Õigus
Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise saamise ajal ühekordse töövõtulepinguga töötamisel kaob õigus hüvitiseks?04.11.2019
Töötaja koondatakse põhitöökohalt ja ta taotleb Töötukassalt töötuskindlustushüvitist. Kui hüvitise saamisel ajal pakutakse talle ühekordset väikesemahulist tööd töövõtulepinguga, kas töö vastuvõtmisel kaob tal koheselt õigus edaspidise hüvitise saamiseks?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui isik osutab teenust töövõtulepingu alusel, siis samal ajal ei saa ta Töötukassas töötuna arvel olla. See tähendab omakorda seda, et sel ajal ei saa ta saada töötuskindlustushüvitist.
Täpsustavad küsimused töötuskindlustushüvituse katkemise, tagasimaksmise, uuesti taotlemise jms kohta saate esitada Töötukassale telefonil 669 6513 või e-kirja teel info@tootukassa.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas arvutatakse vara juurdekasvu tagasiarvestust pangalaenu puhul?31.10.2019
Tere! Ostsin enne abielu panga abiga eramu, kus me elame ja abielludes sõlmisime vara juurdekasvu tagasiarvestus lepingu. Nüüd siis küsimus kuidas arvutatakse vara juurdekasvu tagasiarvestust pangalaenu puhul. Minu sissetulek on oluliselt suurem abikaasa omast aga mina maksan kõik laenud, liisingud, maksud, toidud, lapse kulud jne. Kõik pangaväljavõttega tõendatav. Seega kuu lõpus on mul vähem raha kui temal. Tema maksab ainult endaga seotud arved (iluprotseduurid jne.). Kas tal on õigus minult midagi lahutuse korral nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abiellumisel on valitud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa ehk soetisvara. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue.
Varasuhte lõppedes teevad abikaasad kindlaks oma soetisvara seisu - kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa soetisvara, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel. Soetisvara suuruse väljaarvutamisel lähtutakse nii abikaasade rahalistest õigustest kui ka kohustustest (muuhulgas on kohustuseks ka pangalaen). Seega, kui varasuhte lõppedes osutub Teie soetisvara suuremaks Teie abikaasa omast, on Teil kohustus hüvitada abikaasale pool soetisvarada väärtuste vahest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahendada seis, kus mees tahab korteri maha müüa aga me lastega elame seal ja tahaks oma kodu säilitada?31.10.2019
Olen 8a tagasi lahutatud ja elan kahe alaealise lapsega korteris, mis kuulub ühisomandisse eksabikaasaga. Korteril ka laen, kus olen kaaslaenutaotleja (maksame laenu pooleks).
Nüüd soovib eks korteri maha müüa (sai uue lapse) või ostku ma tema osa välja.
Arvata võib, et asi läheb kohtusse, sest mina pole nõus müüma ja olen pakkunud erinevaid kokkuleppeid (võtan laenu üle), millest ta pole samuti huvitatud.
Kas kohus arvestab lastega (elavad minuga), kes maksab kommunaalarveid (olen neid maksnud 8 a.), samuti renoveerinud korterit oma rahadega, mis mõjutab ju ka turuväärtust. Kas jaotus tuleks tõesti 50:50?
Kas minu poolt pakutavatel kokkulepetel on ka kohtus kaalu?
Nüüd soovib eks korteri maha müüa (sai uue lapse) või ostku ma tema osa välja.
Arvata võib, et asi läheb kohtusse, sest mina pole nõus müüma ja olen pakkunud erinevaid kokkuleppeid (võtan laenu üle), millest ta pole samuti huvitatud.
Kas kohus arvestab lastega (elavad minuga), kes maksab kommunaalarveid (olen neid maksnud 8 a.), samuti renoveerinud korterit oma rahadega, mis mõjutab ju ka turuväärtust. Kas jaotus tuleks tõesti 50:50?
Kas minu poolt pakutavatel kokkulepetel on ka kohtus kaalu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, kuid Teil võib endise abikaasa vastu olla hüvitisnõue, kui olete ühisvaraks olevat kinnisvara peale abielu lahutamist renoveerinud.
Kui omavahel ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kohus võib jätta korteri Teie ainuomandisse, kui olete suuteline laenu üksinda üle võtma ja maksma endisele abikaasale hüvitist omandi kaotamise eest (korteri turuväärtusest lahutatakse laenujääk, hüvitise suuruse leidmiseks jagatakse tulem pooleks). Kui vastavat võimekust ei ole, võib kohus määrata ühisvara jagamiseks korteri müügi - sellisel juhul korter müüakse, tasutakse laenujääk ja ülejäänud müügitulu jagatakse võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tasub isalt alimente nõuda, kui ta väidab, et ta ei saa nagunii maksta, kuna tal veel 2 last?31.10.2019
Tere.
Soovin enda lapse isalt nõuda välja miinimum summas alimente. Lapse isa väidab, et ta ei ole kohustatud maksma kuna ta pole võimeline, tuues põhjenduseks, et tal on veel kaks last. Ühelegi lapsele pole ametlikult alimente peale pandud, kas mul on mõistlik see asi ametlikuks ajada? Kas tal on õigus maksta alla miinimumi kui asi on ametlik?
Soovin enda lapse isalt nõuda välja miinimum summas alimente. Lapse isa väidab, et ta ei ole kohustatud maksma kuna ta pole võimeline, tuues põhjenduseks, et tal on veel kaks last. Ühelegi lapsele pole ametlikult alimente peale pandud, kas mul on mõistlik see asi ametlikuks ajada? Kas tal on õigus maksta alla miinimumi kui asi on ametlik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt soovib lapse isa vabaneda oma kohustusest lapsele ülalpidamist anda, teiste ülalpeetavate olemasolu selleks automaatselt kindlasti alust ei anna. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Reeglina mõistetakse elatis ühele lapsele välja miinimumsuuruses, selle summa vähendamiseks peavad esinema kaalukad asjaolud (mis on lapse isa poolt esile toodud ja tõendatud).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean isale lapsi näitama kui seni pole ta aastaid ei huvi tundnud ei toetanud?30.10.2019
Tere.
Laste isa pole aastaid (7 aastat) laste vastu huvi üles näidanud. Pole ka vabatahtlikult alimente maksnud. Lahku minnes märatses ja tuli ka politsei kutsuda seoses ähvardustega. Ka hilisemalt ja avalikult tuntud ta petisena. Nüüd järsku avastas, et ma pean näitama talle lapsi.
Kas mul on kohus talle üldse lapsi näidata? Lapsed kohe varsti teismelised. Ei mäletagi teda. Mida ette võtta kui tema nõuab. Millised on minu kui ema õigused?
Laste isa pole aastaid (7 aastat) laste vastu huvi üles näidanud. Pole ka vabatahtlikult alimente maksnud. Lahku minnes märatses ja tuli ka politsei kutsuda seoses ähvardustega. Ka hilisemalt ja avalikult tuntud ta petisena. Nüüd järsku avastas, et ma pean näitama talle lapsi.
Kas mul on kohus talle üldse lapsi näidata? Lapsed kohe varsti teismelised. Ei mäletagi teda. Mida ette võtta kui tema nõuab. Millised on minu kui ema õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste isal on vaatamata eelkirjeldatud asjaoludele siiski õigus lastega suhelda (kuni see kuidagi lastele kahjulik ei ole). Kuivõrd suhtlemisse on tekkinud väga pikk paus, tuleks alustada tasapisi ja esimesed kohtumised võiksid olla lühikesed ning miks mitte koos Teiega.
Kui Teil ei õnnestu lastega suhtlemise osas isaga kokkuleppele jõuda, soovitan pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas siis kui isa Soomes elab, on võimalik seda maksekäsu kiirmenetlust kasutada elatise nõudmiseks?28.10.2019
Lapse isa elab Soomes juba pikemat aega. Suurema osa ajast on kenasti vastavalt suulisele kokkuleppele maksnud elatist. Eelmise aasta algusest on tulnud raha väga kaootiliselt. Osad kuud on vahele jäänud, osad vähem maksnud. Viimase aasta on väga väheks jäänud. Nüüd ütleb, et tal üldse pole. Et endalgi pole söögiraha ja üle 100 000 on võlad inkassos. Kas on üldse mõtet hakkata kohtu kaudu küsima? Kas siis kui isa Soomes elab, on võimalik seda maksekäsu kiirmenetlust kasutada? See Eesti Vabariigi elatise miinimummäär on minu arust palju suur. Kui maksaks 200 oleks täitsa piisav. Ja selline küsimus ka veel, et kas need isa võlad võivad kunagi kuidagi lapse kaela tulla? Ja mida siis teha, kui võivad?
Suured tänud!
Suured tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, maksekäsu kiirmenetluse avalduse võib esitada ka välisriigis elava isa vastu, kuid märgin ära, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt (seda saab teha hagimenetluses). Kui lapse isa elatist vabatahtlikult ei maksa, ei näe ma põhjust, miks ei peaks vastavat nõuet kohtu kaudu esitama. Kui lapse isa ei ole last ülal pidanud, võib see tulevikus piirata ka lapse kohustust oma isa ülal pidada. Elatis võite nõuda ka väiksemas summas kui kehtiv miinimummäär, see on Teie otsus.
Laps võib oma isa rahalised kohustused pärida isa surma korral, kuid märgin ära, et lapsel ei ole kohustust isa pärandit vastu võtta või kui laps seda siiski teeb, kuid taotleb seejuures pärandvara inventuuri, ei tule lapsel ise oma isa võlgu katta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda, et lapse isa ise reedeti tuleks järgi ja pühapäeviti tooks lapse ise tagasi?28.10.2019
Tere!
Olen nüüdseks lapse isast lahust 1.5 aastat. Laps saab kohe 3-aastaseks. Lapse isa elab Tallinnas ning mina ise lapsega Tartus. Hetkel on jaotatud hooldus nii, et enamus aja minuga ning 4 päeva kuus isaga (2 nädalavahetust R-P kuus). Küsimus pigem selline, et lapse isa soovib, et mina transpordiksin last, kuid mulle tundub see veidi ebaõiglane, sest enamus ajast laps minuga ja raha kulub ka minul rohkem kui temal oma 4 päevaga. Lisaks elab lapse isa oma vanematega koos ning käib tööl kus palk peaks üle 1500 kuus olema. Lapserahasid 250-275 eurot maksab ta igakuiselt. Küsimus siis oleks, et kas mul oleks õigus nõuda, et lapse isa ise reedeti tuleks järgi ja pühapäeviti tooks või peab see ka olema nii, et mina nt viin või toon?
Olen nüüdseks lapse isast lahust 1.5 aastat. Laps saab kohe 3-aastaseks. Lapse isa elab Tallinnas ning mina ise lapsega Tartus. Hetkel on jaotatud hooldus nii, et enamus aja minuga ning 4 päeva kuus isaga (2 nädalavahetust R-P kuus). Küsimus pigem selline, et lapse isa soovib, et mina transpordiksin last, kuid mulle tundub see veidi ebaõiglane, sest enamus ajast laps minuga ja raha kulub ka minul rohkem kui temal oma 4 päevaga. Lisaks elab lapse isa oma vanematega koos ning käib tööl kus palk peaks üle 1500 kuus olema. Lapserahasid 250-275 eurot maksab ta igakuiselt. Küsimus siis oleks, et kas mul oleks õigus nõuda, et lapse isa ise reedeti tuleks järgi ja pühapäeviti tooks või peab see ka olema nii, et mina nt viin või toon?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse suhtlemiskorra täitmist puudutavad küsimused peaksid vanemad omavahel kokku leppima, sealhulgas lapse transportimisega seotud küsimused. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab suhtlemise korra kindlaks kohus.
Üldjuhul on põhjendatud, kui mõlemad vanemad panustavad lapse transportimisse - lapse ja lahus elava vanema suhtlemine on eelkõige lapse huvi, mitte ainult lahus elava vanema huvi ja ideaalis peaksid selle toimimisse panustama mõlemad vanemad. Seega parimaks lahenduseks oleks siiski jagada transpordikulud (ja panus) vanemate vahel võrdselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimentide maksmine peaks käima Eesti või Soome kohtuotsuse järgi?28.10.2019
Tere
Lapse isale määrati 2015 a Eestis kohtuliku kompromissi korras alimendid summas 235 eurot, seotult miinimumpalgaga. 2016 a kolis ema lapsega Soome. 2017 a taotles isa Soome kohtu alimentide vähendamist. Kohus mainis lahendis mitmeid kordi alimentide summat 235 eurot, kuid jättis alimentide vähendamise nõude rahuldamata. Isa maksis seejärel lapsele senimaani alimente 235 eurot, mis alimentide summa siis nende määramisel ja mis jäi ka peale Soome kohtu otsust. Nüüd nõuab laps kohtutäituri kaudu saamata jäänud alimentide vahet?
Lapse isale määrati 2015 a Eestis kohtuliku kompromissi korras alimendid summas 235 eurot, seotult miinimumpalgaga. 2016 a kolis ema lapsega Soome. 2017 a taotles isa Soome kohtu alimentide vähendamist. Kohus mainis lahendis mitmeid kordi alimentide summat 235 eurot, kuid jättis alimentide vähendamise nõude rahuldamata. Isa maksis seejärel lapsele senimaani alimente 235 eurot, mis alimentide summa siis nende määramisel ja mis jäi ka peale Soome kohtu otsust. Nüüd nõuab laps kohtutäituri kaudu saamata jäänud alimentide vahet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras ja seda lahendit uue lahendiga muudetud ei ole, tuleb järelikult maksta elatist vastavalt esialgsele kohtuotsusele ehk poole kehtiva miinimumpalga ulatuses.
Kuivõrd alampalk on aastatega tõusnud, tuleb ka elatist vastavalt sellele tasuda - kui elatise maksmiseks kohustatud vanem on elatist maksnud vähem, kui kehtiv elatismiinimum, on teisel vanemal õigus nõuda puuduolev rahasumma sisse täitemenetluses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 1 aasta ja 2 kuud vangistust ei ole liiast kolmel korral juhtimisõiguseta rolleriga vahele jäämise eest?28.10.2019
Tere. Olen kolmel korral jäändu rolleriga sõites vahele politseile ilma juhtimisõiguseta, kohus määras 1 aasta ja 2 kuud vangistust, kas see ei tundu natuke palju rolleri eest?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui kohtuotsusega mõistetud karistus tundub ebaõiglane, on kohtuotsust võimalik seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Kui karistus mõisteti kokkuleppemenetluses, on vaidlustamise võimalused piiratud.
Kui vaidlustamise tähtaeg on aga juba möödas, siis on otsus jõustunud ja karistus tuleb ära kanda. Kui tegemist on reaalse vangistusega, on võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ka ennetähtaegsele vabanemisele.
Küsimus: Kas ongi nii, et autojuht sõidab vastasvööndisse minu autole otsa tekitades mulle üliraskeid vigastusi ja temalt ei saa hüvitist nõuda?25.10.2019
Tere! Olen raskes liiklusavariis kannatanu ja esitanud hagi mittevaralise nõude osas. Eelistungil kostja kaitsja väidab,et tööülesandeid täitnud autojuhile ei saa rahalisi nõudeid esitada, kuna ta täitis tööandja ülesandeid. Kas tõesti ongi nii, et autojuht sõidab vastasvööndisse minu autole otsa tekitades minule üliraskeid vigastusi ja temalt ei saa hüvitist nõuda? Kas ma oleksin pidanud koheselt hagi esitama koheselt tööandjale? Mina ju ei pidanud seda üldse teadma, kes mis firma autoga mulle otsa sõitis või oli see auto näiteks varastatud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eelöeldu ei tähenda siiski, et juhi vastu ei saaks mittevaralise kahju nõuet üldse esitada. Juht vastutab deliktilisel alusel igal juhul tema poolt süüliselt põhjustatud kahju eest. Erinevus sõiduki valdaja vastutusega seisneb selles, et välja tuleb selgitada sõidukit juhtinud isiku süü. Kui kohus tuvastab kriminaalasja arutades et isik on kuriteo toimepanemises süüdi, rahuldab ta ka kannatanu hagi (kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatuses).
Teine oluline erinevus eelmärgitud kahe vastutuse aluse juures seondub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisega. Selleks, et kannatanul oleks hagi rahuldavast kohtuotsusest ka kasu, tuleb juhilt välja mõistetdu hüvitise summa ka reaalselt juhilt kätte saada. Samas ei pruugi juhilt tema kehva majandusliku seisu tõttu olla võimalik reaalselt kahjuhüvitist kätte saada või on see seotud pika ajakuluga. Tööandjalt, kui juriidiliselt isikult on seevastu rahade kättesaamine lihtsam. Seetõttu oleks olnud tark esitada nõue mõlema vastu (solidaarvasutus). Kui tsiviilhagi on praeguses menetlusstaadiumis esitatud üksnes juhi vastu, siis menetluslikult ei ole enam perspektiivne uue kostja kaasnamine, kuna selleks tuleb muuta/täiendada hagi alust, mis käesolevas menetlusprotsessis ei ole üldjuhul võimalik.
Ka oleks olnud tark kaasata hagisse kaaskostjana süüdlase sõiduki kindlustanud kindlustusselts. Seda eesmärgil, et sõiduki valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud ja printsiibis maksab kohtu poolt välja mõistetud hüvitise kindlustus. Aga kui kindlustus ei ole protsessi kaasatud, ei pruugi nad juhilt välja mõistetud hüvitist vabatahtlikult maksta ja kindlustuselt hüvitise kättesaamiseks on vajalik läbida veel üks kohtumenetluse tsiviilkohtus, kus võidakse hüvitise suurus uuesti üle vaadata. Kuidas kindlustus konkreetsel juhul käituda võib, sõltub konkreetse kindlustusseltsi praktikast.