja kasutas oma õigust tööst keelduda.
Nüüd viibib töötaja haiguslehel, põhjus: üleviimine kergemale tööle. Kas töötajale arvatakse ka sellel haiguslehel olev aeg põhipuhkuse hulka?
Nüüd viibib töötaja haiguslehel, põhjus: üleviimine kergemale tööle. Kas töötajale arvatakse ka sellel haiguslehel olev aeg põhipuhkuse hulka?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
TLS § 68 lg 2 kohaselt teenib töötaja põhipuhkust lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetusaja (hooldusleht, haigusleht, sünnitusleht), puhkusel (õppe-, põhi-, lapse-, isapuhkus jms) oldud aja eest (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning siis, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. Kuna rasedus- ja sünnituspuhkus on ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 kohaselt üks töövõimetuslehe liikidest ning sel ajal väljastatakse töötajale sünnitusleht, siis teenib töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud aja eest põhipuhkust. Samuti teenib töötaja põhipuhkust nii tavapärasel haiguslehel olles kui ka kergemale tööle üleviimise tõttu haiguslehele jäämisel.
Peale rasedus- ja sünnituspuhkuse (sünnitusleht) lõppu jääb töötaja lapsehoolduspuhkusele, kus töötaja enam põhipuhkust ei teeni.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).