Õigus

Tere, kui isik ei vabasta korterit vabatahtlikult, siis saab ta korterist välja tõsta kohtuotsuse alusel. Arvestades, et elukohateatest (ehk nn sissekirjutusest) ei teki õiguslikku alust korteris elamiseks, siis piisab väljatõstmisotsuse saamiseks korteri omandiõiguse tõendamisest ning kinnitusest, et isikul, keda välja tõsta soovite, puudub korteri kasutamiseks omaniku nõusolek.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ütleb tõepoolest, et kaasomandi majandamisest tulenev kahju tuleb korteriomanikule hüvitada. Kui küsimuses viidatud seina näol on tegu korterelamu projektijärgse osaga, siis tuleb korteriühistul sein taastada, ning juhul, kui ta seda ei tee, siis saab korteriomanik selle taastamise kulud KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult välja nõuda. Vastases olukorras (lõhutud seina projektis ei ole), korteriühistul kahju hüvitamise kohustust ei ole.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskohal tohib parkida ja peatuda üksnes liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul. Kui Teil sellist kaarti ei olnud, siis ei ole ka taksodel liikumispuudega isiku parkimiskohal parkimine ega peatumine lubatud.

Tere, korteriomandite moodustamiseks tuleb esimeses järjekorras pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes määrab korteriomandite moodustamiseks planeerimis- ja ehitusalased tingimused. Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, siis tuleb sõlmida notariaalselt tõestutatud kaasomandi lõpetamise ja korteriomandi moodustamise leping.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lähenemiskeelu näol on tegemist isikuõiguste väga range piiranguga, mistõttu kasutatakse seda viimase abinõuna ja selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Asja muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et antud juhul on tegemist isikutega, kellel on ühised lapsed ja laste isal on vaatamata vanemate omavahelistele pingelistele suhetele õigus suhelda oma lastega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui vanema sissetulek on väiksem kui kehtiv alampalk, ei ole see automaatselt alus elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Tuleb arvestada ka vanema varanduslikku olukorda tervikuna, lapse vajaduste suurust ja vanema poolt ülalpeetavate isikute koguarvu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Korrakaitseseaduse § 45 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus e. korrakaitseorgan.

Liiklusjärelevalve pädevus on kohalikul omavalitsusel üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Kui MUPO peatab sõiduki, siis esmalt tasubki küsida peatamise põhjus, kui ametnik ise seda ei selgita.

Liiklusseaduse § 109 lg 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel;
4) juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse.

Sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal tõendab koolituskursuse õpingukaart või tunnistus.

Seega, kui koolituskursus on varasemast ajast lõpetatud ja isikul on olemas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus, siis võib ta sõidupraktika eesmärgil mootorsõidukit juhtida.

Tere!

Kindlasti tuleb riiklikke peretoetusi elatise suuruse määramisel arvesse võtta, seeläbi väheneb vanemate endi panus. Lastest eraldi elaval ja elatist maksval vanemal on alus arvestada oma ülalpidamiskohustus täidetuks toetuste kogusummast poole ulatuses.

Kehtiva kohtulahendi saab muuta vaid uus kohtuotsus, seega tuleks elatislahendi muutmiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand