Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Vastamisel lähtun töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 38 ja 42. TLS § 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega. Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötajate huvidega. Mõistlikkuse põhimõte on kirjas võlaõigusseaduse §-s 7, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

TLS ei sätesta mitu korda võib töötaja tööajast käia arsti juures ning kas seda võib teha mitme tunni või terve päeva ulatuses. Kuna seaduses ei ole sätestatud kindlat perioodi pikkust ning lõplikku loetelu, millistel juhtudel võib TLS § 38 ja § 42 kasutada, siis tuleb kasutada mõistlikkuse põhimõtet. Sotsiaalministeeriumi poolt kommenteeritud töölepingu seadus toob välja mõned näitlikud olukorrad, kus vaba aja andmist ning keskmise töötasu maksmist peetakse mõistlikuks (kättesaadav siin: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf lk 82-84).

TLS § 38 kohaselt peab tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. See tähendab töötasu säilitamise kohustust mõistliku aja jooksul. Kui töötegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitte andmine ja töötasu mittemaksmine.

Olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. See tähendab seda, et kui töötaja peab nt külastama arsti, kas tal on võimalik seda teha väljaspool tööaega. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis oleks mõistlik antud tegevus planeerida väljaspool tööaega. Situatsiooni ajutisus tähendab seda, et tegemist on piiratud ajavahemikuga, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). Lisaks saab töötaja vaba aega ja keskmist töötasu nõuda töötaja isikust mittetuleneval ning ootamatul (mitte planeeritud) põhjusel, nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi, töötaja kodus on veeavarii, töötaja peab minema lähedase matusele, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus vms.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht. Kui töötaja peab pikema perioodi vältel käima pidevalt tööajast meditsiinilistel protseduuridel, siis ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus TLS § 38 alusel.

Eelkõige tuleks tööandjal sellistele olukordadele mõelda varakult ja sätestada ettevõttesisesed reeglid. Töötajatega tasuks läbi rääkida, millised olukorrad, millises ulatuses on mõistlikud, millised mitte. Üldjuhul ei ole probleemiks kui selline olukord on ühekordne. Küsimused ja arusaamatused töötaja ja tööandja vahel tekivad pigem siis kui tarvis tööajast eemal viibida mitmeid kordi. Seetõttu tuleb ühiselt jõuda kokkuleppele, millises ulatuses ärakäimisi peetakse mõistlikuks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).