Õigus

Tere!

Kui lapse emale kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on tal õigus ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskoht (praktikas eelkõige lapse püsiv elukoht), kuid samas ei tohi ta teha lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mis tähendab seda, et üldjuhul on lahus elaval vanemal täielik õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib, kui laps parasjagu temaga viibib ja samuti seda, milliseid tegevusi nad ette võtavad (ilmselgelt peavad need olema lapsele sobilikud ega tohi teda kuidagi kahjustada). Antud situatsioonis tundub lapse ema poolt seatud piirang põhjendamatu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ülalpidamist tuleb anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise suuruse muutmiseks tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, üürniku kaasomandi kasutamisega seotud õigused sätestatakse üürilepinguga. Juhul, kui üürileping näeb ette korteriomandi kaasomandisse kuuluval maal asuva parkla kasutamise õigust, siis on mõistlik esitada vastav nõue korteriomaniku vastu. Seda põhjusel, et korteriühistu hindab antud olukorda korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes, mis ei pruugi antud olukorras olla rikutud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Võlaõigusseadus ei sea peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise tingimuseks, et eelnevalt peab võlausaldaja võlgnikule võlgnevust olema meelde tuletanud. Tarbijast võlgniku puhul kehtib erand, mille kohaselt ei tohi esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda rohkem, kui 15 eurot ning kummagi järgneva kahe kirja eest rohkem, kui 5 eurot. Sissenõudekulude kogusumma ei või ületada 30 eurot, kui võlausaldaja nõue ei ole suurem, kui 500 eurot. Eraparklate puhul puudub täpsem regulatsioon trahviotsuse esitamise ja saatmise kohta ja üldjuhul on info esitatud parkimistingimuste tahvlil parklas. Uurige, kas ja mida on seal trahviotsuse edastamise kohta kirjutatud.

Võite proovida esitada parkimisettevõtjale vaide ja taotleda sissenõudmiskulude tasumisest vabastamist argumendil, et trahviotsus on jäänud kätte toimetamata.

Tere, kui kasutuskord ei näe eraldi sissepääsu rajamis õigust ette, siis ei ole selle rajamine ilma kaasomanike kokkuleppeta lubatud. Kaasomandis oleva kinnisasja omanike vahelisi suhteid reguleerivad asjaõigusseaduse paragrahvid 71-79.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõige 1 sätestab, et lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Ülalpidamiseks on lapse isa kohustatud olukorras, kus lapseootel naine ei ole ise võimeline ennast ülal pidama (st tal puuduvad endal rahalised vahendid ja võimekus sissetuleku teenimiseks). Ülalpidamise suurus oleneb lapseootel naise põhjendatud vajaduste suurusest ja ka ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslikust olukorrast.

Ülalpidamise andmise osas peaksid pooled omavahel kokkuleppele jõudma - kui see ei õnnestu, määrab ülalpidamiskohustuse suuruse naise hagi alusel kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.

Teadmata kardi tehnilisi parameetreid (võimsus, valmistajakiirus), ei oska ma vastust sellele küsimusele anda. Küsimus on, kas sõiduk vastab mootorsõiduki parameetritele. Kui jah, siis peab see olema registreeritud, kindlustatud, tehniliselt ülevaadatud e. vastama kõikidele vastava tüübi mootorsõidukile esitatavatele nõuetele. Mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h. Kart võib kvalifitseeruda mopeedina. Mopeedid peavad olema registreeritud ja nende juht peab omama vähemalt AM kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta on sündinud peale 1993.a 1. jaanuari.

Ühinemisleping tuleb sõlmida notariaalselt (ÄS prg 32 prim lg 3 p 1). Ühendavale eraisikule kohaldatakse ÄS-is sätestatud ühendava osaühingu sätteid.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee