Õigus

Roller (mopeed) on mootorsõiduk. Ei saa välistada, et mootorsõiduki liik võib mõjutada süü suurust, kuid teadmata kohtuotsuses esitatud ja karistuse raskust puudutavaid kohtu motiive, ei saa ma kahjuks kommenteerida, kas antud juhul võib tegemist olla KarS § 56 lg 1 nõuete mittevastava karistusega.

Kui kohtuotsusega mõistetud karistus tundub ebaõiglane, on kohtuotsust võimalik seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Kui karistus mõisteti kokkuleppemenetluses, on vaidlustamise võimalused piiratud.

Kui vaidlustamise tähtaeg on aga juba möödas, siis on otsus jõustunud ja karistus tuleb ära kanda. Kui tegemist on reaalse vangistusega, on võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ka ennetähtaegsele vabanemisele.

Asjaõigusseaduse § 33 lg 3 kohaselt ei ole asja (sh sõiduki) valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega palgaline autojuht ei ole sõiduki valdaja, vaid seda on autojuhi tööandja. Kui haginõue esitada VÕS § 1057 alusel (st riskivastutuse sätete alusel), siis see nõue tuleb esitada tõepoolest juhi tööandja e. sõiduki valdaja vastu. Riskivastutuse sätete alusel ei ole oluline sõiduki valdaja või ka juhi süü liiklusõnnetuse põhjustamises, vaid hinnatakse eelkõige tsiviilvastutuse tekkimise aluseid e. kas kahju on tekkinud ja kas kahju tekitamine oli õigusvastane. Kui need elemendid esinevad, vastutab valdaja tekkinud kahju eest. Selline konstruktsioon lihtsustab oluliselt menetlust.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et juhi vastu ei saaks mittevaralise kahju nõuet üldse esitada. Juht vastutab deliktilisel alusel igal juhul tema poolt süüliselt põhjustatud kahju eest. Erinevus sõiduki valdaja vastutusega seisneb selles, et välja tuleb selgitada sõidukit juhtinud isiku süü. Kui kohus tuvastab kriminaalasja arutades et isik on kuriteo toimepanemises süüdi, rahuldab ta ka kannatanu hagi (kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatuses).

Teine oluline erinevus eelmärgitud kahe vastutuse aluse juures seondub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisega. Selleks, et kannatanul oleks hagi rahuldavast kohtuotsusest ka kasu, tuleb juhilt välja mõistetdu hüvitise summa ka reaalselt juhilt kätte saada. Samas ei pruugi juhilt tema kehva majandusliku seisu tõttu olla võimalik reaalselt kahjuhüvitist kätte saada või on see seotud pika ajakuluga. Tööandjalt, kui juriidiliselt isikult on seevastu rahade kättesaamine lihtsam. Seetõttu oleks olnud tark esitada nõue mõlema vastu (solidaarvasutus). Kui tsiviilhagi on praeguses menetlusstaadiumis esitatud üksnes juhi vastu, siis menetluslikult ei ole enam perspektiivne uue kostja kaasnamine, kuna selleks tuleb muuta/täiendada hagi alust, mis käesolevas menetlusprotsessis ei ole üldjuhul võimalik.

Ka oleks olnud tark kaasata hagisse kaaskostjana süüdlase sõiduki kindlustanud kindlustusselts. Seda eesmärgil, et sõiduki valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud ja printsiibis maksab kohtu poolt välja mõistetud hüvitise kindlustus. Aga kui kindlustus ei ole protsessi kaasatud, ei pruugi nad juhilt välja mõistetud hüvitist vabatahtlikult maksta ja kindlustuselt hüvitise kättesaamiseks on vajalik läbida veel üks kohtumenetluse tsiviilkohtus, kus võidakse hüvitise suurus uuesti üle vaadata. Kuidas kindlustus konkreetsel juhul käituda võib, sõltub konkreetse kindlustusseltsi praktikast.

Eluliselt oleks ehk mõistlik sellisel ristmikul parempööret mitte fooriga reguleerida (eriti vaiksel ajal), kuid antud juhul kehtib foor siiski kogu ristmikule, sh ka parempöördele. Arvan, et liikluse korraldaja mõte oli selles, et tipptundidel on Viljandi mnt-l üsna tihe liiklus ja vasakpöörde tegijatel keeruline vasakpööret sooritada (vasakpööraja peab teed andma parempöörajale). See tekitab vasakpöörderajale liiklusseisaku, mis muuhulgas võib hakata takistama linna suunas otse liikujaid (juhul, kui vasakpöörajale on sunnitud parempöörajale tee andmiseks seiskuma vastassuunalisel sõidurajal) ja hakkab seetõttu häirima ülejäänud liiklust. Sellest ka vajadus panna fooriga kinni kogu linna suunas kulgev suund, sh parempööre, et võimaldada vasakpöörajatel takistusteta oma pööre teha ja vältida ohtlikke olukordasid.

Tulumaksuseadus sätestab, et tulumaksuvaba on maksumaksja omandis üle kahe aasta olnud kinnisasi. Seega kui asi sai Teie omandisse üle kahe aasta tagasi, siis on müügist saadud tulu maksuvaba. Eeldan, et omand läks siis üle ja pidite tasuma üksnes osamakseid.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

MTÜ tegevust reguleeriva seaduse MTÜS kohaselt kuulub MTÜ juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord peab sisalduma MTÜ põhikirjas. Seega annab Teie poolt esitatud küsimustele kõige täpsema vastuse MTÜ põhikirjaga tutvumine.

Päevakorra punkti "uue juhatuse valimine" võib tõlgendada nii ja naa, st kas alles kandidaatide seadmise etapina või juba hääletamise etapina. Üldiselt sellise punkti alusel juba valitakse uut juhatust hääletamise teel.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere!

Alaealise lapse suhtes on vanematel igal juhul ülalpidamiskohustus, olenemata sellest, kas laps õpib/töötab või mitte. Kui vanematel ei ole teistsugust kokkulepet, tuleb alaealise lapse elatis kanda tema vanema pangakontole, kes katab sellest (ja omapoolsest panusest) lapse vajadusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Üldreeglina toimub kohtumenetluses riigis, kus asub laste faktiline elukoht. Kui lapsed elavad Eestis, on pädev asja arutama Eesti kohus.

Kui laste emal ei ole mingil viisil võimalik kindlaks teha laste isa elukohta, on võimalik algatada kohtumenetlus ka elukoha andemeteta, hagisse tuleks siiski märkida lapse isa telefoninumber ja e-posti aadress.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lühiajaline reisimine välisriiki ei eelda teise hooldusõigusega vanema nõusolekut, teavitada siiski võiks. Teise vanema nõusolek on vajalik siis, kui vanem soovib lapsega välisriiki elama asuda. Olenevalt külastatavast riigist võib piiril vastava loa olemasolek siiski vajalik olla.

Kui vanematel ei õnnestu lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele jõuda, määrab vanema avalduse alusel suhtlemiskorra kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui olete saanud täisealiseks, ei ole elatise suurusele enam määratud minimaalselt suurust, nagu alaealise lapse elatisele. Täisealise lapse elatis suurus oleneb tema vajaduste suurusest ja mõlema vanema kanda peaks jääma võrdne osa kulude suurusest. Kui elate koos elamaga, siis ema täidab Teie suhtes ülalpidamiskohustust vahetult, kuid lahus elav isa peaks maksma elatist. Kui elatise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb Teil elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud. Kui lapse isa nüüd äkitselt üle aasta ühe kuu elatise maksab, peaks justkui uuesti ootama, kuni saab täis neli kuud täitemenetlust, kus lapse isa elatist ei maksa. Samas, kui elatisvõlg ulatub aastate taha, täitis ta praeguse maksega ammuse võlgnevuse, mitte ei asunud täitma viimast kohustust, mis käimasoleva täietemenetluse lõpetaks. See oleks Teie jaoks väga ebaõiglane, kui sellises olukorras kaotaksite elatisabi. Palun pöörduge oma küsimusega otse Sotsiaalkindlustusameti poole, kes elatisabi maksab, nemad oskavad Teile kindlasti ammendava vastuse anda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand