Õigus
Küsimus: Kas on võimalik väiksema elatise nõue töövõimetuse tõttu?03.06.2019
Tere,
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on tõenäoliselt põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui suur on väljamõistetav elatis, on juba kohtu otsustada, seda mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks lapse vajaduste suurus, teise vanema majanduslik seisund ja lapsele makstavate riiklike toetuste suurus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on siis alimentide maksmine, kui mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde?03.06.2019
Mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde. Kuidas on siis alimentide maksmine?
Parimate soovidega
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab suhtlemiskorra kohaselt terve kalendrikuu Teie juures, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine sellel perioodil. Kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamieks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korterites elavate inimeste register peab olema nimeline, või piisab ka kui on elanike arvu põhine arvestus?30.05.2019
Tere! Plaanis võtta vastu uus põhikiri ja tekkis vaidlus juhatuses punkt "7.4.10 majaelanike registri pidamine;"-kas see on kohustuslik või on võimalik välja jätta see punkt? Mina arvan, et ei ole õige, et kõik omanikud peavad avaldama korteris koos elavate inimeste nimed, et piisab inimeste arvust, kes korteris elab.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt ei ole majaelanike registri pidamine kohustuslik. Sellise registri pidamise eelduseks saaks olla vaid reaalne vajadus/kasu, millist olukorda KrtS-ist tulenevalt tekkida ei saa.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ üldkoosolek saab ette dikteerida, millised veemõõturid korterisse tuleb paigaldada või on see korteriomaniku otsustada?30.05.2019
Kas korteriühistu üldkoosolek saab ette dikteerida, millised veemõõturid ühistu liikmed oma korterisse peavad paigaldama või on korteriomanikul õigus jõukohased veearvestid ise valida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanik võib keelduda veemõõtja vahetamisega seotud kulusid kandmast juhul, kui kulude kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Siinjuures on oluline lisada, et korteriühistu ei ole kohustatud tegema otsuseid odavaima pakkumise kasuks. Samuti on veearvestite valik korteriühistu pädevuses.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kanalisatsioonitorude püstak on korteriomanike või ühistu korrastada?30.05.2019
Tere,
On plaanis teha vannitoa remont ja seoses sellega on tarvis välja vahetada ka vana malmist kanalisatsioonipüstak. Oma teadmiste järgi on ühiskasutatavad püstakud korteriühistu omand ja peaks tervel majal need välja vahetama, aga ühistuesimees keeldub seda tegemast, kuna väidab, et kõik mis on korteris sees, tuleb korteriomanikul oma kulude ja kirjadega välja vahetada.
Kuidas toimida siis?
On plaanis teha vannitoa remont ja seoses sellega on tarvis välja vahetada ka vana malmist kanalisatsioonipüstak. Oma teadmiste järgi on ühiskasutatavad püstakud korteriühistu omand ja peaks tervel majal need välja vahetama, aga ühistuesimees keeldub seda tegemast, kuna väidab, et kõik mis on korteris sees, tuleb korteriomanikul oma kulude ja kirjadega välja vahetada.
Kuidas toimida siis?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas registrist maa olevat autot võib suvaliselt aastaid parklas hoida?29.05.2019
Tere. Meie korteriühistu kasutatavas linnale kuuluvas parklas seisab juba mitu aastat tühjade kummidega auto. Ruumi on parklas vähe ja leidsime auto omaniku. Palve peale auto teisaldada, vastas omanik, et auto on registrist maas ja ta võib seda parkida seal kaua tahab. Kas seaduse järgi on mingi regulatsioon sellistele "surnud" autodele?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.
Küsimus: Milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest?28.05.2019
Tere.
Juba aastaid on juttu olnud, et vahtraleht kaob igavikku aga vist pole veel seaduseks tehtud mistõttu on Eesti kahjuks ainuke riik Euroopas kes eksamid edukalt teinud ja liiklusesse lubatud juhte kuidagi sildistab.
Seega küsiks, et milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest, kas selle eest saab hoiatuse, kiirmenetluse korras trahvi või on see lausa kuritegu?
Kas see mõjutab hiljem ka lubade ümber vahetamist?
Juba aastaid on juttu olnud, et vahtraleht kaob igavikku aga vist pole veel seaduseks tehtud mistõttu on Eesti kahjuks ainuke riik Euroopas kes eksamid edukalt teinud ja liiklusesse lubatud juhte kuidagi sildistab.
Seega küsiks, et milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest, kas selle eest saab hoiatuse, kiirmenetluse korras trahvi või on see lausa kuritegu?
Kas see mõjutab hiljem ka lubade ümber vahetamist?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui palju peab lapse isa maksma, kui määratud kohtu poolt 160€ elatist, hetkel maksab 200€, elatise miinimum on 270€?27.05.2019
Tere
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtivat alampalka, s.o 2019. aastal väiksem kui 270 eurot.
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama, tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas viibimiskoha määramine tähendabki, et lapsega saab kohtuda ainult lapse kodus?27.05.2019
Kohtumäärusega on lapse isal hooldusõigus piiratud lapse viibimiskoha osas. Vanemad elavad lahus. Kokkuleppe algne mõte oli, et ema saaks üksinda koos lapsega probleemideta välismaale puhkusereisile minna. Nüüd aga keelab lapse ema lapsel isaga kohtumist isa elukohas, mis asub samas linnas lapse elukohaga ning nõuab, et lapse isa kohtuks lapsega vaid lapse kodus. Isa juures saaks laps mängida ka isa teiste lastega. Lapse ema väidab, et viibimiskoha ainuotsustusõigusega on tal õigus lapse asukohta sel moel määrata. Kas viibimiskoha määramine seda tähendabki?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on tal õigus ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskoht (praktikas eelkõige lapse püsiv elukoht), kuid samas ei tohi ta teha lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mis tähendab seda, et üldjuhul on lahus elaval vanemal täielik õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib, kui laps parasjagu temaga viibib ja samuti seda, milliseid tegevusi nad ette võtavad (ilmselgelt peavad need olema lapsele sobilikud ega tohi teda kuidagi kahjustada). Antud situatsioonis tundub lapse ema poolt seatud piirang põhjendamatu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigus lõpetada alimentide maksmine lapse täisealiseks saamisel või peab maksma gümnaasiumi lõpetamiseni?27.05.2019
Tere. Kui laps saab enne gümnaasiumi lõpetamist 18-aastaseks, kas siis on elatist maksval vanemal õigus lõpetada alimentide maksmine või on tal siiski kohustus maksta ka täisealiseks saanud lapsele elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamist tuleb anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand