Õigus

Tere!

Kui korter on soetatud enne 01.01.2015, võib abikaasa korterit oma lahusvarana müüa/kinkida ega vaja selleks Teie nõusolekut.

Kui olete abielu ajal ühiselt korterit parendanud, võib Teil olla abikaasa suhtes hüvitisnõue, kuid omandiõigus jääb ikkagi samaks ehk siis tegemist on abikaasa lahusvaraga, mida ta võib ise käsutada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse isalt on elatis välja mõistetud konkreetse summana (100 eurot) ja summat pole seotud alampalga muutumisega, ongi lapse isa elatise summaks 100 eurot ja kohtutäitur temalt rohkem sisse nõuda ei saa. Elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani tuleb uuesti kohtusse pöörduda ja kohus suurendab elatist alates kohtusse pöördumisest, mitte tagasiulatuvalt.

Kui elatis on välja mõistetud alampalgaga seotult, tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab sisse elatisvõlgnevuse (summad, mis on makstud vähem kui elatise miinimumäär ette näeb).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Teenuse osutamise lepinguid, nt töövõtuleping, käsundusleping jm, reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). Töölepingut reguleerib töölepingu seadus (TLS). Selgitame alljärgnevalt töölepingu ja võlaõigusliku lepingu erinevusi otsustamaks, millise lepinguga antud juhul tegemist on.

Kui teenuse osutamise leping vastab oma sisult töölepingule, siis on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda töösuhte tuvastamist ning töösuhtest tulenevaid õiguseid (nt puhkusetasu, ületunnitöötasu jms).

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 toovad esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Töö tellijale on kõige olulisemaks kriteeriumiseks töö lõpptulemus, st töö tellijal ei ole oluline aeg ja koht, kus töö sooritatakse.

Kohtud on mitmel korral leidnud, et töölepingu ja võlaõigusliku lepingu olulisemaks erinevuseks on teenust osutava isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Kui isik on oma tegevuse korraldamisel vabam ja saab ise määrata, kuidas ta täpselt teenust osutab, pidades samal ajal kinni teise lepingupoole juhistest, on tema sõltuvusaste võrreldes töölepinguga väiksem ning tegemist saab olla võlaõigusliku suhtega.

Nt kui teise lepingupoole tegevuseks on käsitöö tootmine, siis on temaga võimalik sõlmida nii tööleping kui töövõtuleping. Töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele, sh töökorraldusreeglitele, töötab graafiku alusel ja saab perioodilist tasu. Teenuse osutamis lepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus isik osutab teenust, nt valmistab käsitööehteid kindlaks kuupäevaks oma ruumides ja oma vahenditega ning kokku on lepitud töö kriteeriumites.

Kui töötajaga on sõlmitud teenuse osutamise leping, kuid töötaja leiab, et oma sisult vastab see töölepingule, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda töösuhte tuvastamist. Sellisel juhul peab töötaja tõendama, et töö sisu vastas töölepingu tunnustele. Tõenditeks sobivad mh töögraafikud, kirjavahetused tööandjaga jms.

Teie kirjeldatud olukorras ei saa võlaõiguslikku lepingut sõlmida põhjusel, et tegemist on asendajaga. Selleks on ette nähtud tähtajaline tööleping teise töötaja asendamise ajaks. Kui tehtava töö kriteeriumid vastavad töölepingu tunnustele, siis on tegemist töölepinguga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus, keda on tarvis hooldada, töötaja enda haigestumine, mis ei võimalda kokkulepitud töö tegemist jätkata vms sündmus. TLS § 91 lg-t 3 kasutatakse juhtudel, kus töösuhe ei saa enam ühtegi päeva jätkuda ning töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata ehk ütleb töösuhte üles n.ö päeva pealt. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama. Samas ei ole keelatud järgida etteteatamistähtaega (üldjuhul teatatakse siiski ette vähem kui 30 kalendripäeva).

Teie kirjeldatud olukorras tuleb hinnata, kas kuna hooldamise vajadus teatavaks sai, kas tegemist on erakorralise asjaoluga, mida Te ei saanud ette näha või on tegemist olukorraga, mis ei ole ootamatu ja ettenägematu ning Teil on võimalik oma tulevasi elumuutusi aegsasti planeerida ehk järgida 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Euroopa linnades üsna tavaline pilt. Eestis reguleerib olukorda LS § 188 lg 7, mille kohaselt, kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus.

Leppetrahvide osas määravad leppetrahvide korduvuse parkimiskohal kehtivad parkimistingimused.

Ka uued autod satuvad liiklusõnnetustesse - autoga selline risk paraku kaasneb.

LkindlS § 26 lg 9 kohaselt hüvitatakse sõiduki väärtuse vähenemisest tekkinud kahju juhul, kui sõiduk sai kindlustusjuhtumis raskelt kahjustada ja kahjustatud isik nõuab sõiduki taastamise mõistlike kulutuste hüvitamist. Sõiduk on raskelt kahjustatud, kui selle taastamise kulud ületavad 50 protsenti sõiduki turuhinnast ja taastusremont hõlmab kandevkere või raami kuju taastamist olulises ulatuses.

Seega selleks, et kindlustuselt nõuda sõiduki väärtuse vähenemist, tuleb välja selgitada, kas esinevad eelkirjeldatud asjaolud.

Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis on sõiduki väärtuse vähenemine vaieldav. Lõpuks koosneb sõiduk osadest, mis on vahetatavad. Selleks, et uuel sõidukil garantii säiliks, vahetatakse tavaliselt kahjustunud osad uute vastu. Seega koostatakse sõiduk uuesti ja peale kvaliteetset remonti on see samaväärne õnnetuseeelse sõidukiga. Seega teoreetiliselt väärtuse vähenemisest rääkida ei saa.

Küll võib kõne alla tulla ostuhuvi vähenemine liiklusõnnetuse märkega sõiduki puhul, aga sellise asjaolu alusel hüvitise nõudmine eeldab, et a) soovite sõidukit kohe müüa (hilisema e. kasutatud sõiduki müügi puhul ei pruugi varasem osalemine LÕ-s olla ostuhuvi vähendav asjaolu) ja b) olete tõendanud, et sõidukit ei õnnestu müüa hinnaga, mida saab küsida liiklusõnnetust mitteläbinud sõiduki puhul.

LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Ka parkimiskohale jõutakse sõites. Lisaks reguleerib parkiva sõidukiga seotud ohutust LS § 29 lg 2, mis ütleb, et sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Lisaks on ka üldnorm - LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Seega tuleb parkida sõiduk selliselt, et see oleks viisakas ja arvestav ka teiste liiklejate suhtes. Samuti tuleb käituda pargitud sõidukite uksi avades kitsastes oludes. Tõepoolest ei sätesta seadus seisva sõiduki (ega ka sõitva sõiduki) ohutu külgvahe suurust ning see on iga kord konkreetse juhi otsustus, mille ta teeb asjaolude pinnalt. Tulemuseks peab olema teiste liiklejatega arvestav olukord.

Sama kehtib juhul, kui parkimiskohti tähistavad jooned. Kui parkimiskohti tähistavaid jooni sõiduteel ei ole, tuleb lähtuda sõidukite parkimist reguleerivatest teistest normidest, mh LS § 20 lg 3, mille kohaselt tohib asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest.

Tere, järelevalvet korterelamute ohutuse üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kuhu tuleks antud olukorras ka pöörduda. Kui ohuolukord peaks leidma kinnitust, siis peaks probleemi lahendamine toimuma korteriühistu kaudu.
Tervitades,
Andry Krass

Tere, seda, kui palju korteriomanikke peab korteriühistu põhikirja kehtetuks tunnistamise poolt hääletama, seadus otseselt ei reguleeri. Arvestades, et põhikirja muutmiseks peab selle poolt hääletama 2/3 korteriomanike üldkoosolekul osalevatest korteriomanikest, siis tuleks analoogia korras eeldada, et ka põhikirja kehetuks tunnistamise poolt peab hääletama 2/3 korteriomanike üldkoosolekul osalevatest korteriomanikest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Lapsendamisega seotud küsimustes nõustab ja abistab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond, palun pöörduge edasiste juhiste saamiseks nende poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand