Õigus

Saan aru, et elatise miinimum on täna pool miinimumpalka, kuid kas see summa mida nõuda saab on seotud ka kuidagi suhtluskorraga? St kui lapsed viibivad osa ajast ka selle vanema juures, kellelt elatist nõutakse? Kas elatise summa vähenemiseks peab olema kohtus määratud suhtluskord? Kas siinkohal loeb ka kohtulik kompromiss?
Kas tagasiulatuvalt on võimalik nõuda ka enam kui aasta elatist? Kui jah siis lühidalt milline oleks positiivse lõpplahendiga protsess?

Tere!
Kui lapse teine vanem rikub suhtluskorda ajal, kui laps viibib tema juures (seadistab telefoni režiimile, kus eemal viibival vanemal pole võimalus lapsega ühendust saada, kuigi kohtumääruses on kirjas, et ei tohi keelata eemal viibiva vanema suhtlust lapsega) ja rikub suhtluskorda, koostööd mitte tehes (k.a. meilidele vastamine), kas last kasvataval vanemal on õigus keelduda suhtluskorra täitmisest (lapse huve arvesse võttes)?

Tere
Lahutasin abielu aasta tagasi ning seejärel müüsime ära oma ühisvara ehk maamaja. Kuna mina kolisin lastega oma vanemate juurde, kuid eksmehele oli vaja uut elukohta, siis sai ta majamüügist saadud raha endale ja ostis selle eest korteri. Minu soov oli, et korter vormistatakse meie mõlema nimele, kuna pool maamaja müügist saadud raha oli siiski ju minu. Sellega polnud endine kaasa nõus, kuid suusõnaliselt kinnitas mitmeid kordi, et pool korterit on minu ja kui kunagi selle maha müüb, siis annab pool rahast minule. Nüüd ongi olukord selline, et eksmees pani korteri müüki, kuid minule ei plaani sealt midagi anda. Kas mul on veel mingitki võimalust temalt mulle kuuluvat osa kätte saada või pean leppima, et olen oma naiivsuse ja liigse usaldamise tõttu kõigest ilma?

Kui ma soovin lapse isalt 270 eurot elatist, kas ma pean kohtus seda kuidagi tõendama või ei pea?

Tere,
abikaasaga koos oldud 10a - neist 8 ametlikus abielus. Tänaseks päevaks on naispool leidnud uue silmarõõmu ja nõuab lahutust. Peres kasvab kaks väikest tütart (üks 3a ja teine 8a)+15-aastane noormees naise eelmisest abielust. Koos on soetatud pool aastat tagasi kaunis maja. Kui suur on tõenäosus, et mina kui isa saaksin ühe või mõlemad lapsed endale juurde jätta? Naispoole plaan on maja müüa ja saadud raha eest soetada uus elamispind-mina teen kõik endast võimaliku, et saada maja enda nimele kuna sinna pandud palju energiat ja vaeva ning hinge. Juhul kui see õnnestub kas perenõustaja või kohus arvestaks selliste argumentidega, et lapsel/lastel oleks ju parem isa juures kuna ei peaks koole ega lasteaeda jälle vahetama - on tekkinud uued sõbrad, on tekkinud kodutunne! Naise eelmine abielu jooksis karile ja toonane lahutus oli inetu ja toimus palju sopaloopimist kohtu kaudu. Hetke seisuga kahjuks laste osas kokkuleppet me saavutanud pole kuna naine "raiub", et lapsed peavad kasvama emaga ja ma ei saaks hakkama - ise olen kindel, et saaksin suurepäraselt hakkama kuna lapsed mulle kallid ja armastan neid. Naise pakutud nö "nädalavahetuse" isa variant ei meeldiks mulle-tahaksin rohkem aega lastega veeta. Tean, et kindlasti tekiks siin probleemid logistilised kuna antud hetkel pole selge kuhu naine lastega plaaniks üldse kolida. Kas antud hetkel on eesti praktika selline, et isa ikkagi lõpuks tõmbabki nö "kõrvad lönti" ja peab leppima olukorraga või mis oleksid soovitused nö laste eest võidelda?
Veel oleks küsimus ühisvara osas, kui naine on soetanud abielu jooksul näiteks päris kalli hobuse endale, kas loom läheb samuti ühisvara alla? Lisaks on tal kindel plaan välja kolides võtta võimalikult palju mööblit ja asju endale - viitab raudselt sellele, et lapsed jäävad ju temaga.
Ehk oskate anda soovitusi kuidas edasi käituda.
Tänud ette.

Aastal 2016 valiti meil kolmeks aastaks juhatus. Kuid aastal 2018 muutus KÜ seadus. Kas sellega seoses ka algas juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale? Nimelt, kui vaadata sellist kohta nagu teadmik.ee, siis seal näitab, et juhatuse liige on ametisse asunud aastast 2018 jaanuaris? Seega millest peame lähtuma?

Tere,
Korteriühistu mõtles välja, et tuleb võtta laenu fassaadi ja katuse renoveerimiseks summas 1600000 eurot, Kredexi osalusega 1200000, mis teeb igakuiset tagasimakset peaaegu 2 eurot ruutmeetri kohta (eeldusel, et euribor on 0). Kuidas saab seda vältida? Täna tuleb üldkoosolek sel teemal ja karta on, et otsus saab vastu võetud.

Tere,

Sooviksin teada, kas vana, kuid renoveeritud korteri ostmisel on ostjal õigus esitada peale ostu-müügi lepingu sõlmimist pretensioone korteri seisu osas? Kas ja mis olukorras võib ostja nõuda müüjalt vigade likvideerimist? Milliseid vigu loetakse varjatud/peidetud vigadeks? Näiteks, kui põrand hakkab kriuksuma loomulikust kulumisest või kui vannitoa vuugivahed määrduvad, lae äärtesse tekivad mõrad jne, kas müüja on kohustatud tegelema kõikide korteris ilmnevate vigadega, mis tekivad teatud perioodi jooksul?
Kuidas saab korteri müüja end seadustega kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?

Tänades

5-korruselise paneelmajas hakatakse küttesüsteemi rekonstrueerima, kuna majas on paljudes korterites ettenähtust suurem radiaatori ribide arv ja maja külgedel asuvad korterid külmetavad. Majas on 45 korterit. Uues projektis on arvestatud radiaatorite võimsust vastavalt korteri asukohale, aga majahaldur otsustas, et annab 300W võimsust juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud või 2 korterit kokku ehitanud (enamus keskmised korterid). Neid on 9 korterit. Kas teised korterid peavad sellega leppima?

Tere!
Töötan tehases mille territooriumi sissepääsemiseks kasutan sissepääse (kirjutatud välja minu auto reg.numbrile).
Aeg ajalt (sõltub vahetusest ning inimesest kes vahetusel töötavad) toimub minu auto "kontroll". S.t. et kui sõidan tehase territooriumist välja siis enne kui minu ees tõstetakse tõkkepuu, valvur tuleb, et minu auto pakiruumi avada ning vaatab mis mul seal on. Selline kontroll ei ole kirjutatud meie ettevõtte reeglite sisse ning ma ei ole alla kirjutanud mitte mingeid dokumente et olen kohustatud.
Kui seaduslik selline kontroll on?
(Küsin mitte seetõttu et tahan midagi varastada :) kuid näen, et üks ja sama valvur kogu aeg kiusab mind ning püüab kasutada igasugust võimalust et mulle mingit mürgist märkust teha või peatuda).

Lugupidamisega