Õigus

Tere!

Reeglina mõistetakse elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni (mõned vanemad otsused on teistsugused). Seega kui elatis on välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppebki sellega kohtulahendi kehtivus. Kui elatis on välja mõistetud ka täisealisele õppivale lapsele, kuid laps ei soovi mingil põhjusel isalt elatist saada, tuleb lapse isale avaldada, et laps ei soovi enam elatist saada, võimalusel teha seda kirjalikus vormis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja ja tööandja on töövaidluskomisjonis sõlminud kompromissi, siis on see pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui pooled on jõudnud kompromissini, mille kohaselt peab tööandja töötajale kompromissisumma üle kandma töötaja arvele, siis see tähendabki, et etteantud tähtaja jooksul peab töötaja arvelduskontole jõudma nimetatud summa. Kui tööandja seda teinud ei ole, on ta kompromissi tingimusi rikkunud.

Töötajal on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kes saab alustada täitemenetlust. Kohtutäituri kulude kohta saate täiendavad küsida pankrotihaldurite- ja kohtutäiturite kojalt (http://www.kpkoda.ee/).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30)

Tere, kohtulikult kinnitatud kokkuleppe mittetäitmise korral võib võlausaldaja algatada täitemenetluse, mille puhul nõuab korteriühistult võla sisse juba kohtutäitur.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Kehtiva korra kohaselt ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja esmase juhiloa esmakordsel taotlemisel sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Juhtimisõigus hakkab kehtima miinimumvanuse täitumisel e. juhiloa kehtivus määratakse piirvanuse täitumisega ka sellisel juhul, kui vajalikud eksamid õnnestub enne piirvanuse täitumist sooritada.

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt viimase poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamist töölepingu seaduse 4.peatüki sätete alusel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on töötaja süü tema kohustuste täitmisel. Varalise vastutuse kokkuleppe puudumine eelöeldut ei mõjuta. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega hooletusest kahju põhjustamise korral tuleb tööandjal kahju hüvitamise nõude esitamisel eelkirjeldatud asjaoludega arvestada.

Politsei mittekutsumine või politsei liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, kui selline teavitamine oli kohustuslik, võib kahju põhjustaja olukorda halvendada, kui politsei teavitamata jätmine halvendab kahju tekkimise asjaolude kindlaks tegemist. LS § 169 sätestab nõuded ja tingimused, millal juht peab liiklusõnnetusest politseid teavitama. Üks nendest olukordadest on, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja ei ole vastutuse küsimust sündmuskohal lahendanud ja kahju põhjustamise eest vastutavat isikut kirjalikult fikseerinud. Kahju saajaks antud juhul on siis sõiduki omanik ja kui tööandja pädevat esindajat õnnetuse ajal autos ei olnud või sellist isikut ei ilmunud ka hiljem sündmuskohale ja seetõttu ei olnud võimalik õnnetuse fikseerimise kirjalikku nõuet täita, oli kohustus juhtunust teavitada politseid.

Tegemist on mootorsõiduki juhtimisega vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest on ette nähtud esimesel kahel korral väärteovastutus LS § 10 lg 1 või 2 järgi. Karistada võib rahatrahviga kuni 800-1200 eurot (sõltuvalt teo kvalifikatsioonist) või arestiga kuni 30 päeva. Kolmanda sarnase rikkumisega kvalifitseerub tegu süstemaatiliseks juhtimisõiguseta juhtimiseks ja sellele järgneb juba kriminaalvastutus KarS § 423' järgi. Karistada võib rahalise karistusega või kuni 1 aastase vangistusega-

Tere,
Korter hakkab kuuluma lapse omandisse, mitte tema vanemate omandisse. Lisaks senikaua kuni korteriomanik on alaealine, selle korteriga seotud tehinguid saavad (vanemad kui seaduslikud esindajad) teha vaid kohtu eelneval nõusolekul. Seega kohtutäituri nõue korterile ei laiene.

Tere,
Müügilepingust tulenevad nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 esimese lause järgi kolme aasta jooksul korteri üleandmisest.

Tere, kaasomandi majanduskulud jagatakse korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele. Kuna kaasomand on tervik, ning see peab olema korras ka visuaalselt, siis ei saa sellega seotud kulusid seada kasutatavusest sõltuvusse. Õiglane on selline käitumine juhul, kui ühtemoodi heas korras hoitakse kogu kaasomandit, mitte üksnes seda osa, mis suuremale osale korteriomanike silme all asub.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Elatislahendi muutmiseks tuleb pöörduda elatise suuruse muutmise hagiga kohtu poole. Hagiavalduses tuleb kirjeldada, kuidas on asjaolud võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt tasuma ei pea. Võimalusel soovitan hagiavalduse koostamisel kasutada juristi abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand