Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas lahutada hollandi kodakondsest abikaasast, kui ise olen Eestis ja tema siia lahutama ei tule?14.10.2019

Tere!
Soovin lahutada välismaalasest. Abielu sõlmiti Hollandis, kuid nüüd olen ise Eestis tagasi. Partner ei ole nõus Eestisse tulema ning keeldub ka igasugusest suhtlusest (ehk ühistaotlust lahutusele ei saa teha).
Partner on Nigeerias sündinud, Hollandi passiga Hollandi kodanik.
Ise olen Eestis sündinud, Eesti kodanik.
Kuidas oleks mul kõige õigem Harju maakohtu poole pöörduda ning mis dokumente täpselt vaja oleks (kas apostilliga või ei ning kas hollandi keelne abielu leping sobib)?

Tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtule tuleb esitada motiveeritud hagiavaldus ja tasuda hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Hagiavaldusele tuleb kindlasti lisada abielutõend - Hollandis väljastatud perekonnaseisuakte aktsepteeritakse ilma apostillita, kuid tõend peab olema tõlgitud. Võimalusel kasutage hagiavalduse koostamisel juriidilist abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas punase fooritulega on lubatud antud ristmikul parempööre?10.10.2019

Kas punase fooritulega on lubatud parempööre?
https://www.google.com/maps/@59.4366466,24.8283584,3a,75y,143.6h,86.33t/data=!3m6!1e1!3m4!1s8N1XHTSQ0L9VOuxjXrnwTQ!2e0!7i13312!8i6656

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on sageli vaidlust kaasa toova liiklussituatsiooniga, kus esineb ka arvamuste paljusus. Maanteeamet näiteks on sellises olukorras väljendunud, et parempööre ei ole lubatud. Selliseks tõlgenduseks on andnud alust liiklusseaduse § 35 l 10, mille kohaselt, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. MNT tõlgendus on minu hinnangul liiga kitsas.

Minu hinnangul on parempööre lubatud. Põhjendan: LS § 35 lg 10 kohustab jääma seisma stoppjoone ees, kui foori keelav tuli keelab sõita ülekäigurajale. See on tingimuslik õigusnorm, mille rakendamise aluseks on olukord, et juhil on kavatsus sõita reguleeritavale ülekäigurajale. Sellise kavatsuse puudumisel ei reguleeri see foor ka antud liikleja liikumist enne ülekäigurada. Seetõttu on enne valgusfoori parempööre lubatud (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud).
 

Küsimus: Kas kinnisvara broneeringu tühistamise järel peame loobuma kogu broneeringusummast?10.10.2019

Tere
Käisime abikaasaga vaatamas ühte kinnisvara, mis pakkus huvi. Peale maakleriga kohtumist lubasime abikaasaga antud teemal asja arutada. Võtsime maakleriga uuesti ühendust, et teavitada teda oma otsusest. Olime antud kinnisvarast huvitatud ja maakler soovitas meil ilmtingimata objekt broneerida ja tasuda broneeringutasu (4000 eurot), kuna on veel huvilisi ja muidu jääme antud pakkumisest ilma. Seda me ka tegime, kartes, et keegi muidu jõuab ette meist ning allkirjastasime lepingu. Asja lähemat kaaludes tundsime, et antud objekt käib meile üle jõu, kuigi pank meile laenu annaks. Peale 2 nädalat kaalutlemist teavitasime maaklerit, et soovime broneeringut tühistada, mille peale saime vastuse, et lepingu järgi tagastatakse broneeringutasu ainult juhul kui maakler rikub lepingus tingimusi. Soovikski teada kas meil on mingi õigus talt nõuda antud summat tagasi (kasvõi mingis ulatuses) või on õigus maakleril kogu summa endale hoida.

Ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata, mis lepinguga on tegemist ja milliseid õiguslikke tagajärgi ta endaga toob.
Samas, kui broneeringuleping on sõlmitud tavalises kirjalikus vormis, kuigi ta peab olema notariaalseltl tõestatud (ehk põhilepinguga samas vormis), siis ta on tühine, s.t kehtetu algusest peale ning teil on õigus nõuda antud summat tagasi alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.
Täpse vastuse saamiseks (lepingule õigusliku hinnangu andmiseks) soovitan pöörduda meie büroo poole ja esitada vastav broneeringuleping. Kontakt: valentin@larssen.ee

Edu soovides.
 

Küsimus: Kas lapse ema saab elatist maksvalt isalt õigused ära võtta kui ta uus mees on nõus last kasvatama?09.10.2019

Tere. Mul on selline küsimus. Mu sõber on naisest lahus, maksab alimente iga kuu ja nüüd tahab naine isalt õigused ära võtta, kuna teine mees oli nõus ise last kasvatama ja oma nimele võtma aga samas tahab, et lapse isa maksaks alimente edasi. Kas tal on sellised õigused? Kuigi ise ei näita last isale. Mida peaks lapse isa selles suhtes tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et lapse emal on uus partner, kes soovib last kasvatada, ei ole kindlasti piisav alus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse bioloogilisel isal, kellel on soov lapse elus osaleda, peab selleks olema võimalus - kui lapse ema teda takistab, on isal võimalik lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui seadus peaks elatise osas mingil ajal muutuma, kas siis kohus vaatab vanad otsused üle või vanem maksab vana otsuse järgi?09.10.2019

Tere. Küsimus on rohkem hüpoteetiline aga sooviks ikkagi teada. Eelmise aasta lõpus ei leidnud piisavalt toetajaid uus elatise maksmise seadus, mis oleks määranud elatist ühele lapsele pool elatismiinimumi. Küsimus on selline, et kui praegu on kohtuga välja mõistetud elatis praeguse seaduse järgi, mis on pool miinimumpalka aga seadus peaks mingil ajal muutuma, et kas siis kohus vaatab vanad otsused üle või vanem maksab vana otsuse järgi? Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanemalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, tuleb maksta elatist vastavalt lahendile - uue seaduse jõustumisega automaatselt ükski kohtulahend kehtivust ei kaota.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui pole juristi jaoks raha, et laste isalt elatist välja nõuda?09.10.2019

Olen 4 lapse ema. 13-aastane (raske vaimsepuudega), 10-, 4-aastane ja kohe 7 kuune. 2 last eksabikaasaga ja 2 elukaaslasega. Eksabikaasa ei nõustu maksma elatisabi. Samas ei ole minul nii suurt sissetulekut, et saaksin endale juristi palgata. Kuhu ma pöörduma peaksin, et abi saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on võimalik taotleda riigipoolset õigusabi, kui Teie varanduslik olukord ei võimalda õigusabiteenust osta. Kuidas riigipoolset õigusabi taotleda, saate lugeda järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui nüüd maksin teise poole trahvist ka ära, kas siis pean eksamile minekuks ikka aasta ootama?07.10.2019

Tere
Olen saanud rahatrahvi ligi 4a tagasi ja sellest pool on varem tasutud ja see läks kohtutäiturile ja nüüd olen tasunud kõik ära, kas siis pean ootama veel 1 aasta, et saada eksamitele arki. Ja see kohtutäitur kustutas põhinõude aegumise tõttu. Trahvi sain ilma turvavööta sõidu eest kaassõitjana?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Turvavööta sõidu eest määratud esmakordne karistus ei kuulu nende karistuste hulka, mis takistaksid juhtimisõiguse saamist. Seega ei ole takistusi eksamitele pääsemiseks ja juhtimisõiguse omandamiseks.

Teine aspekt on see, et kui põhinõuede osas lõpetati trahvi sissenõudmine täitmise aegumise tõttu, siis tuleb karistus kanda karistusregistri arhiivi. Arhiivi kantud karistustel ei ole juhtimisõiguse omandamise seisukohalt õiguslikku tähendust e. isiku ja Maanteeameti jaoks ei ole arhiivi kantud karistusi olemas.

Kui karistusandmed on karistusregistri arhiivi kandmata, tuleb astuda sellekohaseid samme, et need sinna kantud saaks.
 

Küsimus: Kas 500 eurot 2 lapse elatiseks on liig palju küsida ja kas kohtus saab seda vähendada?07.10.2019

Läksin elukaaslasest lahku. Kaks last - 3- ja 5-aastane. Lapsed elavad alaliselt minu juures. Isa töötab välismaal. Graafik on liikuv ja muutuv, aga kuus on vastavalt siis 6-13 päeva lastega. Lapsed lähevad isa juurde niikauaks. Laste isaga on suhtlemine raskendatud ja ta lihtsalt keeldub minuga normaalselt suhtlemast. Omavahelisele kokkuleppele siiski elatise osas ei saa. Arvab, et summa mida palusin on liig (500). Esitasin ametliku nõude kuid lubas sellega kohtu minna. Mis mind ees ootab ja kas minu miinimum elatisnõue teeb talle liiga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie küsimusele on raske vastata, teadmata, millised on teie sissetulekud ja kui suured on sellest johtuvalt laste vajadused. Kui mõlema lapse igakuised ülalpidamiskulud on samas suurusjärgus alampalgaga ja lapse isa sissetulek võimaldab tal katta poole nendest kulutustest, ei näe ma põhjust, miks ei peaks kohus mõlemale lapsele miinimummääras elatist välja mõistma. Iseasi, kui suuri kulutusi teeb laste isa siis, kui lapsed viibivad temaga - ka seda võtab kohus arvesse. Elatise vähendamine alla kehtiva alammäära saab siiski üldjoontes toimuda väga kaalukatel põhjustel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida on mul selleks vaja, et abielluda Mehhiko kodanikuga?07.10.2019

Tere
Mida on mul selleks vaja, et abielluda Mehhiko kodanikuga? Asi on selles, et ma tean inimest juba aastaid ja olen käinud mehhikos iga aasta paar korda ja lihtsalt rahakott ei pea vastu. Nüüd oleks plaan abielu sõlmida ning ta eestisse ära elama tuua. Kas mehhiko kodanikul peab olema elamisluba eestis abiellumiseks? Ma tean, et ta saab Eesti Vabariigis viibida 90 päeva 180 päeva jooksul ja kui selle aja sees abielu sõlmida kas see oleks võimalik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, tuleb tal lisaks muudele perekonnaseisutoimingute seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud dokumentidele esitada ka tõendus selle kohta, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus.

Lisaks eeltoodule, tuleb perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 alusel esitada isikul, kelle elukoht on välisriigis või kes on Eestis elanud alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, abieluvõimetõend. Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

Kui abieluvõimetõendit ei ole mõjuval põhjusel võimalik esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Selleks tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töötaja jaoks on vahet (hüvitised, etteteatamistähtajad vms), kas sõlmida töölepingu lisa või uus tööleping? 05.06.2019

Tere,
töötajal on staaž samas ettevõttes ca 20 aastat. Nüüd muudetakse töökohustusi ja tööandja soovib sõlmida uue töölepingu. Kas tegelikult tuleks see vormistada siiski töölepingu lisana? Kas töötaja jaoks on mingit vahet (hüvitised, koondamise korral etteteatamine vms), kas sõlmida uus tööleping või nõuda muudatuse jaoks töölepingu lisa?

Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Uue töölepingu ja töölepingu lisa sõlmimise vahel on väga suur erinevus. Uus tööleping sõlmitakse olukordades, kus eelmine tööleping on lõppenud. Kui tööleping ei lõpe, vaid lepitakse kokku uutes tingimustes, nt tööülesannetes, tasus, koormuses, asukohas vms, siis koostatakse töölepingu lisa, mis on lepingu lahutamatu osa ning mille pooled allkirjastavad.

Kuna uue töölepingu sõlmimine eeldab eelmise töölepingu eelnevat lõpetamist, siis tähendab see seda, et tööstaaž hakkab kulgema n-ö otsast peale. Koondamise korral ei arvutata tööstaaži, koondamishüvitist ja etteteatamistähtaega (hüvitist vähem etteteatatud aja eest) seega 20 aasta põhjal, vaid uue tööstaaži järgi, mistõttu võib töötaja koondamishüvitistes oluliselt kaotada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).