Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest saab loobuda, kuna ma ei saa lapsega enam üldse läbi ega hakkama?25.03.2020

Kas vanemlikest õigustest ise saab loobuda, sest lapsega läbisaamine on juba niivõrd võimatu. Ta on nii vägivaldne ja minu vaimset tervist veelgi halvendanud. Meil on lapse isaga vara nimelt kaasomandis ja siis see olukord veelgi võimendub ning mina lihtsalt enam ei suuda seda olukorda taluda. Pean loobuma nii lapsest, kui varast.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanemlikest õigustest ei ole võimalik loobuda, lapse eest hoolitsemine on nii vanema õigus kui ka kohustus. Kui olukord on keeruline, soovitan Teil pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et pärast alimente ja üüri jääb mul elamiseks 160 eurot?24.03.2020

Tere. Kuidas on paika pandud see osa, et kuidas alimente maksev vanem ise allesjääva rahaga toime tuleb?
2 last-alimendid 600 eur
Elukoha üür 400+kom.
Alles jääb umbes 160 eur elamiseks.
Riigiametnik ja palk fikseeritud. Kuidas peaks selle raha eest, mis alles jääb ära elama? Mida alimentide määramisel arvesse võetaks? Seni oli summa lihtsalt veidi väiksem, mida lastele vabatahtlikult maksti. Samuti on tagasiulatuvalt eelmise aasta eest tekkinud "võlg"? Kuidas see tekkida saab?
Kas on võimalus summa vaidlustada?
Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanemal on mitu ülalpeetavat last ja rahalised vahendid on piiratud, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimumäära. Seda enam, et viimase RAKE uuringu kohaselt on taaskord tuvastatud, et keskmise Eesti lapse kulud on oluliselt alla selle summa, mida eeldaks miinimummääras elatise väljamõistmine.

Kui Teie vastu esitatakse hagi elatise väljamõistmiseks, tuleb hagile esitada kõik asjakohased vastuväited. Elatise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse nii vanemate varanduslikku olukorda, riigi poolt makstavaid toetusi kui ka lapse tegelikke vajadusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täiskasvanute gümnaasiumis õppivale ja osaliselt töötavale lapsele tuleb maksta elatist?23.03.2020

Tere,
Laps saab kohe 18-aastaseks ja sellega seoses mõned täpsustavad küsimused.
Kas täiskasvanute gümnaasiumis õppivale ja osaliselt töötavale lapsele tuleb maksta elatist? Ma kavatsen teda niikuinii edasi toetada, lihtsalt seaduslik taust huvitab.
Toetus läheb otse lapsele, mitte emale? Ja sünnipäevakuul, kui lapsel täitub 18, kellele siis kannan? Kas veel emale või juba lapsele?
Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui täisealine (kuni 21-aastane) laps omandab keskharidust, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Ülalpidamise suurus aga oleneb lapse vajaduste suurusest - kui laps töötab, siis on tal vähemalt osaliselt võimalik katta oma vajadusi ka enda teenitud sissetuleku eest ja see mõjutab ka elatise suurust.

Kui laps saab täisealiseks, võib elatise maksta otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas süüdlane peab maksma kahju kui sama firma buss sõitis teisele sisse?18.03.2020

Tere, Juhtus avarii, kus linnaliini buss sõitis sama firma bussile tagant sisse, kahjustada said mõlemad bussid, kas süüdlane peab maksma kahjud või peab firmal olema kindlustus selliste asjade vastu. (kasko puudub). ja kui paljuvõib süüdlaselt raha sisse nõuda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Printsiibis peaks kahju põhjustanud bussi kindlustus katma kahjustatud bussi kahjustused. Kahju põhjustanud bussi kahjustusi kindlustus ei kata ja sellise kahju eest vastutab kahju tekitanud isik. Kui ettevõttel on olemas ka vabatahtlik kindlustuskaitse, siis võib kahju põhjustanud isik vastutada ka üksnes kindlustuslepingus sätestatud omavastutuse ulatuses. Kui vabatahtlikku kindlustuslepingut ei ole siiski sõlmitud, võib tööandja töötajalt nõuda kahju hüvitamist, kuid sellise nõude puhul tuleb silmas pidada, et töösuhtes tekitatud kahju hüvitamisele kehtib eriregulatsioon, e. töölepingu seadus näeb ette mitmeid kitsendusi töötaja kasuks.
 

Küsimus: Kui palju peab isa 900 eurose brutopalga korral 3 lapsele elatist maksma?18.03.2020

Tere!
Ema läheb 3 lapsega eraldi elama. Kui suur on raha, mida isa peab maksma laste ülalpidamiseks? Isa brutotöötasu 900 €.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades laste isa sissetuleku suurust, ei pea laste isa kindlasti tasuma elatist igale lapsele kehtivas elatise miinimummääras (292 x 3). Samuti tuleb antud juhul võtta arvesse lastele makstavaid riiklikke peretoetusi, mis vähemalt osaliselt katavad laste ülalpidamiskulusid. Elatise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kokku arvutada laste igakuised ülalpidamiskulud, lahutada kuludest riiklikud peretoetused ja seejärel leida summa, mis tuleb laste emal kanda vahetult ja lastest lahus elaval isal tasuda igakuise elatisena.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan isale peale panna alimendid, kui üks laps kasvab minuga aga teine temaga, aga tal on suurem sissetulek?17.03.2020

Tere mul on 2 last, üks 13 kes elab isaga ja teine 8 kes minuga. Elan ise teise elukaaslasega ja ootan kolmandat last. Ise olen töötu. Kas mul tekiks võimalus panna isale alimendid ühe lapse kohta kuna minu sisse tulek ainult 250 töötukassa poolt ainult 18 aprillini. Elame lahus juba 3 aastat ja kokkulepe isaga oli, et vanem elab temaga ja noorem minuga. Noorem isa poolt toetust ei saa. Vanemal pojal aga kõik olemas. Kui panen isale alimendid kas siis pean ka mina vanemale neid maksma hakkama. Minu sissetulek 250 ja lapseraha aga isal kõvasti üle 1000 euro kuus. Mida edasi teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui üks laps elab emaga ja teine isaga, ei tähenda see tingimata seda, et kumbki vanem elatist maksma ei pea. Kui Teie juures elava lapse ülalpidamiskulud on suuremad kui isa juures elava lapse ülalpidamiskulud, võiks laste isal olla teoreetiliselt elatise maksmise kohustus Teie juures elava lapse suhtes. Olukorda võib mõjutada ka asjaolu, et Teie majanduslik olukord on kehvem laste isa omast. Arvestades siiski seda, et kummagi vanema juures elab üks laps, ei saa elatis olla suures summas, sest laste isal tuleb vahetult kanda tema juures elava lapse kulud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui on asula märk ja siis piirangud lõpevad märk, miks lõpetab asula märk möödasõidu keelu?13.03.2020

Tervist, esines kaks suurt küsimust, millele mina liiklusseaduses vastust ei leidnud.
1) Kui on 2x2 sõidurada ja jalakäija on vastassuunavööndis poolepeal kõnniteel, kas pean seisma jääma, või õigemini, miks ma ei pea seisma jääma kuna ARK teooria eksamil ütles, et ei pea (sellele tuginedes ei leidnud ka vastust liiklusseadusest, kus ütles, et kui on 2x2 sõidurajad ei pea seisma jääma, et talle teed anda).
2) Ei leidnud ka vastust sellele, kus on kirjas, et kui on 2 märki. Asula märk ja siis piirangud lõpevad märk. Miks lõpetab asula märk möödasõidu keelu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esimesele küsimusele vastates tuleb märkida, et püstitatud küsimusele tuleb vastus leida läbi kohtupraktika. Autojuhil on LS § 35 lg 4 kohaselt kohustus mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Ülekäigurada on sõidutee osa. Seega kui jalakäija on astunud või astumas sõiduteele, peab juht LS § 35 lg 4 regulatsioonist juhinduma. Edasine on küsimus faktilistele asjaoludele antavast hinnangust. Kui jalakäija astus sõiduteele 3 sõiduraja kaugusel, siis võib küsida, kas juhi poolt ülekäiuraja ületamine ohustas jalakäijat või mitte. Iga olukord on erinev, seega täpsemaid juhiseid siinkohal anda on keeruline.

Vastates teisele küsimusele, siis keelumärkide 35 (möödasõidukeelu märk kannab numbrit 352) mõjupiirkond ulatub märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni ASULA LÕPUNI või piirangut lõpetava märgini (MKM 22.02.2011.a määrus nr 12 " Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 8 lg 2 p 1).
 

Küsimus: Kas esineb seaduslikku võimalust, et vanema surma puhul saaks teostada lapse hooldusõigust ema vend või õde?12.03.2020

Tere

Kas esineb seaduslikke võimalusi (näiteks notariaalne volitus), mille kaudu saab vanema surma puhul teostada lapse hooldusõigust ema vend või õde? Taustinformatsiooniks, et lapse emal ja isal on hetkel ühine hooldusõigus (laps elab ema juures), antud küsimuse eesmärgiks on välja selgitada optsioonid, mille kaudu oleks peale ema surma võimalik ema õel laste hooldusõigust teostada kasvõi ühise hooldusõiguse kaudu (sisuliselt astuks õde ema asemele), et vältida isale ainuhooldusõiguse saamist, kuna viimasel esinevad probleemid alkoholiga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks ei ole Eestis sellist võimalust, et vanem saaks kindlaks määrata, kellest saab tema lapse hooldaja peale vanema surma. Loomulikult on võimalik sellise sisuga tahteavalduse teha, kuid paraku see ei garanteeri, et nimetatud isik saaks lapse hooldajaks (see on ikkagi kohtu otsustada, kas konkreetne isik on selleks sobilik või mitte).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis aja jooksul kostja peaks vastama kirjalikult esitatud seisukohale kui tegemist vara jagamisega peale lahutust?12.03.2020

Tere!
Küsimus kohtumenetlusprotsessi kohta. Soovin teada, kas on olemas ajaline piirang, ehk siis mis aja jooksul kostja peaks vastama kirjalikult esitatud seisukohale. Seisukoht on esitatud 16.01. 2020 ning siiani mingit vastust ei ole. Kui kaua veel peaks ootama ja mis edasi peaks saama? Menetlusse on asi võetud 17.09.2019

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohus kohustab kostjat vastama kirjalikult tema vastu esitatud hagile, kuid menetluse jooksul esitatud seisukohtadele vastamise kohustust reeglina ei ole - kui kohus pole kostjalt Teie poolt esitatud seisukohale kirjalikku vastust nõudnud, ei pea kostja vastust esitama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ametlikult lasta määrata elatisnõue, kas siis mittemaksmise korral peab isa suvila maha müüma?11.03.2020

Tere,
Lapse isa varasemalt maksis lapsele elatist küll vähem kui minimaalne summa kuid siiski. Nüüd juba paar kuud tagasi lahkus isa oma töölt ning sissetulekuks vaid töötukassa abiraha ning seetõttu ei ole ka elatist isa maksnud. Hetkel ei tundu, et asi lähiajal ka paraneks. Isa ise ütles, et võib panna ametlikud alimendid peale tal niikuinii raha pole kust võtta. Hetkel isa elab ise enda ema juures kuid tal on ka suvila. Kui nüüd ametlikult lasta määrata elatisnõue ning isa ikka ei tasu kas oleks võimalik lasta kohtul määrata suvila lapse elatisnõudena ettemaksuna või ei oleks see võimalik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isalt on kohtulahendiga elatis välja mõistetud ja ta ei maksa siiski vabatahtlikult elatist, on Teil võimalik elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus algatada. Kui muul viisil ei ole võimalik täitemenetluses elatist lapse isalt kätte saada, on võimalik pöörata sissenõue ka võlgniku kinnisvarale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand