Õigus
Küsimus: Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?06.05.2019
Tere!
Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?
Kas on võimalik abielus omandatud ühisvara (kinnistu) poolte vastastikul nõusolekul tunnistada ühe poole isiklikuks varaks enne abielu lahutust, kui teine pool elab Ameerikas ning ei saa Eestisse tulla?
Kui seda peaks notariaalselt kinnitama, milline Ameerika notaridest on Eestis aktsepteeritav sellises olukorras?
Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?
Kas on võimalik abielus omandatud ühisvara (kinnistu) poolte vastastikul nõusolekul tunnistada ühe poole isiklikuks varaks enne abielu lahutust, kui teine pool elab Ameerikas ning ei saa Eestisse tulla?
Kui seda peaks notariaalselt kinnitama, milline Ameerika notaridest on Eestis aktsepteeritav sellises olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ameerikas tehtud kohtulahend Eestis legaliseerimist ei vaja.
Abieluvara lepinguga on võimalik abielu ajal määrata ühisvara ühe abikaasa lahusvaraks. Kui ühel abikasadest ei õnnestu Eestisse tulla, peab ta esitama lepingu sõlmimiseks vastavasisulise notariaalselt kinnitatud avalduse. Täpsema informatsiooni ja abi saamiseks pöörduge palun mõne Eesti notaribüroo poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui mult nõutakse laste elatusraha, siis kes ja kuidas kontrollib kuhu ja kuidas seda kasutatakse?06.05.2019
Kui mult nõutakse laste elatusraha, siis kes ja kuidas kontrollib kuhu ja kuidas seda kasutatakse? Kas tasutud summa ikka jõuab ka lasteni? Näiteks, kui summa saaja ostab selle summa eest käekoti, kas lapse paneb siis käekotti?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei ole elatist saaval vanemal kohustust esitada kalkulatsioone ega tõendeid elatisraha kasutamise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lühike on päevades lühiajaline välisriigi külastus milleks ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?06.05.2019
Tere!
Kui pikk või lühike on lühiajaline välisriigis viibimise aeg päevades mil ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut reisimiseks alaealisele lapsele, kui vanematel on ühine hooldusõigus. (Teie kiri allpool). Millisest seadusest või sättest see tuleneb ja kas kehtib vaid EU või välisriigis üldse. Kas 10 päeva on pikk või lühiajaline välisriigi külastus?
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.
Parimate soovidega
Kui pikk või lühike on lühiajaline välisriigis viibimise aeg päevades mil ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut reisimiseks alaealisele lapsele, kui vanematel on ühine hooldusõigus. (Teie kiri allpool). Millisest seadusest või sättest see tuleneb ja kas kehtib vaid EU või välisriigis üldse. Kas 10 päeva on pikk või lühiajaline välisriigi külastus?
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Konkreetset päevade arvu ei ole seadusega sätestatud, kuid praktikas on välja kujunenud seisukoht, et puhkusereisi pikkuseks, mis ei vaja teise hooldusõigusega vanema nõusolekut, on kuni 2 nädalat.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud?06.05.2019
Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud? Kuidas suhtuda DVD karpidele kirjutatud hoiatustesse, mis keelavad filmi või plaadi edasimüümise ja levitamise? Kas antud juhul rakendub Autoriõiguse seaduse § 62(4), millega levitamisõigus pärast esmamüüki lõpeb?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Filmide kohta on Autoriõiguse seaduses eraldi säte, millest tuleb lähtuda. § 731 ütleb, et filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
Küsimus: Kuidas peaksin tõestama tekkinud kahju, kui rentnik taastas puudulikult välja monteeritud köögimööbli?06.05.2019
Tere,
Tähtajalise rendilepinguga rentnik lammutas omavoliliselt minu köögimööbli ja asendas selle enda omaga. Minu detailid viskas õue ja need riknesid. Esitasin talle nõude köögimööbel taastada ja midagi ta tegi, aga see ei ole samaväärne.
Milliste dokumentidega ma peaksin nüüd tõestama tekkinud kahju? Kui kaua on mul aega nõude esitamiseks peale ruumide üle andmist?
Tähtajalise rendilepinguga rentnik lammutas omavoliliselt minu köögimööbli ja asendas selle enda omaga. Minu detailid viskas õue ja need riknesid. Esitasin talle nõude köögimööbel taastada ja midagi ta tegi, aga see ei ole samaväärne.
Milliste dokumentidega ma peaksin nüüd tõestama tekkinud kahju? Kui kaua on mul aega nõude esitamiseks peale ruumide üle andmist?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teil on võimalus esitada kahju hüvitamise nõuet. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai.
Küsimus: Kas garaažiühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete - või on tarvilik kõigi ühistu liikmete häälteenamus?05.05.2019
Tervist
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?
Ette tänades
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistusse kuuluvad rohkem kahe kinnisasja korteriomanikud, siis jätkab ka mitme kinnisasja valitsemiseks loodud korteriühistu, peale ühe kinnisasja eraldumist, oma tegevust. Selle juhatuse liikmed või teiste kinnisasjade korteriomanikel ei ole eraldusmist takistada võimalik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas on võimalik korteriühistul seaduslikult ühe elaniku ühistu alale ladustatud vanast mööblist lahti saada?03.05.2019
Üks naaber on otsustanud KÜ kinnistul ladustama hakata igasugust sodi. Tegu on ilmselge kiusuga kuna ühistu paigaldas hoovi väikese terrassi koos laua ja toolidega. Kuidas on võimalik meil seaduslikult selles sodist vabaneda (peamiselt kasutuskõlbmatu mööbel)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sellises olukorras on korteriühistul õigus nn sodi eemaldada ning sellega seotud kulud korteriomaikult sisse nõuda.
Korteriomanik korrale kutsumisel võib abiks olla ka meeldetuletus selle kohta, et KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on korteriomandi võõrandamisnõude aluseks (vt KrtS § 32 lg 2 p1).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan teha A-kat lube, kuna juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ja B-kat teha ei saa?02.05.2019
Tere!
Juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seadusesilmad tegid oma tööd. Nüüd nagu ma aru saan ei saa ma teha lube aastaaega, aga kas see kehtib ainult b-kategooriale ja saan teha A1-kategooria lube? Või kehtib see mõlemale kategooriale.
Juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seadusesilmad tegid oma tööd. Nüüd nagu ma aru saan ei saa ma teha lube aastaaega, aga kas see kehtib ainult b-kategooriale ja saan teha A1-kategooria lube? Või kehtib see mõlemale kategooriale.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuna lapse isa mulle võlgu pole otseselt, siis kas kohtus määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?02.05.2019
Mul oli lapse isaga suusõnaline kokkulepe, et maksab minimaalset elatist mis seaduses kirjas, kõik oligi ok kuni hakkas ta uus elukaaslane nõudma minuga kokkusaamist. Ütlesin, et mul pole temaga last ja mul pole temaga mitte millegist rääkida, seepeale sain sõnumi, et enne elatist ei saa kui pole tema uue naisega rääkinud. Nüüd saatsin kohtusse paberid, et ametlikult talle need määrataks.
Kuna ta mulle võlgu ju pole otseselt, siis kas määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?
Kuna ta mulle võlgu ju pole otseselt, siis kas määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus lapse isalt elatise välja. Kui lapse isa ei ole tasunud elatist kasvõi ühe kuu eest, on see juba alus kohtusse pöördumiseks.
Seejuures on võimalik nõuda elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, kuni 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan läbi kohtu nõuda, et isa veedaks lapsega rohkem aega?02.05.2019
Lapse isal on lapse heaolu nimel süda siiski õiges kohas. Kuid väidab, et tal on nii kiire ja raske oma ajaga juba, et tal on vahest ainult 1 nädalavahetus aega temaga koos olla. Vahest kaks. Kuid mina soovin enda heaolu jaoks ning ka lapse, et see koosveedetud aeg oleks vähemalt nädal aega järjest. Elab ta elukaaslasega kahekesi, käib ühe koha peal tööl ja olen korduvalt palunud, et ta panustaks rohkem, sest ma ei pea seda tegema üksi. Olen ka mitmeid kordi teinud ettepaneku, et kui võtaks lapse enda juurde poole ajast või sinna lähedalegi, siis ma ei taha elatisraha, sest siis ma saan ise lisatööd teha, oma ajast.
Siis kas on võimalus läbi kohtu temalt nõuda seda E-P lapsega koosolemise aega ühes kuus vähemaltki?
Aitäh!
Siis kas on võimalus läbi kohtu temalt nõuda seda E-P lapsega koosolemise aega ühes kuus vähemaltki?
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on õigus pöörduda kohtusse isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, aga märgin ära, et kohus peab üldjoontes põhjendatuks sellist suhtlemiskorda, kus lapsel on üks kindel kodu ja regulaarne võimalus lahus elava vanemaga suhelda. Kui laps on juba koolilaps, võib tema jaoks olla ülemäära koormav niivõrd pikalt oma kodust eemal olla, seejuures vedada isa juurde kaasa ja seejärel tagasi koju terve nädala kooliasjad. Pigem võib olla lapse huvides see, kui ta saab veeta isaga kaks pikka nädalavahetust kuus ja pool kõikidest koolivaheaegadest (see on ka tavapärane kohtupraktika).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand