Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis aja jooksul ma kohtus saan väärteomenetluse otsuse vaidlustada, kas 15 päeva peale otsuse kätte saamist?10.04.2019

Tere, Juhtisin sõidukid, millel juba kolm nädalat puudus tehnoülevaatus. Sõidukil ei esinenud ohtlikke rikkeid ega puudusi ning liikusin sellega remonditöökotta, et vahetada termostaat ning teha ära korraline hooldus, peale mida plaanisin minna tehnoülevaatusele.
Remonditöökotta sõites jäin vahele korravalvuritele. Minu selgitused neid ei huvitanud ning mind kutsuti nende sõidukisse, kus pakuti esialgu lühimenetlust või kiirmenetlust. Kuna ei olnud nõus lühi- ega kiirmenetlusega, siis koostati mulle väärteoprotokoll.
Samal päeval sai sõiduk parandatud ning ülejärgmisel päeval läbisin märkusteta tehnoülevaatuse.
Plaanisin väärteoasjas esitada vastulause, kuid viiendal päeval peale protokolli koostamist sain teate, et e-toimik keskonnas on mulle koostatud otsus, ning minule on määratud rahatrahv. Olin parajas segaduses, kuid otsustasin siiski vastulause esitada. Kuna e-keskkonnas vastulauset ei olnud võimalik esitada, siis saatsin vastulause ametniku e-postile ning igaks juhuks toimetasin ka füüsiliselt kohale. Nüüd siis sain ametnikult e-posti teel vastuse: "Kuna otsus on juba tehtud siis vastulauset mina rahuldada ei saa, soovi korral pöörduge palun kohtusse"
Kas antud juhul on tegemist menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega?
Protokollil on märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kätte saadav alates 21.04.2019, kuid otsuse sain kätte 27.03.19. Mis aja jooksul ma kohtus saan vaidlustada kas 15 päeva peale otsuse kätte saamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsusele on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus kohtusse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Selleks kuupäevaks on väärteoprotokolli kantud kuupäev. Võimalike ootamatuste vältimiseks soovitan siiski üsna koheselt hankida kohtuvälise menetleja käest väärteoasja toimiku koopia ja lasta see juristil üle vaadata.
 

Küsimus: Kas saan autol ka paar kuud varem tehnilise ülevaatuse ära teha?10.04.2019

Tere, kui mu autol on 5 numbrimärgi lõpus ja ülevaatus saab läbi siis juuli kuus, kas on võimalik ka juba praegu ehk aprillis ülevaatus ära teha ja millal hakkab kehtima uus ülevaatus kas siis aprillist või ikkagi juulist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Täna numbrimärgi numbrite alusel üldjuhul enam ülevaatuse aega ei määrata. Ülevaatuse tähtajad on seotud esmaregistreerimise või viimase ülevaatuse tähtaegadega. Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele kahe kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse see korralisele ülevaatusele esitatuks määratud ajal. Järgmise korralise ülevaatuse aeg arvatakse määratud ajast alates. Samuti ei muutu sõidukile varem määratud korralisele ülevaatusele esitamise kuu, kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele järgmise kahe kuu jooksul pärast ülevaatuse lõppemist.
 

Küsimus: Kas on mingisugune võimalus eksamid varem ära teha või saab alles pärast karistuse lõppu registris eksamiaega taotleda?09.04.2019

Olen lugenud siit erinevaid vastuseid, kuid ei ole midagi kindlat enda jaoks leidnud. Sestap otsustasin teilt nõu küsida.
Eelmine aasta (2018) juunis jäin vahele juhilubadeta rolleri juhtimisega. Trahvi maksin järgmine päev ära, seega aasta peale seda peaks karistus registrist kustuma. Nüüd aga olen läbi teinud autokooli ning vaja arki minna. Kas on mingisugune võimalus eksamid varem ära teha või saab tõesti alles pärast karistuse lõppu registris eksamiaega taotleda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistatuse olemasolu takistab LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist. Juhtimisõiguse taotlemist see ei takista. Enne karistusandmete kustutamist Teile esmast juhiluba lihtsalt ei väljastata ja juhtimisõigust ei omistata. Eksamitele registreerimine käib tavalises korras. Üksikasjalikumat infot eksamitele registreerumise kohta saate Maanteametist.
 

Küsimus: Kuidas loobuda vanemlikest õigustest, et laste ema uus mees saaks lapsed lapsendada ja neid kasvatada?08.04.2019

Tere
Ei ela enam laste emaga pea 10 aastat koos, temal uus pere ja lapsigi on lisandunud, tema elab eestis, mina soomes, laste ema soovib abielluda ja kogu pere üheks liita, mina olen nõus loobuma oma vanemlikest õigustest ja nõus ka sellega, et siis see isa kes reaalselt lapsi kasvatab ja keda ka lapsed aktsepteerivad saaks nad lapsenda, aga mida ma selleks tegema pean, mõistus on otsas, notar mulle sellist paberit ei väljasta jne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapsendamisega seotud küsimustes tuleb kõigepealt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole, sealsed spetsialistid oskavad Teid vajalikes küsimustes nõustada ja abistada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minial on millalgi uuesti õigus lapse hooldusõigust taotleda?08.04.2019

Kas lapse ema ehk minia saab taotleda hooldusõigust kohtu kaudu tagasi, kui ta kord kuus tunneb ainult huvi lapse vastu ja selle kahe aasta jooksul pole ta toetanud ega elatist maksnud, tööl ei käi ja kui leiab töö siis kaua ühe koha peal ei ole, kui vanemlikud õigused ära võeti, siis ta ise soovis lapsest loobuda, kuna oli noor ja ei osanud tahtnud lapse eest hoolitseda, tahangi nagu teada kas ühel päeval on tal õigus laps endale võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse emal on õigus pöörduda kohtu poole hooldusõiguse taastamiseks, kuid kas kohus sellise avalduse rahuldab, sõltub juba asjaoludest. Kui ema ikkagi lapse vastu huvi ei tunne, talle ülalpidamist ei anna ega oma ka regulaarset sissetulekut, ei pea ma seda eriti perspektiivikaks nõudeks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas eluga edasi minna, kui osa majaelanikke ei aktsepteeri juhatuse otsust katust remontida, aga maja hallitab?05.04.2019

Mida teha, kui omanikud lükkavad juhatuse ettepaneku tagasi, remontida lekkivat katust? Oletame, et osa omanikke saavad aru remondi vajalikkusest, kuid neid on vähem kui neid, kes remonti teha ei soovi. Omavahendeid ei jätku, tuleks pangast laenu juurde taotleda. Kas nii on õige, kui kindlustusfirma arve jagatakse hiljem nende omanike vahel, kes ei lase katust remontida põhjendades seda sellega, et kogume raha ja siis kunagi remondime? Korter hallitab, põrand pundub jne. Mis oleks õige?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, KrtS § 34 lg 3 kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue (näiteks kinldustusseltsi regressinõue), mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, esitama selle korteriühistu vastu, ning KrtS § 40 lg 1 kohaselt kannavad korteriomanikud vastava kulu vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
Korteriomanik, kes on teinud korteriühistu sees kõik endast oleneva kahju ärahoidmiseks, saab nõuda enda vabastamist kahjunõudega seotud kulust, vastavalt KrtS § 40 lg-le 3.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on mingi seadus või muu akt mis reguleerib olukorda, kas kõigil maja elanikel peavad olema võtmed (uksekoodid)?05.04.2019

Tere! Majas on elektroonilised võtmed, ukse koodi teab ainult esimees. Kas on mingi seadus või teine muu akt mis reguleerib sellist olukorda, kas maja elanikud peavad raudselt teadma ukse koodi (kõigil võtmed on olemas) või mitte?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sellist õigusakti, mis reguleeriks korterelamusse sissepääsu küsimuses toodud detailsusega, ei ole olemas. Seaduse mõttes on piisav, kui korterelamu elanikel on olemas korterelamusse vaba juurdepääs.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui maja saab eksabikaasaga jagatud peale minu uue abielu sõlmimist, kas minu nimele tulev maja on siis uus ühisvara?04.04.2019

Tere! Olen lahutatud. Kokkuleppel endise abikaasaga jäi mitmetel asjaoludel ühine vara (maja) lahutuse hetkeks jagamata. Kokkulepe on, et mina jään lastega majja elama, võtan laenu, et talle pool maja välja maksta ja maja laen ning maja kirjutame minu nimele. Praeguse seisuga on maja endiselt meie ühisvara, kuna maja dokumendid ei ole korras ja ilma selleta pangast laenu ei saa. Olen uuesti abiellumas mais 2019. Küsimus - kui maja saab eksabikaasaga jagatud peale seda kui minu uus abielu on juba sõlmitud, siis kas minu nimele tulev maja loetakse sel juhul minu ja uue abikaasa ühisvaraks (uue abielu varasuhteks saab varaühisus)?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Olen seisukohal, et kuivõrd Te omandate maja ainuomandiõiguse oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel, jääb maja Teie poolt kirjeldatud olukorras Teie lahusvaraks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab elatist maksma kolme lapse pealt, kui inimene saab palka natuke üle miinimumi?04.04.2019

Tere! Kui palju peab elatist maksma kolme lapse pealt, kui inimene saab palka natuke üle miinimumi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Konkreetset summat ei ole võimalik nimetada, see oleneb paljudest asjaoludest, nagu näiteks mõlema vanema varanduslik olukord tervikuna, laste vajaduste suurus, elatise maksmiseks kohustatud vanema isiklike vajaduste suurus jms. Ilmselt ei ole antud juhul siiski põhjendatud nõuda vanemalt elatise maksmist kehtivas miinimummääras (270 eurot ühe lapse kohta).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada korteri ainuomanikuks, kui abikaasa on juba üle 25 aasta mulla all ja korter oli soetatud abielu ajal?04.04.2019

87-aastane proua soovib teada, kuidas toimida, et saada kahetoalise korteri ainuomanikuks kelle abikaasa on juba üle 25 aasta mulla all. Korter oli soetatud abielu ajal ja proua nimele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui korteri näol oli tegemist abikaasade ühisvaraga, tuleb välja selgitada, kes olid surnud abikaasa pärijateks. Kui abikaasadel lapsi polnud ja kohaldus seadusjärgne pärimine ehk üleelanud abikaasa oli ainukeseks pärijaks, peakski korter kuuluma üleelanud abikaasale. Kui oli veel pärjaid, kuulub osa omandiõigusest võimalikele pärijatele. Igal juhul tulebki kõigepealt välja selgitada, kes olid surnud abikaasa pärijateringis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand